Lapse ebaedu tuleks omistada vähesele pingutusele või valedele strateegiatele. Emotsionaalne ja enesekohaste oskuste areng. Tunnetest arusaamine. Just keerukamate emotsioonide tõlgendamine vaid olukorrast tuleneva info põhjal on oskus, mis algklasside jooksul oluliselt areneb ja täiustub. Teise kooliastme lõpu poole, kui lapsed on jõudnud juba varasesse teismeikka, muutub iseloomulikuks laste mõtlemisele endast ja oma tunnetest nähtus, mida on nimetatud „enesekohaseks müüdiks“. Varateismelised usuvad sageli, et nad on ainulaadsed ega sarnane kellegi teisega. Tunnete roll normide ja piirangute omaksvõtmisel. Eelkooliealiste laste mõtlemisele on iseloomulik nn „rõõmsa süüdlase“ fenomen. Lapsed arvavad, et süüdlane tunneb end hästi pärast moraalsete reeglite rikkumist. Eneseregulatsiooni areng. Eneseregulatsiooni on defineeritud kui hulka mehhanisme, mille abil inimese psüühika kontrollib oma funktsioone, seisundeid ja seesmisi protsesse
valu tundmisega, eseme teiselt äravõtmisega või ise sellest ilmajäämisega, hiljem ka solvamisega ja solvatusega jne, siis on seda hiljem tunduvalt raskem kasvatada. Empaatial õigupoolest sama tüvega vastandmõistet polegi; ehk kõige enam on selleks apaatia tuimus, ükskõiksus, hoolimatus, tundetus. Geneetikud on leidnud küll harvaesineva geeni sadismigeeni mille olemuseks on just see, et inimene naudib teisele valu tekitamist ja tal endal puudub võime seda enesekohaseks tajuelamuseks muuta. Empaatia on kasvatatav ja seda polegi eriti raske teha laps soostub päris kergesti elavana või siis tundelisena nägema nukke, mänguasju, loodust ja enamust teda ümbritsevat. Empaatiakasvatuse mängud tuginevad nii varases kui hilisemas kasvueas sarnasuse otsimisele. Näiteks las lapsed otsivad, kui palju ja milliseid ühisomadusi nad suudavad leida inimese ja sipelga vahel. Ja kui nad kasvõi kolmneli leiavad, siis nad talle peale enam ei astu. Alushariduse
annaabi.ee 
