Neljas novell on jutustatud Pamfilo poolt. Moraal: leidub küllalt inimesi, kes ise paradiisi kippudes tahtmatult teisi sinna aitavad. Elas kord rikas mees nimega Puccio di Rinieri, kes oli sügavalt usklik mees. Ta astus Püha Francisciuse ordusse toetajaks, kes ta sai oma nimeks vend Puccio. Te tegeles ainult vaimulike asjadega ja käis palju kirikus.Seal ta pidas jutlusi ja võttis osa missadest. Pidas korralikult paastusi ja oli suur enesepiitsutaja. Vend Pucciol oli naine Isabetta, kes oli värske 30 aastane tüse naine, kellele ei meeldinud mehe liiga suur pühendumine usule, vaid soovis veidikene vallatleda. sel ajal tuli Pariisist San Brancazio kloostrisse noor, ilus ja terva vaimuga munk, kes Isabettasse armus. Munks andis vend Pucciole abi ja nõu, kuidas pattud andeks saada ja sel viisil õndsaks saada. Nii siis õpetas munk vend Pucciot õndsakssaamist. Esmalt tuleb patud
mina olemises, mitte omamises. Oluline on protsess, mitte tulemus. 6) Armastaja. Need inimesed, kes suhtuvad nii iseendasse kui ka maailma enda ümber armastuse positsioonil. Püüdlevad eelkõige inimestevahelise ühenduse poole. 7) Masohhist. Sõltuvus teistest inimest ja reeglitest. Alaväärsus. Üritavad vabanemiseks end välisega samastada ja identifitseerida. Surub enda vajadused ja soovid maha. Loobub iseendast (teadvustamata dendentsid). 8) Sadist. Enesepiitsutaja. Tunnevad lõbu ja mõnu alandamisest, valutegemisest (vaimne ja füüsiline). Enamasti avalduvad siis, kui tekib sobiv võimalus. Nt sõjaline konflikt. 9) Hävitaja v destruktiivne. Need, kes üritavad vabaneda jõuetusest enda ümber ja maailmas. Suhete katkestamine ja hävitamine. „Parem ründan ise enne, kui mind rünnatakse“. 10) Konformist. Erich ERIKSON (1902-1994)
annaabi.ee 
