sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. 3. Millised sotsiaalsed klassid ja rühmadolid iseloomulikud 20. sajandi algusele? 20. sajandi algusele olid iseloomulikud töölisklass, keskklass ja kõrgklass. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Esiteks revisionistid, teiseks vene enamlased, kolmandaks tsentristlik suund ja neljandaks anarhistid. 4. Kas rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused? Rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused, kuna natsionalismi puhul eelistatakse enda rahvust mingitele muude rahvustele ja enesemääramise soovi puhul püüeldakse selle poole kus keegi teine juba on. 5. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Euroopa riigid teostasid koloniaalpoliitikat kuna taheti näidata enda riigi mõjuvõimsust ja suurendada enda riigi pindala
· Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. · Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. · Konföderatsioon e riikide liit kus on mitu oma suveräänsuse säilitanud liikmeid. · Pariisi rahukonverents 1919-1920.a kuulutati välja rahvaste enesemääramise õigus(eksisteerimise vorm, poliitiline staatus jne.) Rahvusliku enesemääramise õigust kindlustades loodeti tagada üldine julgeolek. · Schengeni leping 1990.a Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa vaheline leping.Eesmärk oli kaotada nendevahelised piirid ( nt. lihtsustada kaubavahetust) · Monarhia-riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim
Riigid peavad loobuma ebaseaduslikult saadud territooriumist. 5 RAHVASTE ENESEMÄÄRAMISE ÕIGUS Tegemist rahvastega. ÜRO loodi 1945. a Liikmed: u 50 riiki: loojariigid: USA, enamus Euroopa riike (va Saksamaa), mõned Lõuna-Ameerika riigid, India (oli iseseisvumas), Nõukogude Liit. Riigid olid huvitatud, et kõikÜRO liikmesriigid oleksid võrdsed, et ei sekkutaks teiste siseasjadesse. Mõeldud tegelt riikide enesemääramise õigust. Aafrika riigid leidsid, et enesemääramise õigus kolooniatel õigus iseseisvuda. Resoutsioon nr 2635 enesemääramise õiguse põhimõttest. Leiti, et rahvastel peaks olema õigus seda teostada ja saada toetust. Enesemääramise õigus võib tähendada, et saab osaleda riigi poliitilistes protsessides jne võib tähendada ükskõik mida. Äärimisel juhul ka iseseisvumist. Ei tohi olla mingit vahesekkumist teiste riikide siseasjadesse. Konverents: Eur, USA, Kanada, NL.
Bunge ja Balti Eraseadus, Vene kohtureform, omavalitsusreform ja seaduste mõju Eesti alal, Tartu ülikooli tähtsus. Vene esimene revolutsioon, Eesti autonoomia ideed, iseseisvumine ja riigi ülesehitamine. Eesti Vabariigi põhiseadused. Tsiviilõiguse reform, karistusõiguse reform. Okupatsioonid ja nõukogude periood. Taasiseseisvumine ja järgnev areng. Rahvaste enesemääramisõigus ja selle rakendamise näiteid ajaloost. Eesti riigi teke rahvaste enesemääramise õiguse alusel Enesemääramisõigus on rahvuslikku teadvust omava grupi õigus rajada riik ja vabalt valida selle valitsemisvorm. Rahvaste enesemääramisest räägiti algselt kui poliitilisest doktriinist. I maailmasõjas tunnustasid liitlased enesemääramist kui eesmärki, mis aitab kaasa rahu saavutamisele. Oma neljateistkümnes teesis loetles Woodrow Wilson enesemääramisõigust kui olulist eesmärki sõjajärgse maailma jaoks.
Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda Vabariigi põhiseadus on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument Seadus on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite kogum ehk õigusakt. Näiteks lastekaitseseadus|Kõigil rahvastel on enesemääramise õigus. Seetõttu kehtestavad nad vabalt oma poliitilise staatuse ning kindlustavad vabalt oma majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu President võib saata seaduse riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks Seaduseliigid:Põhiseadus, Põhiseaduslikud seadused, Seadused, Seadlused, Määrused, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid ÕIGUSAKTID: õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi
· 16. oktoobril 1905 rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul. Rahvakoosolekuks oli ametlik luba, kuid võimud hakkasid rahvast kartma ja sõjaväele anti käsk rahvast tulistada. Tagajärg 94 surnut, u. 200 haavatut. Rahva viha võimude vastu kasvas. · 17. oktoobri manifesti alusel loodi Jaan Tõnissoni poolt Eestis esimene ametlik lubatud poliitiline partei - Eesti Rahvameelne Eduerakond. (eesmärk - Venemaast taheti teha parlamentaarset monarhiat, Eestile taheti enesemääramise õigust. NB! mitte iseseisvust veel!) 1905 novembris loodi ka Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. · novembri lõpus 1905 tuli Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike koosolek (valdade, linnade, seltside esindajad, u. 800 inimest). Peagi koosolek lõhenes. Jaan Tõnissoni pooldajad Jaan Teemanti pooldajad koguneti Tartu ülikooli aulas koguneti "Bürgermusse" saalis
eesotsas Johann Voldemar Jannseniga oli ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning peo läbiviijaks. Tartusse kogunes 51 meeskoori ning puhkpilliorkestrit 845 lauljaga/mängijaga. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupärast laulu - Aleksander Kunileidi laulud "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile - kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Aastail 1879-1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva kultuurilise ja majandusliku enesemääramise teel. Iseseisvas Eestis hakati üldlaulupidusid pidama iga viie aasta tagant (1923-1938). II maailmasõja järel taastus laulupeotraditsioon 1947. aastal. Alates 1950. aastast toimusid üldlaulupeod jälle iga viie aasta järel. Erandiks kujunes 1969. aasta, mil tähistati juubeliüldlaulupeoga 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. Viimane, XXIII üldlaulupidu toimus Tallinnas 3. ja 4. juulil 1999.a. Võõrad võimud on üritanud kasutada laulupidusid oma huvides. Tsaariajal
naiskommertkool ja 1916 kunsttööstuskool. Jaan Poska algatusel asutati Tallinnas linnade liidu osakond, mis kandis hoolt sõjaväelaste eest ja oli tähtsaks keskuseks sõja ajal. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Ta tegevus kubermangu komissarina lõppes pärast bolsevike võimuhaaramist, kui Viktor Kingissepp võttis asjaajamise üle. Poska rõhutas, et Eestil tuleb koos teiste väikerahvastega maksma panna enesemääramise õigus ja et iseseisvuse saavutamiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke teid. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. 1918-1919 hankis Poska Eesti välissaatkonna juhina Lääne-Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919. aastal naasis Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. Ta
Eesti Vabadussõda Aeg: 28. november 1918 3. jaanuar 1920 Põhjus: Eestlastel kaitsta oma vabaust, Venelastel vallutada Eestimaa Kelle vahel: Eestimaa, Suurbritannia ja Valgekaartlased Nõukogude Venemaa vastu Tähtsamad lahingud: Narva lahing 28. novembril 1918 Eestlased kaotasid, Paju lahing 30.- 31. jaanuaril 1919 Eestlased võitsid, Võnnu lahing 23. juunil 1919 Eestlased võitsid, Kadrimäe lahing 28. novembril 1918 - viik Tähtsamad väejuhid: sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner, korpuse ülem polkovnik K. Dzeroinski, korpuse ülem polkovnik G. Neff, kindralmajor A. Rodzjanko, kindral Judenitsig Tulemus: 25. juulil 1919 tegi Venemaa Eestile ettepaneku rahuläbirääkimiste alustamiseks, millesse Eesti pool suhtus kui sõjalisse propagandasse. Kuigi Eesti valitsus nõustus hiljem läbirääkimiste pidamisega Pihkvas, ei andnud need tulemusi. Uus rahuläbirääkimiste ajajärk algas uue, Jaan Tõn...
Esimest maailmasõda I maailmasõjas osalenud riigid Kaotajad (Keskriigid) Võitjad (Antant) Saksamaa Suurbritannia Austria-Ungari Prantsusmaa Türgi USA Bulgaaria Itaalia Belgia Venemaa sõlmis Serbia 1918. a. separaatrahu Jaapan, Hiina jt Saksamaaga Wilsoni 14. punkti · kõik riigid peavad loobuma saladiplomaatiast; · kõigil Euroopa rahvastel peab olema enesemääramise õigus, vana kontinendi kaardilt peavad kaduma kõik impeeriumid; · riigid peavad vähendama oma relvajõude; · Poola peab saama sõltumatuse; · Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale; · koloniaalvaidlused tuleb lahendada avalikult ja erapooletult; · poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvaste Liit Compiègne'i vaherahu 11. novembril 1918. a. Keskriigid kapituleerusid Sõda kestis 4 aastat, 3 kuud, 13 päeva Tulemus:
Looming · Suurima osatähtsusega tema loomingust on koorimuusika ning see seondub ka rahvalauludega · Tuntumad teosed on loits ''Raua needmine'' ning tsüklid ''Eesti kalendrilaulud'' ja ''Unustatud rahvad'' · Ta lõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele · Ta on loonud ka mitmeid instrumentaalteoseid · 1972 kirjutas ta kantaadi ''Lenini sõnad'', kus Tormis kasutas Lenini teostest ainult neid väljavõtteid, mis nõudsid rahva täielikku üheõiguslust ning enesemääramise õigust · Huvitav fakt on see, et helilooja ise ei kuulagi enda teoseid Aitäh kuulamast!
