Kasvataja töö on teha mudilasele uus keskkond võimalikult vasuvõtlikuks, armsaks ja usaldusväärseks. Kiitused, laitused ja reeglid aitavad lapsel mõista, kuidas keskkonnas käituda, seega, peab õpetaja 7 olema järjekindel, täpne oma sõnades ja tegudes ning seda võimalikult positiivses võtmes. Mitte keegi pole meist perfektne aga õpetaja peab andma endast tõesti parima, sest ta on ostene eeskujuks lastele. Inimene sünnib maailma enesekesksena aga juba varases lapsepõlves hakkab ta aru saama, et ellujäämiseks on vaja õppida teistega koos elama. Õpetaja on üheks olulisemaks kujundajaks lapse elus. Kasutatud allikad: Lapse areng, uurimustöö, Anneli Leesment, Pärnu 2011 Lapse kohanemine lasteaia ja lastehoiuga lapsevanemate ja õpetajate ning lstehoidjate hinnangul Tartu linna näitel, magistritöö, Kristi Martin, Tartu 2010 Õppimine varjatud varandus, Jacques Delors, 1999 Lastehoidja käsiraamat
Ei pidanud oluliseks kuulekat alistust, mida kodanikult oodati, vaid pidas oluliseks ise mõtlemist. Meenutas inimestele sofiste, kuid ei olnud nii nihilistlik, pidas oma õpetustes tähtsaks voorusi (vaprus, autunne, mõistlikkus). Tema õpetusviis õp ei pea pikki kõnesid vaid kaasab õpilase sellesse võrdse osapoolena, esitades küsimusi. Küsimused pole küll esitatud sõbralikult. Sokrates võis mõjuda arrogantse ja enesekesksena. Tema õpetus kujutab õpilase taktilist õrritamist (ründav iroonia, pilked). Dialoog autor esitab oma vaateid mõne targa vaidluse kujul vastasega või vestluse näol õpilastega. Millised olid Platoni ja Aristotelese seisukohad järgmiste punktide kohta: riik, luulekunst, üksikisikuvastutus? Platon Õpetaja, rajab Akadeemia nimelise kooli, õpetab. Kirj üle 40 teose, peaaegu kõik säilinud. On idealistlik filosoof, aristokraat. Oma teoses
Tegelikutl ollakse kiire une korral ümbritsevast maailmast eraldatum , teda on raskem äratada. Hüpnoos on unetaoline seisund, mille hüpnotiseerija kutsub hüpnotiseeritavas esile vastavat metoodikat kasutades. (sõnaliste sisenduste, metallkuulike, väikese kontsentratsiooniga narkootiliste ainete kasutamine). Hüpnoosiseisundisse viidud inimese ajus säilib üldise pidurduse foonil n-ö valvepiirkond ajukoores,mille kaudu hüpnotiseerija suhtleb hüpnotiseerituga.Võetakse tõena ja enesekesksena vastu see, mida sisendab hüpnotiseerija. Lõplikult on siiski tõestamata hüpnoosiseisundis saadud meenutuste adekvaatsus. Vajadused ja motiivid Vajadused Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, suhtlema.. Isiksusepsühholoogia aspektis on vajadus e tarve mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. 1. Orgaanilised vajadused on tarbed elutegevuse esmatingimuste vee, õhu, toidu, puhkuse jms järele
Tegelikutl ollakse kiire une korral ümbritsevast maailmast eraldatum , teda on raskem äratada. Hüpnoos on unetaoline seisund, mille hüpnotiseerija kutsub hüpnotiseeritavas esile vastavat metoodikat kasutades. (sõnaliste sisenduste, metallkuulike, väikese kontsentratsiooniga narkootiliste ainete kasutamine). Hüpnoosiseisundisse viidud inimese ajus säilib üldise pidurduse foonil n-ö valvepiirkond ajukoores,mille kaudu hüpnotiseerija suhtleb hüpnotiseerituga.Võetakse tõena ja enesekesksena vastu see, mida sisendab hüpnotiseerija. Lõplikult on siiski tõestamata hüpnoosiseisundis saadud meenutuste adekvaatsus. Vajadused ja motiivid Vajadused Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, suhtlema.. Isiksusepsühholoogia aspektis on vajadus e tarve mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. 1. Orgaanilised vajadused on tarbed elutegevuse esmatingimuste – vee, õhu, toidu, puhkuse jms järele
annaabi.ee 
