Selle tulemusena eristab Maslow kahte liiki loovust: ,,erilise ande loovus" ja ,, ennast teostav loovus" Ennast teostav loovus Ennast teostava loovusega inimesed elavad rohkem tegelikus looduslikus maailmas kui mõistete, abstraheerimiste, ootuste, veendumuste ja stereotüüpide verbaliseeritud maailmas, mida enamik inimesi ajab segamini tegeliku maailmaga. Käitumiselt on sellised inimesed loomlikumad , vabamad, vähema tõkestatuse ja enesekriitikaga. Neil on justkui õnnelike ja turvaliste laste loovus, mida Maslow nimetab ,,teiseks naiivsusseks". Nende taju ja väljenduslikkuse süütus põimub elutarga vaimsusega. See on kõigile või enamikule inimstele kaasa antud potents, mis väga sageli assimileerumise käigus kaob, mattub või takerdub. Maslow leiab, et ennast teostavatele loomingulistele inimestele on omane esmapilgul vastanditena tunduvate ebakõlade kokkusobitamine, mida ta nimetas dihhonoomiate lahendamiseks
Kohanenud laps: Kuidas vanematega suhted on, võib olla passiivne, abitu, arg, sõnakuulelik. Kui saame haiget või solvume, siis seda teeb laps meis. Eluterve laps. Laps on alati seotud loovusega 2)Vanem: Laps hakkab proovima vanema rolli, harjutab: Sisaldab käske ja keelde, iseloomustab vanemlik pöördumisviis- manitsev, tõrelev või õrnutsev. Seotud autoritaarsusega, kalduvus asuda õigusmõistja rolli. Neg: seotud vähese enesekriitikaga ja jäiga mõtlemisega. Tähtsustatakse üle autoriteete, tohib ei tohi. Pos: aitab energiat kokkuhoida, kui seda on harjutatud. Toetav vanem vs kriitiline vanem. Karistab, hirmutab, hindab, loeb moraali, keelab. 3)Täiskasvanu tasand: seotud muudatustega mõtlemises. Täiskasvanu tasand põhineb loogilisel info töötlemisel. Mõtlemises toimub murrang. Õpetab teaduslikku mõtlemist, hakkab arenema koolieas. Emotsioonivaba olek, kõrge enesekontroll, kaine ja kalkuleeriv
Kohanenud laps: Kuidas vanematega suhted on, võib olla passiivne, abitu, arg, sõnakuulelik. Kui saame haiget või solvume, siis seda teeb laps meis. Eluterve laps. Laps on alati seotud loovusega 2)Vanem: Laps hakkab proovima vanema rolli, harjutab: Sisaldab käske ja keelde, iseloomustab vanemlik pöördumisviis- manitsev, tõrelev või õrnutsev. Seotud autoritaarsusega, kalduvus asuda õigusmõistja rolli. Neg: seotud vähese enesekriitikaga ja jäiga mõtlemisega. Tähtsustatakse üle autoriteete, tohib ei tohi. Pos: aitab energiat kokkuhoida, kui seda on harjutatud. Toetav vanem vs kriitiline vanem. Karistab, hirmutab, hindab, loeb moraali, keelab. 3)Täiskasvanu tasand: seotud muudatustega mõtlemises. Täiskasvanu tasand põhineb loogilisel info töötlemisel. Mõtlemises toimub murrang. Õpetab teaduslikku mõtlemist, hakkab arenema koolieas. Emotsioonivaba olek, kõrge enesekontroll, kaine ja kalkuleeriv