Samuti ütleb IKS §12, et isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekul peab tahteavaldus olema selge ja arusaadav, millega inimene annab nõusoleku enda isikuandmeid töödelda. Samuti peab andmetöötleja tegema andmesubjektile selgeks andmete töötlemise eesmärgi, milleks andmeid üldse töödeldakse. Ühtlasi on ka § 12 alusel õigus andmesubjektil nõuda andmete töötlemise lõpetamist ning ka juurdepääs tema kohta töödeldavatele isikuandmetele. Informatsioonilisel enesemääramise õigusel on tähtis roll privaatsuse kaitsmisel. Kui isik ei saa enam ise otsustada, millises ulatuses ta end välismaailmale avalikustab, siis kaotab privaatsus oma põhiväärtuse - võimaluse enda eest vabalt otsustada.
Esmakordselt toimusid grandioossed meeleavaldused ja rahvakoosolekud, relvavõitlus valitsuse vastu, Esmakordselt tõusid Eesti ühiskonnaelus võimsalt esile poliitilise võimu ja riiklusega seotud küsimused. Nõuti poliitilise enesemääramisõigust ja autonoomiat.17.oktoobri manifesti alusel loodi Jaan Tõnissoni poolt Eestis esimene ametlik lubatud poliitiline partei - Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eesmärk oli Venemaast teha parlamentaarne monarhia, Eestile taheti enesemääramise õigust, mitte aga iseseisvust veel. Novembris kutsuti Tõnissoni algatusel kokku kongress , et leida vastused programmilistes küsimustes. Kokku tulnud saadikud jagunesid kahte leeri mõõdukamad ehk Tõnissoni pooldajad ning südikamad ja valjumad Konstantin Pätsi pooldajad. Kuid mõni aeg hiljem läks kongress lõhki. Nii tuli nende pooltega kaks koosolekut. Üks oli nn. aulakoosolek ja teised pidasid oma koosoleku nn. Bürgermusse saalis
Sarn aselt Pärdiga katsetas Tormis dodekafoon iaga (ooperis "Luigelend", 1964 ja laulutsü klis "Kümme h aikut", 1966 Jaan Kaplinski sõnadele) n ing otsis lühemaid vorme O luline koht Tormise loomingus on üh is kon nakriitilistel teostel, mis on kirjutud 1970. ja 1980. aastatel, 1972 kirjutas ta kantaadi "Lenini sõnad", kus Tormis kasutas Lenini teostest vaid n eid väljavõtteid, kus n õuti rahvaste täielikku üh eõiguslus t ja enesemääramise õigus t, ku na teksti autor oli Len in, ei saanud keegi kantaadile midagi ideoloogiliselt ette heita TÄNAN KUULAMAST!
Nõukogude Liidu lagunemine Reino Toop 12. Kl Keila-Joa SIK Perestroika algus 1985. aasta märtsis sai NLKP uueks peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Tuli võimule keerulisel ajal. Sise ja välispoliitiline ummik. Ka kõige tagurlikumad jõud mõistsid muudatuse vajadust ja toetasid Gorbatsovi. Ta pidi riigi kriisist välja viima, säilitades sotsialistliku ühiskonnakorra. Esimesena pidi ta kiirendama riigi majandusliku arengut. Pidi toimuma perestroika teel. Mihhail Gorbatsov Avalikustamine Majandusuuenduste kõrval tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost (avalikustamine) Sõnavabaduse avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid. Ajalugu räägiti tõepärasemalt (massimõrvad jne.) Kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli Aleksander Jakovlev proovis demokraatiat sobitada nõukogude ühiskonda. Aleksandr Jakovlev Uutmoodi mõtlemine välisp...
See on,laps,meie muld Käisin 1.märtsil 2011 kontserdil nimega ,,See on,laps,meie muld." Kontsert toimus Tartus, Vanemuise Kontserdimajas ning peaesinejateks olid Tõnis Mägi ning Jarek Kasar. Kõige märkimisväärsemateks lugudeks olid kõigile teadatuntud ,,Looja" ning ,,Minu inimesed." Kontserdi õhkkond oli väga vaba, siiras ning südamlik. Otsest kava kontserdil polnudki, lauldi mõned laulud, siis tehti paus, räägiti juttu kui sõbraga. See mitte-ametlikkus muutis kontserdi veelgi hubasemaks. Kontsertide korraldamise ajendiks oli Eesti krooni kui ühe olulise rahvusliku enesemääramise alustala käibelt kadumine ja Eesti vabariigi 93.aastapäeva tähistamine. Tõnis Mägi ja Jarek Kasar võtsid muusikapalade vahel aja maha, et rääkida mõnusaid lugusid ja suhelda publikuga. Kuna mõlemad lauljad on tihedalt seotud Tartuga, siis muutis see kontserdi veel tähendusrikkamaks. Nimelt Jarek Kasar elas lapsepõlv...
