Kuidas on omavahel seotud kultuuri erinevused ning sarnasused? Refereeritud on Luis Dumonti, Orvar Löfgrenit, Marianne Gullestadi, David Schneiderit jpt. Euroopa Etnoloogia Lugemispäevik 2 Orvar Löfgren Kultuuri anatoomiast 1081 Nii Gullestad kui Löfgren viitavad samale aspektile, et ennem peame etnoloogidena õppima enesekriitilist uurimist, et näha ja mõista teisi kultuure. Löfgren keskendub oma artiklis raskusi, mis võivad kultuuri uurimisel tekkida ning kuidas nendega toime tulle ning neid ületada. Ta lahkab oma uurimisprojekti „Kultuur ja klass. Uurimus sotsiaalsetest ja kultuurimuutustest Rootsis 1880-1980“. Tema eesmärk polnud mitte uurimine ise, vaid pigem materjali süvaanalüüs. Olulisemad punktid: Samamoodi nagu Gullestadi artiklis, jõuab ka Löfgren selleni, et mitte vaja ei ole uurida üksi
on uurida ajakirjandust. Piia Tammpuu6 on analüüsinud sallivust ja rahvussuhteid eestikeelses ajakirjanduses (eriti seoses eestlaste ja venelaste vastuseisuga), kust tuleb välja, et palju on Eesti meedias artikleid, mis kutsuvad Eesti elanikke üles sallivusele ja sõbralikkusele (seega on eestlaste hulgas ka palju võõraste suhtes sõbralikke inimesi.) Tsitaat: „Üheltpoolt võis eestikeelsest ajakirjanduses leida sagedamini enesekriitilist lähenemist eestlaste suhtumisele mitte-eestlastesse ja nende väljavaadetesse Eesti ühiskonnas. “ ning samuti esines positiivsemat suhtumist muulastesse just nooremas eas inimeste hulgas. Autor pakub ka välja, et sallivust aitaks tõsta konkreetseid inimesi puudutavate lugude avaldamine, kes on suutnud tulemuslikult end Eesti ühiskonda intergreerida. Selles valguses võiks läheneda ka pagulaste 5 Teder, M. Ajaleht Postimees. Vao külas süüdati pagulaskeskuse otsasein. 03.09.2015
ainevaldkonnast ja lisaks ka kasutatavatest analüüsimeetoditest 14 · Kriitiline ja enesekriitiline mõtlemine - esineb sagedamini neil, kel on asja kohta oma arvamus olemas, sest selle taustalt on kerge avastada erinevusi ja puudusi. Kuna antud mõtlemise puhul on tegemist ühe konkreetse inimese mõttetegevusega, siis tegelikult tuleks kriitilise mõtlemise all mõista esmalt enesekriitilist mõtlemist, sest vaid selle kaudu on võimalik saada häid tulemusi. Loomulikult tuleb sama kriitiliselt suhtuda ka keskkonnast saadavasse infosse, sest enamus nt ühiskonda puudutavast infost on tahtlikult moonutatud ja eesmärgipäraselt esitatakse erinevate tahkude poolt teatud tendentslikkusega. Teaduslik info on suure tõenäosusega tõepärane, kuigi ei maksaks ka siin igaks juhuks unustada inimliku eksimuse
tööpakkumise, mis on finantsiliselt ahvatlev, kuid ei sobi isiku tõekspidamiste või pikaajaliste eesmärkidega. Isiku otsused lähtuvad alati tema poolt tunnustatavatest väärtustest ja sellest tulenevalt leiab ta töö energiat lisavana olevat. Ilmingutest peamine on isiku võime iseennast realistlikult hinnata. Lisaks sellele võime täpselt ja avatult rääkida oma emotsioonidest ja nende mõjust tööle. Ollakse valmis rääkima oma vigadest ja suudetakse teha enesekriitilist huumorit. Demonstreeritakse enesekindlust püstitades realistlikuid eesmärke ja teades millal paluda abi. Riskid, mida võetakse, on alati kalkuleeritud. Problemaatika seisneb selles, et emotsioonidest avalikult rääkimist peetakse isiku juhi kandidatuuri hindamisel miinuseks kui märki ebapiisavast karmusest ("not tough enough"). Goleman'i järgi seisneb tõde aga vastupidises. Üldiselt inimesed austavad ja hindavad avatust
annaabi.ee 
