Kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustik. Eredad värvid- punased, kuldsed. Üritati linnu planeerida, avardada, kaunistada. Ideaallinn sarnased ideaalse ühiskonnaga- täpselt jaotatud ja liigendatud. Linna keskpuntktid katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal paiknes ka raekoda. Linnad olid vabalinnad, mis allusid ametlikult keisrile kuid olid tegelt iseseisvad. Linnu valitses raad bürgermeistriga. Olid ka oma linnakohus, kaitsevägi ning müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus. Linnad olid vabad teoorjusest, andamitest ja suurematest senjöraalmaksudest. Linna kaitsesid tema privileegid LINNAÕHK TEEB VABAKS. Eelisseisundis olid linnakodanikuid, kelle seast tõusid esile kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia. Neile avanes vabadus eelkõige.
Maaisanda poolt antud linnaõigus tagas linnale autonoomia ning eristas teda ümbritsevast keskkonnast. Ühe sõnaga muutiski linnaõigus küla linnaks. 16) Nimetage 3 privileegi, mis olid keskaegsel linnal · Mõned linnad muutusid linnvabariikideks, mida valitses raad · õigus ise oma asju otsustada, kaubelda ja raha vermida. · Linnaõhk tegi vabaks, selles mõttes olid linnakodanikud õiguslikult kaitstud · Enesemaksustamise õigus 17) Mis ülesannet täitis raad keskaegses linnas? Selgitage mõne lausega. Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust. Vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli
Kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustik. Eredad värvid- punased, kuldsed. Üritati linnu planeerida, avardada, kaunistada. Ideaallinn sarnased ideaalse ühiskonnaga- täpselt jaotatud ja liigendatud. Linna keskpuntktid katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal paiknes ka raekoda. Linnad olid vabalinnad, mis allusid ametlikult keisrile kuid olid tegelt iseseisvad. Linnu valitses raad bürgermeistriga. Olid ka oma linnakohus, kaitsevägi ning müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus. Linnad olid vabad teoorjusest, andamitest ja suurematest senjöraalmaksudest. Linna kaitsesid tema privileegid LINNAÕHK TEEB VABAKS. Eelisseisundis olid linnakodanikuid, kelle seast tõusid esile kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia. Neile avanes vabadus eelkõige.
Linnade teke ja areng kõrgkeskajal muutis otsustavalt ühiskonna üldilmet ja pani aluse kapitalistlikule majandamisviisile*Linnad asusid peamiselt Vahemere ääres*Linnad olid piirkonna käsitöö ja kaubanduskeskused Soodne kauplemiskoht (jõesuudmes, silla või koolmekohas, soodne sadamakoht) Näiteks Pariis tekkis Seine´i jõe koolmekohta, mille ümber oli arenenud põllumajnduspiirkond.Linna valitses RAAD eesotsas bürgermeistriga.Linnakohus.Kaitsevägi.Müntide vermimise õigus Enesemaksustamise õigus Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunftidesse Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad, kusjuures vastava ala arenedes või toimuda kitsam spetsialiseerumine ja sellega seoses uute tsunftide moodustamine Linnades kehtis tsunftisundus Igal tsunftil oli põhimäärus skraa Tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud vanem (oldermann) b)keiser justinjanius(527-565) *Teda iseloomustavad suured vallutused
MÜÜRID JA PRIVILEEGID · Linnamüür ja linnaõigus. Senjöör üritas oma ülemvõimu säilitada ja laiendada, linn aga end sõltumatuks võidelda (Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud). Saksamaa riigi- ja vabalinnad, mis allusid ametlikult keisrile, kuid olid iseseisvad. Selliseid linnu valitses raad eesotsas bürgermeistriga, olid linnakohus, kaitsevägi ning müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus. Prantsusmaal ja Inglismaal seostus linnade areng üha tugevneva kuningavõimuga. Kuninga maadel asuvad linnad võisid valida oma valitsuse, mis tegutses koos kuninga ametiisikuga. Linnakodanikuks sai, kui olid elanud vähemalt aasta linnas, pidi olema seaduslikust abielust, pidid leidma toetajaid ning pidi olema seisusekohane elamine. Nt: kaupmehed, pankurid. See- eest oli ka pärilik linnaaristokraatia patrisiaat ELU LINNAS
a. suurim linn Pariis, siis mõned Itaalia linnad ja Gent (Madalmaades) Raekoda asus omavalitsusega linna turuplatsi lähedal Raad valitses linnvabariike, eesotsas bürgermeistriga Bürgermeister rae eesotsas Linnvabariik linn, mis oli end senjööri võimust sõltumatuks võidelnud ning liitnud ümberkaudsed maa-alad oma valdustega, seda juhtisid valitavad nõukogud, valitses raad ja bürgermeister, olid ka linnakohus, kaitsevägi, müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus, need linnad olid vabad teoorjusest, andamitest, suurematest senjöraalmaksudest Tsunftid ja gildid olulise osa linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid tsunftidesse, tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad, põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikus linnades kehtis tsunftisundus, ilma kindlasse tsunfti kuulumata ei tohtinud mingi käsitööga tegeleda. Tsunftil oli põhimäärus e