Kui see on kuulutuses võimalik välja lugeda, siis ongi üürnik aktsepteerinud, et tal on kohustus maakleritasu maksta. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguvabadus on lepinguõiguse printsiip, mis tugineb individuaalse autonoomia ja vabatahtliku kokkuleppe ideele. Selle printsiibi kohaselt peab iga isik saama õigussuhteid, ka lepinguid, kujundada enesemääramise teel ning omavastutuslikult. Ehk lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt peab isik saama vabalt otsustada, kas ja kellega, mis sisuga ning millises vormis ta lepingu sõlmib. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt võivad isikud ise valida: Kas leping üldse sõlmitakse Kellega leping sõlmitakse Millist liiki leping sõlmitakse Vabadus valida lepingu sisu Vabadus valida lepingu vorm (suuline või kirjalik)
Minu kokkupuuted kohaliku võimuga Iseseisev töö põhiseadusega Praegune EV põhiseadus on vastu võetud 28,juuni 1992 rahva hääletusel. Seadus jõustus 1992. Põhiseaduse eesmärk on tagada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. EV on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel, see on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Mina leian, et see paragraf on vastuolus põhiseadusega kuna mingi aeg võeti vastu samasooliste abielu
USA ja Jaapani tulek maailmapoliitikasse 20.sajandi alguse USAd iseloomustasid: 1)kiire majanduslik ja poliitiline areng. 2)optimistlikud meeleolud ühiskonnas. 3)rahvaarvu kiire kasv 4)Probleemid: 1)Vastuolud töövõtjate ja tööandjate vahel 2)tööliste võitlus elujärje parandamise eest 3)neegrite ja migrantide olukord. 5)monopolide teke 6)Ametiühingud töölisliikumise esindjatena 7)väga edukas progressistide liikumine 7)nõuti sotsiaalseid reforme, tagatisi ja trustide vastaseid seaduseid. 8)traditsiooniliste väärtuste austamine 8) presidendi suur mõjuvõim (Woodrow Wilson) 9)siirdumine maailma poliitikasse. 10) avatud uksed, võrdsed võimalused 11) Tekib konkurents Jaapaniga Vaiksel Ookeanil. Jaapan 35 aastaga suudeti rajada kaasaegne tööstus, raudteed, pangad, turumajanduslikud suhted, riiklik aparaat, moodne sõjavägi ja isegi laevastik. Jaapan tõestas oma sõjalist võimsust Vene- Jaapani sõjas 1907-1905, saades endale tugipunkti Hiinas. Tu...
Ühiskonna Õpetus Gert Paabut V09 1.Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2.Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade 3.Paragrahv 28 lõik 3. Laterikkad pered on omavalitsuste erilise hoole all. Sellest ei ole aru saada et omavalitsused ja riik hoolitseks lasterikkaste perede eest
aasta sündmusi ei tõlgendaks, pole kahtlust, et see aasta oli pöördepunktiks eestlaste ajaloos. Eesti rahvas ärkas poliitiliselt ja seisis kindlalt enda heaolu eest. Sotsiaalne ja rahvuslik liikumine haaras suuri inimhulki ning võttis ootamatu ulatuse. Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised streigid, meeleavaldused ja rahvakoosolekud. Esmakordselt tõusid Eesti ühiskonna elus selgelt esiplaanile poliitilise võimu ja riiklusega seotud teemad, eestlased nõudsid poliitilise enesemääramise õigust. Revolutsioon tõstis usku parema ja julgema Eesti tuleviku suunas.
Me oleme siin sündinud ja üles kasvanud. Meile ei ole antud valida, kus me sünnime või mis riigi kodanikud me olla saame. Me oleme kõik eesti kodanikud, järelikult peame tegema kõik ,et oma riiki hoida ja säilitada seda järeltulevastele põlvedele-tulevastele kodanikele ,sest nii on juba kirjas põhiseaduses. Meie oma riigi kodanikud peaksime kindlustama ja arendama kõikumatus usus ja vankumatus tahtes oma riiki, sest see on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja meie riik on loodud rahvale-kodanikele ,sest põhiseaduski paneb paika kõrgeima võimu! Oma riigi kodanikena peame toimima ausa tahtega isamaa heaks ,sest meil on ainult üks riik. Hea kodanik ei peaks küsima, mida saab riik tema heaks teha vaid too peaks pigem küsima, mida saab tema oma riigi heaks ära teha. Meie põhikohustused kodanikena on olla ustavad põhiseaduslikule korrale ja kaitsta oma riiki. Riigikaitse aga nõuab suuremalt osalt eesti
