neil. Kontrollimine on tagasisideprotsess, ilma milleta pole võimalik juhti da õppe- treeningutöö käiku. Selle efektiivsus määratakse palju treeneri pedagoogilise takti ja vaistuga. Treeneri ülesanne ei ole mitte ainult õpetamise tulemuste välja selgi tamine, vaid ka kontroll protsessi enese üle. See on eriti keeruline, kuna teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ei ole võimalik noorsportlaste enesekontrollita, ilma kriitilise suhtumiseta oma töö tulemustesse treeningutel ja võistlustel. . 3. Treeningu printsiibid Treeningu printsiipide all mõistetakse neid seaduspärasusi ja reegleid, mis tingivad ja määravad treeningu planeerimise, ülesehituse ja efektiivse sooritamise. Vaadeldavad printsiibid ei haara kogu seaduspärasuste ja reeglite mitmekülgsust, mis on iseloomulik kaasaegsele sportlikule treeningule. Sporditeooria kiire areng nüüdisajal loob võimalusi uute
olulisem küsimus. Sokraatiline epistemoloogia paistab väitvat, et lõpuleviidud teadmine selle kohta, mis on hüve, pole inimesele saavutatav selline teadmine on pigem jumalate päralt. Ometigi on inimesel võimalik ja eetiliselt kohustuslik seda teadmist püüelda. Sokrates ütleb "Apoloogias": "...inimesele on ülimaks hüveks iga päev arutleda vooruse ja kõige muu üle, millest olete kuulnud mind kõnelemas ja milles ma ennast ja teisi olen kontrollinud ent ilma säärase sügavama enesekontrollita ei ole elu üldse inimväärne ..." (38 A). Munades sisalduvast trüptofaanist moodustuv serotoniin ehk õnnehormoon soodustab erksust ning aitab kohaneda eluraskustega. Munast suurema serotoniinisisaldusega on ainult juust, lisab Teesalu. ahes-tahmata meenub tuntud mõistujutt India sadhust ja luksuslimusiiniga Briti ärimehest, kes askeeti palmi all istumas nähes peatab oma auto ja küsib, miks too seal istub ja midagi ei tee. ,,Miks ma peaksin midagi tegema?" ei mõista sadhu
Sokratese epistemoloogia paistab küll väitvat, et inimestel pole võimalik saavutada teadmist selle kohta, mis on hüve – selline teadmine olevat pigem jumalate päralt. Ometigi on inimestel võimalik ja eetiliselt kohustuslik seda teadmist püüelda. Sokrates ütleb “Apoloogias”: “… inimesele on ülimaks hüveks iga päev arutleda vooruse ja kõige muu üle, millest olete kuulnud mind kõnelemas ja milles ma ennast ja teisi olen kontrollinud – ent ilma säärase sügavama enesekontrollita ei ole elu üldse inimväärne.” (38 a) 5 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Sokratese “Mis on X?”-küsimuse tähendus tema eetika-alastes aruteludes ei ammendu aga püüdega teada X-i. Sokrates paistab olevat uskunud, et kui inimene suudab anda olemusmääratlusi voorustele – nagu näiteks õiglus või vaprus – , siis saab ta enda käsutusse ka
ningutöö käiku. Selle efektiivsus määratakse palju treeneri pedagoogilise takti ja vais- tuga. Treeneri ülesanne ei ole mitte ainult õpetamise tulemuste väljaselgitamine, vaid ka kontroll protsessi enese üle. See on eriti keeruline, kuna teadmiste, oskuste ja vilu- muste omandamine ei ole võimalik noorsportlaste enesekontrollita, ilma kriitilise suh- tumiseta oma töö tulemustesse treeningutel ja võistlustel. 84 SPORDI ÜLDAINED I TASE ÕPETAMISE ISELOOM NB! Pedagoogilise mõjutamise resultatiivsus sõltub treeningusüsteemi tehnilis- Pedagoogilise taktikaliste võtete, teadmiste, oskuste ja vilumuste sisust, organisatsioonist ja mõjutamise re- metoodikast
annaabi.ee 