Selles koolis õppis Mart Saar 1899. aastast kuni 1901. aastani. Põltsamaal tugevnes ta huvi rahvusliku kultuuri vastu. Saar tutvus ligemalt eesti kirjandusega ja puutus kokku maailmavaateliste küsimustega. Ka omandas ta seal vajaliku vene keele oskuse ja esialgse ülevaate vene kultuuri ja kirjanduse arengust. Kooli jättis Saar lõpetamata. 1.5 Õpingud A.Kapi juures A. Kapi juures täiendas Mart Saar oma muusikateoreetilisi teadmisi ja mänguoskust. Seda tegi ta suure tahte ja enesekriitikaga. Meenutades kord oma isa improviseerimist, lausus M. Saar: "Imetlesin, et isa trumpas minu üle ka veel siis, kui Kapi juures mängisin juba Mozarti sonaate." 1901. a. sügisel pääses Saar Peterburi konservatooriumi. Mart Saare tee metsade ja rabade tagant läbipääsmatute teede tõttu muust maailmast eraldatud vaesest metsavahikodust Peterburi konservatooriumi on (pidades silmas tolleaegseid olusid) kuidagi kummaline ja erakordne. See on külanooruki julgelt ja
Kui andekas laps ei õpi nendes tunnetes ja käitumises selgust saama ning neid oma väärtussüsteemi taustal analüüsima, on ta jätkuvalt vastuvõtlik kaasinimeste kriitikale, püüdleb pideavalt edu ja tunnusetuse poole. See on tõsine probleem, kuna me teame, et lapse motivatsiooni hukutavad kõige kindlamini kahtlused oma edus ja hirm läbikukkumise ees. Kui andekas lapse ei omanda stabiilset ja kindlat minapilti, ei suuda ta õppida toime tulema oma kõrgenenud tundlikkuse ja enesekriitikaga ning seab endale sellest tingitult sobimatuid eesmärke (teiste inimeste ootused), hävitades nii motivatsiooni (ibid). 2.2.1 Õpetajate mõju Inimest väärtustavas ühiskonnas ei tohiks ükski laps õpikeskkonnas tähelepanuta jääda, seda enam andekas laps. Et potentsiaal saaks areneda ja saavutused ei jääks tulemata, on oluline roll kasvu- ja õpikeskkonnal. Tihti on raske armastada ja äratada sümpaatiat andekate laste vastu. Tegelikkuses on
juhtkonnaga seotud küsimusi ÜK(b)P Kesk end osaliselt süüdi. Ta möönis oma vigu komitee orgbüroos, sekretariaadis ja Poliit kaadripoliitikas, kuid ei võtnud omaks büroos vähemalt 15 korral. Kompromiteeriva süüdistust kulakute soosimises. Küllap lootis materjali kogumine vältas kogu 1949. aasta, ja Karotamm parteilise enesekriitikaga oma kohta selle eest hoolitsesid eriti kohapealsed säilitada. informaatorid, kes teavitasid Moskvat Eesti Kuid organisatoorsed järeldused ei jäänud NSV juhtkonna “väärsammudest”. tulemata. 1950. aasta veebruaris arutati Eesti Moskva surve Eesti suhtes tugevnes järk küsimust ÜK(b)P Keskkomitee järgult. 1949
Praktikas jäi ,,rahvalikkuse" põhimõte seega ühekülgseks ja kallutatuks. Kõige hullem oli seesama ,,tõepärasus" ja ,,enesekriitika". Tõepärast elukujutamist ei olnud, elu tuli kujutada niimoodi, paralleelselt sotsialistliku realismi kirjandusega. Nii, nagu elu võiks olla, mitte nagu ta on. See tähendas, et paljusid eluvaldkondi ajakirjanduse jaoks ei eksisteerinud või kirjutati ainult teatud aspektides, nii nagu valitsevale klikile vajalik ja meelepärane. Sama lugu on enesekriitikaga kriitika on tõesti edasiviiv jõud, aga kriitikal olid väga kitsad piirid ees. Väga paljusid valdkondi, nähtusi, isikuid, ei tohtinud ajakirjandus puutuda. Hea põhimõtte rakendamine jäi ühekülgseks. Need õnnetused juhtusid ,,parteilisuse" valesti tõlgendamisest. Kui Lenin selle idee välja käis, pidas ta silmas parteid kui organisatsiooni, kõik peavad olema partei häälekandjad. Praktikas hakati seda tõlgendama nii, et ajakirjandus peab kuuluma parteiorganitele, mitte