Pärast tagurlaste eemaldamist partei juhtkonnast oli Gorbatsov aga senisest tsentrumist liikunud partei konservatiivsemale tiivale. Vanameelsed jõud panid üha rohkem oma lootused temale, kuna te rääkis sotsialismi ja NSV Liidu säilitamisest. Gorbatsovi lähikonnast lahkusid mitmed uuendusmeelsed nõuandjad. NSV LIIDU LAGUNEMINE. Järjekindel avalikustamine ja selle pinnal tekkinud järjest süvenev demokratiseerumisprotsess tõid päevakorrale rahvaste enesemääramise küsimuse. 1990. a. toimunud liiduvabariikide ülemnõukogude valimised olid juba otsesed, kus ridamisi võeti vastu suveräänsusdeklaratsioone. Peale üleliidulist referendumit, kus NSV Liidu elanikkonnalt küsiti, kas nad soovivad NSV Liidu säilimist (Balti riigid, Gruusia, Armeenia ja Moldova olid vastu), hakati ette valmistama uut liidulepingut. Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19. VIII 1991. a. asusid vanameelsed jõud rünnakule, nn. augustiputs. Võimu üritas haarata 8-
NATO organid: 1)kõrgeim organisatsioon on Põhja-Atlandi nõukogu 2)kogunetakse 2x aastas pea- ja välisministrite tasandil. 3)Nato peaminister: Andres Fogh Rasmussen 4)kaitseplaneermisie komitee 5)sõjaväekomitee Asutajariigid: USA, Norra, Belgia, Holland, Itaalia, Prantsusmaa, Kanada, Saksamaa, Portugal, Luxeburg, Taani. ÜRO- moodustati 1945 San Fransiskos. Eesmärgid ja ülesanded : 1)säilitada rahvusvaheline julgeolek ja rahu 2) arendada rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramise põhimõtte alusel riikide vahelisi sõbralikke suhteid 3)Organiseerida rahvusvahelist koostööd , majanduslike , sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarsete probleemide lahendamisel . Ülesehitus: 1) ÜRO peamisi organeid 6 a)peaassamblee kõik liikmesriigid b)julgeolekunõukogu- 15 liikmesriiki (neist 5 alalist: USA,Venemaa, Prantsusmaa, Hiina, Suurbritannia) c)majandus ja sotsiaalnõukogu d)hooldusnõukogu e)rahvusvahline kohus f)sekretariaat
Me oleme siin sündinud ja üles kasvanud. Meile ei ole antud valida, kus me sünnime või mis riigi kodanikud me olla saame. Me oleme kõik eesti kodanikud, järelikult peame tegema kõik ,et oma riiki hoida ja säilitada seda järeltulevastele põlvedele-tulevastele kodanikele ,sest nii on juba kirjas põhiseaduses. Meie oma riigi kodanikud peaksime kindlustama ja arendama kõikumatus usus ja vankumatus tahtes oma riiki, sest see on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja meie riik on loodud rahvale-kodanikele ,sest põhiseaduski paneb paika kõrgeima võimu! Oma riigi kodanikena peame toimima ausa tahtega isamaa heaks ,sest meil on ainult üks riik. Hea kodanik ei peaks küsima, mida saab riik tema heaks teha vaid too peaks pigem küsima, mida saab tema oma riigi heaks ära teha. Meie põhikohustused kodanikena on olla ustavad põhiseaduslikule korrale ja kaitsta oma riiki. Riigikaitse aga nõuab suuremalt osalt eesti
8) Saksa armee purustused Lääne-Eestis 1918 9) Sõjapõgenike ja haavatute majutamine 1917 - Sõjatüdimus ja väsimus (I MS) - Majanduslik mahajäämus - Tsaar Nikolai II isik - Vähemusrahvuste rõhumine - Haridus- ja kultuuritase madal I Veebruarirevolutsiooni tulemus- Kehtestati tsaarivõim ja kaksikvõim II Oktoobrirevolutsiooni tulemus- Võimule said kommunistid esotsas Leninga (Lenini dekreet ''Vähemusravuste enesemääramise õigusest'' 1916 aastal hakati Eestis rääkima autonoomiast(mittetäielik iseseisvus) 1917 Märts, Eesti reformid 1917 Oktoober, Kommunistide reformid - Eestimaa ja Liivimaa kubermang ühendati - Kehtestavad diktatuuri, range tsensuur - Kubermangu etteotsa sai eestlane, Poska - Vene keel asjaajamiskeeleks - Moodustati maanõukogu ja maavalitsus - Püüdsid luua punaarmee väeosi
kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974 ). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (19641969, alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid"). · Oluline koht Tormise loomingus on ühiskonnakriitilistel teostel, mis on kirjutud 1970. ja 1980. aastatel. 1972 kirjutas ta kantaadi "Lenini sõnad", kus Tormis kasutas Lenini teostest vaid neid väljavõtteid, kus nõuti rahvaste täielikku üheõiguslust ja enesemääramise õigust. Kuna teksti autor oli Lenin, ei saanud keegi kantaadile midagi ideoloogiliselt ette heita. Tormis on kirjutanud veel tsüklid "Liivi sarkasmid" ja "Stagnaaja laulukesi" Hando Runneli tekstile. Tunnustused · 1970 ja 1972 Nõukogude Eesti preemia · 1974 NSV Liidu riiklik preemia · 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika- aastapreemia · 1987 NSV Liidu rahvakunstnik · Aastal 2006 nimetati ta Vigala valla aukodanikuks.
