lähtudes inimesest kui teatud sotsiaalse grupi esindajast. Lähtutakse ka inimese välimusest kui teatud tüübi esindajast. Aktsentueerimine sõltuvalt konkreetsetest kasvu-ja elutingimustest õpib inimene pidama ühtesid asju,nähtusi, omadusi, väärtusi teistest olulisemateks, õpib neid eelistama ja vastavalt sellele tajuma ka teisi inimesi. See siis ongi see Projektsioon tähistab alateadlikku tendentsi tajuda iseenda ebasoovitavaid halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele. Järjestuse efekt ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus. Samas aga on tuttava inimese puhul hinnangut kujundavaiks just viimased andmed. Oreool (haloefekt) tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle
skeem). Stereotüübid on laadilt kirjeldavad, sisaldades omadusi ja käitumisi, mida peetakse iseloomulikuks teatud grupile (professorid on hajameelsed); normatiivsed, hõlmates ettekirjutusi, millist käitumist teatud grupi liikmete puhul õigeks peetakse (poisid ei nuta; eestlased on töökas rahvas). Projektsioon alateadlik tendents tajuda iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid ole kanda, projitseerida teisele inimesele. Näiteks väljendub teise inimese tagarääkimises, halvustamises. Inimene, kes ei tule oma ülesandega toime, keeldub tunnistamast oma võimetust, väites, et talle ,,ei seletatud, mida tuleb täpselt teha", temast ,,ei saadud aru" jne. Kausaalne atributsioon sündmuste, iseenda ja teiste käitmuise põhjuste omistamine ja selgitamine
esindajast. Lähtutakse ka inimese välimusest kui teatud tüübi esindajast. Aktsentueerimine Sõltuvalt konkreetsest kasvu- ja elutingimustest õpib inimene pidama ühtesid asju, nähtusi, omadusi, väärtusi teistest olulisemateks, õpib neid eelistama ja vastavalt sellele tajuma ka teisi inimesi. Neid inimesi, kes on meile meelepärased hindame kõrgemalt ja vastupidi. Projektsioon alateadlik tendents tajuda iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele. (Nt teise inimese tagarääkimine, halvustamine, et iseenda silmis parem välja näha) Sotsiaalne stereotüüp Professor on hajameelne, tudeng elurõõmus, traktorist joodik jne. Järjestuse efekt ebatäieliku ja vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saanud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus.
Lähtutakse ka inimese välimusest kui teatud tüübi esindajast. Aktsentueerimine Sõltuvalt konkreetsest kasvu- ja elutingimustest õpib inimene pidama ühtesid asju, nähtusi, omadusi, väärtusi teistest olulisemateks, õpib neid eelistama ja vastavalt sellele tajuma ka teisi inimesi. Neid inimesi, kes on meile meelepärased hindame kõrgemalt ja vastupidi. Projektsioon alateadlik tendents tajuda iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele. (Nt teise inimese tagarääkimine, halvustamine, et iseenda silmis parem välja näha) Sotsiaalne stereotüüp Professor on hajameelne, tudeng elurõõmus, traktorist joodik jne. Järjestuse efekt ebatäieliku ja vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saanud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus.
tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud grupi esindajast. Üldreegline loeb otsustaja heaks neid jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid omadusi, milles on erinevus. Inimestevahelises suhtlemises hinnangu ja taju teatud tüüpskeemid: 28 · Projektsioon tähistab alateadlikku tendentsi tajuda iseenda ebaoovitavaid , halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda teisele inimesele. · Sotsiaalse stereotüübi all mõistetakse skemaatilist, standardset argiteadvuslikku kujutlust inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli tüüpilisest esindajast. · Järjestuse efekti olemus on selles, et ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud
interpreteerimine temaga samastuda püüdmise kaudu *reflektsioon- teise mõistmine tema mõtlemisse sisselamise teel *empaatia- mõistmine teise tundemaailma sisseelamise kaudu *stereotüpiseerimine- teise interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil. Aktsentuatsioon- eelistab, väärtustab, ja tajub teisi inimesi- osad on meelepärased- otsustaja loeb heaks neid jooni, mis sarnanevad tema enda omadega. Projektsioon- alateadlik tendents iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi tajuda teiste inimeste omadustena, neid üle kanda- tagarääkimine, halvustamine. Sotsiaalne stereotüüp- skemaatiline, standardne argiteadvuslik kujutlus inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli esindajast. Järjestuse efekt- ebatäieliku ja/või vastukäiva info puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju järjekorras esimestena saadud andmed. Esmamulje! Tuttava inimese puhul aga just viimased andmed.
tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud grupi esindajast. Üldreegline loeb otsustaja heaks neid jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid omadusi, milles on erinevus. Inimestevahelises suhtlemises hinnangu ja taju teatud tüüpskeemid: 24 Projektsioon tähistab alateadlikku tendentsi tajuda iseenda ebaoovitavaid , halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda teisele inimesele. Sotsiaalse stereotüübi all mõistetakse skemaatilist, standardset argiteadvuslikku kujutlust inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli tüüpilisest esindajast. Järjestuse efekti olemus on selles, et ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud
interpreteerimine temaga samastuda püüdmise kaudu *reflektsioon- teise mõistmine tema mõtlemisse sisselamise teel *empaatia- mõistmine teise tundemaailma sisseelamise kaudu *stereotüpiseerimine- teise interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil. Aktsentuatsioon- eelistab, väärtustab, ja tajub teisi inimesi- osad on meelepärased- otsustaja loeb heaks neid jooni, mis sarnanevad tema enda omadega. Projektsioon- alateadlik tendents iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi tajuda teiste inimeste omadustena, neid üle kanda- tagarääkimine, halvustamine. Sotsiaalne stereotüüp- skemaatiline, standardne argiteadvuslik kujutlus inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli esindajast. Järjestuse efekt- ebatäieliku ja/või vastukäiva info puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju järjekorras esimestena saadud andmed. Esmamulje! Tuttava inimese puhul aga just viimased andmed.
annaabi.ee 