Ametnikega oli ta nõudlik, kuid õiglane. Poska soosis uuendusi: 1914 1915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertkool ja 1916 kunsttööstuskool. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Sügisel 1917 aastal valiti Poska Vene Asutava Kogu liikmeks. Seal olid ülekaalus esseerid, kes kavatsesid muuta Venemaa föderatiivseks riigiks. Poska rõhutas, et Eestil tuleb koos teiste väikerahvastega maksma panna enesemääramise õigus ja et iseseisvuse saavutamiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke teid. 1919. aastal naasis Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. 15. detsembril 1919 avas Ta Tartu rahukonverentsi esimese istungi eestikeelse kõnega. Pärast pikki arutelusid hakkasid venelased vähehaaval järele andma. Viimaks tehti 31.
Kõik olid kas Saksamaaga sõdinud või iis nendega suhted katkestanud Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Woodrow Wilsoni rahuplaani ning keskenud Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele Wilson nägi, et rahu saamiseks peab selle sõlmima ilma kontributsioonideta ehk sõjakahjudeta ja territoriaalsete nõudmisteta Rahvasteliit tekkis, kes korraldas riikide vahelisi suhteid Kehtima jäi rahvaste enesemääramise printsiip, kuid eegi osaliselt Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingule alla kirjutama Rahukonverentsi dokumentidest kõige tähtsam Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahuleping, mis kirjutati alal Versailles´ lossi peeglisaalis 28.juunil 1919 Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsass-Lotringi, ka Belgiale ja Taanile alasi Tekkisid uued riigid Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia
NB! RIIGI JA VALITSUSE TUNNUSTAMINE EI OLE ÜKS JA SAMA ASI! V LOENG RAHVASTE ENESEMÄÄRAMISE ÕIGUS Tegemist rahvastega. ÜRO loodi 1945. a Liikmed: u 50 riiki: loojariigid: USA, enamus Euroopa riike (va Saksamaa), mõned Lõuna- Ameerika riigid, India (oli iseseisvumas), Nõukogude Liit. Riigid olid huvitatud, et kõik ÜRO liikmesriigid oleksid võrdsed, et ei sekkutaks teiste siseasjadesse. Mõeldud tegelt riikide enesemääramise õigust. Aafrika riigid leidsid, et enesemääramise õigus kolooniatel õigus iseseisvuda. Resoutsioon nr 2635 enesemääramise õiguse põhimõttest. Leiti, et rahvastel peaks olema õigus seda teostada ja saada toetust. Enesemääramise õigus võib tähendada, et saab osaleda riigi poliitilistes protsessides jne võib tähendada ükskõik mida. Äärimisel juhul ka iseseisvumist. Ei tohi olla mingit vahesekkumist teiste riikide siseasjadesse. Konverents: Eur, USA, Kanada, NL.
teostades saavutada. Preambulist selgub, et põhiseadus nõuab järgimist mitte vaid tema elegantse lihvituse ja printsiipide väärtuse poolest, vaid just seepärast, et ta on ellu kutsutud ja vastu võetud rahva poolt. · · 1992. aasta põhiseaduse 2007. aastal muudetud preambul: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade - võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. ·
Jeltsin võttis Gorbatsovi ametikoha üle ning kuulutas Venemaa NSV Liidu õigusjärglaseks. NSV Liit oli oma pikaajalise valitsemise jõust raugenud ning riiki tabasid kriisid, mis viisidki reformideni. Nõrk oli NSV Liit sellepärast, et ainuparteiline süsteem ei saa lõpmatuseni vastu pidada, samuti oli rahvaste elu niivõrd piiratud, et neid ei huvitanud riigi heaolu, vaid nende endi. Seega peale glasnosti teadsid kodanikud, kuhu suunda võtta suud tuli võtta demokratiseerumise ja enesemääramise poole. NSV Liit oli juba piisavalt nõrk ega suutnud sellele vastu panna. Seega lagunes NSV Liit oma piiratud autonoomiaga liiduriikidega demokraatlikeks iseseisvateks riikideks.
Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valimistel. Kuid valimisi nad ära oodata ei jõudnudki. 6. Saksamaa kokkuvarisemine. I maailmasõja lõpp ja tagajärjed. · 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. · 18. juulil 1918.a
Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valimistel. Kuid valimisi nad ära oodata ei jõudnudki. 6. Saksamaa kokkuvarisemine. I maailmasõja lõpp ja tagajärjed. · 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. · 18. juulil 1918.a
Ollakse lapsepõlve ja täisea vahel nii psüühilises kui moraalses mõttes st kriisiperioodis. Kui olulised otsused tehakse enne rollidega katsetamist, siis ei toetu kujunenud identsus tugevale alusele. Erikson nimetab seda enneaegseks identsuseks. Sel juhul ei ole kriis saanud läbida oma loomulikku kulgu ja psühhosotsiaalset moratooriumi võidakse läbi elada hiljem. Erik Homburger Erikson 3 Psühhosotsiaalse enesemääramise protsess võib nõuda noorukilt korraga liiga paljude asjade üle otsustamist, milleks ta ei ole veel küps. See võib tekitada identsussegaduse, seondudes hirmude, keskendumisraskuste jt häiretega. Nooruk on saavutanud oma identsuse siis, kui ta on läbinud kriisi ning võtnud vastu oma elukutset ja ideoloogiat puudutavad otsused. Identsuse saavutamine on eelduseks tõeliselt intiimsete suhete loomiseks. Noorus (20-25) intiimsus või isolatsioon. Lõpetanud oma identsusotsingud, soovib
ajal kasutati teljeriikide ja nende liitlaste vastu võitlevate riikide tähistamiseks. 1.jaan.1942 andsid 26 riigi esindajad oma allkirja Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile. ÜRO moodustati 1945.a.aprilli lõpul San Fransiscos toimunud konverentsil, millest võttis osa 50 riiki. ÜRO põhikiri jõustus 1945.a.24.okt., millist päeva tähistatakse nüüd ÜRO päevana. ÜRO ülesanded:1)säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut 2)arendada rahvaste võrdõiguslikke ja enesemääramise põhimõtte alusel riikidevahelisi sõbralikke suhteid 3)organiseerida rahvusvahelist koostööd majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarsete probleemide lahendamisel. Marshalli plaan Seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude ekspansiooniga tegi USA president Truman 1947.a.märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele sõjalist ja majanduslikku abi. Truman lubas, et edaspidi annab USA analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele, keda ähvardab samalaadne oht
Ühiskonnaõpetuse kodutöö 2 1. Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2. Põhiseaduse eesmärk? Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. 3. Proovi leida vastuolusid ja kritiseerida Põhiseaduse paragraafidest 1-55 (I ja II peatükk) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta
Väline enesemääramisõigus seondub eelkõige koloniaalmaade või teiste võõra valitsuse all olevate maade rahvaste õigusega enesemääramisele. ÜRO eesmärkidega.(Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri, https://www.riigiteataja.ee/akt/555597) 3 (3) Kõik ÜRO liikmed lahendavad oma rahvusvahelised tülid rahulike vahenditega, mis ei ohusta rahvusvahelist rahu, julgeolekut ning õiglust. 4 (2) Arendada rahvusvahelisi sõbralikke suhteid rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramise põhimõtte austamise alusel ja rakendada muid meetmeid üldise rahu kindlustamiseks.
Siia kuuluvad kolmanda sektori organisatsioonid. 12) Rahvusvaheliste suhete süsteem ja selle kujunemine 17.-21. sajandil (4.1) Vestfaali süsteem- peale Kolmekümneaastast sõda kujunes (1648) riigikeskne maailma korraldus, tugeva keskvõimuga suveräänsed riigid. Viini kongressi süsteem- kehtestati 1814-15, säisitati endine süsteem, lisati õigus rahvusvaheliselt sekkuda. Versaillesi süsteem- kehtestati 1919-20, lisati eelnevatele rahvaste enesemääramise õigus, loodi hulgaliselt väikeriike nagu ka Eesti Vabariik. 13) Diplomaatia mõiste. Diplomaatia kaasaegsed vormid (4.1) Diplomaatia- riikide ja rahvusvaheliste organite suhtlusprotsess. a. Sunnidiplomaatia b. Majandusdiplomaatia c. Kriisidiplomaatia d. Tippkohtumistediplomaatia e. Avalik diplomaatia f. E-diplomaatia 14) Identiteedi mõiste ja selle erinevad määratlused. Rassiline, etniline ja usuline identiteet,
9. jaanuar 1905 Peterburis Verine Pühapäev (Talvepalee juurde kogunenud u 150 000 demonstranti tulistati ~ 1000 hukkunut, 5000 haavatut ~ revolutsioon) 17. oktoober 1905 Nikolai II manifest: · Lubati parteide moodustamine · Kodanikevabaduste kehtestamine (kõnelemisvabadus, kogunemisvabadus) · Riigiduuma kokkukutsumine Võimalused Eesti jaoks I MS: · Vene võit ~ uus venestuslaine · Saksa võit ~ baltisakslaste ülemvõim · Sõja venimine ~ enesemääramise võimalus Eesti vabariigi rajamine Esimese MS mõjud: 1) Vene keskvõimu nõrgenemine 2) Eestlaste organiseerumine ühinguteks 3) Ohvitseride ja sõdurite kogemuste saamine (100 000 sõtta, 10 000 hukkus) 1917. aastal Saksa pealetung Idarindel (seni 1915-1917 rinne seisis Riia all) ~ 1917. aasta lõpus saarte vallutamine 1917. aastal muutused venemaal: 1) 1917. aasta veebruaris toimub Venemaal Veebruarirevolutsioon · Võimule tulevad demokraadid peale rahutusi
EP-13 ÜHISKONNAÕPETUSE ARUTLUS Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. Eesti Vabariigi eesmärk? Eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Tee 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta ja too näiteid ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel.
rahvahääletusel antud ülesande täitmiseks võttis vastu järgmise Põhiseaduse: Põhiseaduse eesmärk? Üks põhiseaduse eesmärkiest on arendada riiki ja järgmistele põlvedele teha riigis elamine paremaks. Teine eesmärk on säilitada iseseisvust ja säilitada rahvus ja kultuur. Kolmas eesmärk on inimeste vabadus ja vältida väärkohtlemist. Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Proovi Kriitiliselt lugeda Põhiseadust ja leia vastuolusid. §1-55 § 5.Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult
ÜRO loomise eesmärgid: 1. Säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Rahu ähvardava ohu vältimiseks ja kõrvaldamiseks ning agressiooniaktide või muude rahu rikkumiste mahasurumiseks rakendada tõhusaid kollektiivseid meetmeid. Rahvusvahelisi tülisid või olukordi, mis võivad viia rahu rikkumiseni, reguleerida või lahendada rahulike vahenditega vastavalt õigluse ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetele. 2. Arendada rahvusvahelisi sõbralikke suhteid rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramise põhimõtte austamise alusel ja rakendada muid meetmeid üldise rahu kindlustamiseks. 3. Arendada rahvusvahelist koostööd majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humanitaarse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamisel ning lugupidamise kasvatamisel ja süvendamisel inimõiguste ja kõigile mõeldud põhivabaduste vastu, tegemata vahet rassi, soo, keele ja usundi alusel. 4. Olla rahvaste tegevust kooskõlastavaks keskuseks nimetatud ühiste eesmärkide taotlemisel. 2
Ühiskonnaõpetus Millal ja mis alusel kehtestati Eestis tänane põhiseadus? Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseaduse I ja II peatükki (paragraafid 1-55) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too
sunniti ametist lahkuma, kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem, Gorbatsov NL Ülemkogu Presiidiumi esimeheks, kel olid senisest suuremad volitused riigi volitused riigiasjade juhtimisel. 89.valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan- NSVL Rahvasaadikute Kongress, kes valis delegaatide hulgast Ülemnõukogu, kes valis presidendiks Gorbatsovi. Ühiskonnas tekkisid mitmed poliitlised liikumised, mis hiljem muutusid erakondadeks. Kõik see rõi päevakorrale rahvuste enesemääramise küsimuse, osades liiduvabariikides võeti vastu suveräänsusdekl.ja püüdeldi iseseisvu eseisvuse poole, mida keskvõim püüdis lämmatada. Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon eesotsas Jeltsiniga. Hakati koostama uut liidulepingut, mida vanameelsed üritasid takistada (augustiputs). 1991 sõlmiti SRÜ, millega NSVL oli lõplikult lagunenud. 4.Idabloki lagunemine- põhjused- NSVL mõju taandumine Ida-Euroopas, Varssavi
Versailles ' leping
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28
kooritsükleid üldpealkirjaga ,,Unustatud rahvad", mille aluseks on läänemere-soome ohustatud väikerahvaste folkloor: ,,Liivlaste pärandus" (1970), ,,Vadja pulmalaulud" (1971), ,,Isuri eepos" (1975), ,,Ingerimaa õhtud" (1979), ,,Vepsa rajad" (1983), ,,Karjala saatus" (1989). Oluline koht Tormise loomingus on ühiskonnakriitilistel teostel, mis on kirjutud 1970. ja 1980. aastatel ja kus kõlab filosoofiline mõte. Inimese isikliku vabaduse probleemidest ja rahvusliku enesemääramise õigusest räägivad Tormise meeskooritsüklid ,,Hamleti laulud" (1965, Paul-Eerik Rummo) ja ,,Juhan Liivi sarkasmid" (1979), kooritsüklid ,,Dialektilisi aforisme" (1978, Juhan Liiv), ,,Mõtisklusi Hando Runneliga" (1981) ja ,,Lojaalsed laulukesed" (1981/2002, Hando Runnel) ning segakooriteos ,,Mõtisklusi Leniniga" (1982, V. I. Lenin), meeskoorikantaat ,,Rahvaste sõpruse rapsoodia" (1982, NSV Liidu rahvaste rahvaluule) ja mitmed teised teosed. 1990
edasi võidelda. Selline eludega mängimine on ääretult ebainimlik, aga ometi näeme seda sõjas nii tihti. SÕDA VAIKSEL OOKEANIL 5.1 Kõne ajendiks oli Jaapani rünnak USA mereväebaasile ja USA-le sõja kuulutamine. SÕJA LÕPUAASTAD Tipp-kohtumised Aeg ja koht Osalejad Tähtsamad otsused Atlandi harta 14.06.1941 SRB, USA Rahvaste enesemääramise õigus Atlandi ookeanil Teheran 1943 USA, SRB, NSVL Määrati NSV Liidu tulevased Teheranis piirid Jalta 4-11.02.45 USA, SRB, NSVL Jaotati ära II MS järgne Euroopa Krimmis ja Aasia; ÜRO loomine; Saksamaa
1 Iseseisvumine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
