sellised isiksuse üldised (nt. eneseteadvus) ja inividuaalsed (nt. eriandekus) omadused, mis aitavad tal keskkonna ja iseendaga tasakaalus püsida. Iga inimene ei pruugi olla isiksus, nt. imikul ega nõdrameelsel pole eneseteadvust ja ta ei suuda ennast ega ümbrust objektiivselt tunnetada. Kitsamas tähenduses on isikut käsitatud isikuiseärasuste kogumina. ENESEKASVATUS Sihipärane enese isiksuse arendamine. Enesekasvatuse välised eeldused on ühiskonna nõuded ja enesekasvatusele suunav kasvatus, sisemised eeldused on eneseanalüüsioskus (areneb kasvatuse mõjul alates murdeeast), eesmärkide olemasolu ja teadmised enesekasvatuse olemusest ning võimalustest. Enese kasvatuse põhilülid oneneseanalüüs, arendav praktiline tugevus ja enesekontroll. Kasvatuse edu sõltub suuresti sellest, mil määral temaga liitub enesekasvatus. ISIKSUSE OMADUSED Inimeste kui ühiskonna olendite omavahelist eripära näitavad kõrgema integratsioonitasemega tunnused
teadvustamine on ajalooliselt käinud käsikäes. Teadvustatud lapsepõlvele püüti luua pelgupaik, et oleks võimalik ,,areneda iseenese määratud tempos iseenese jaoks" (Kuurme 2003 lk. 164). Tänapäeva alternatiivpedagoogikas on kõige tuntumaks saanud Montessori koolid ja Steiner, e. waldorfkoolid. Montessori pedagoogika on rajatud Itaalia arsti, psühholoogi ja pedagoogi Maria Montessori (1870- 1952) poolt. Tema pedagoogika on suunatud lapse iseseisvuse suurendamisele, iseõppimisele ja enesekasvatusele. Rõhutatakse individuaalse lähenemise tähtsust. Õpetaja ei ole tedmiste allikas, kontrollija ega hindaja, vaid lapse saatja. Tema rolliks on luua sobiv keskkond, näidata kätte materjalidega töötamise võtted, suunata ja juhendada last. Lähtutakse igast lapsest ja tema arengust Aluseks on täielik austus lapse vastu ning tõsiasja tunnistamine, et lapsel on õigus oma saatusele. Täiskasvanute ülesandeks on aidata kaasa lapse eneseteostusele.
Enesekasvatus on nähtus, kus kasvandik hakkab ise teadlikult enda juures midagi kujundama. Enesekasvatus on süstemaatiline, sihikindel töö iseendaga, et kõrvaldada puudusi ja kujundada endas positiivseid omadusi. Õpilane püüab välja arendada neid omadusi, mida ta ise väärtustab. ,,Enesekasvatus on isiksuse psüühilise arengu seaduspärane nähtus, mille väline avaldumine, realiseerumine kindlustatakse vajalike eeltingimuste loomisega kasvatusetegelikkuses." Enesekasvatusele aitab kaasa kasvatus, kui on täidetud järgmised tingimused: · õpilasel aidatakse määrata tema potentsiaalseid isiksuseomadusi ja teed puudustest vabanemiseks; · kasvatuses väärtustatakse õpilaste reaalseid, potentsiaalseid ja puudusi korvavaid omadusi; · õpilasi informeeritakse sotsiaalselt väärtustatud isiksuseomadustest (Tuulik, 2001:17- 18). Enesekasvatuse eelduseks on eneseteadvus ning isiksuse afektiivne areng. Afektiivses arengus
inimene toime enesejuhtimise ja ka enesekasvatusega. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega – ehk kasvatus toimub lapse ja noorukieas. Kasvatus loob tingimused inimesele toimetuleku omandamiseks nii väljastpoolt pealepandud kui ka oma soovide täitmisel. Millal on inimene kasvatatav? Enesekasvatus on inimese teadlik ja sihipärane töö, mille eesmärgiks on oma isiksuse täiustamine. Kasvatus eelneb enesekasvatusele. Kasvatus aitab kaasa enesekasvatusele. Kasvatus aitab kaasa enesekasvatuse tekkele, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) Kasvatuses aidatakse määrata lapse potentsiaalseid isiksuseomadusi ja teid puudustest vabanemiseks; 2) Kasvatuses väärtustatakse lapse reaalseid, potentsiaalseid isiksuseomadusi ja puudusi kompenseerivaid omadusi; st lastele kindlustatakse teave sotsiaalselt väärtustatud isiksuseomadustest.
Teaduslik ja eksperimentaalne lähenemine lapsele “Aita mind, et saaksin seda ise teha” Laps on ise õppimisest huvitatud, loomulik uudishimu Toetada lapse arengu potensiaali - õpetaja on vaatleja, kuulaja, innustaja Oluline on keskkond Õppetegevus lähtub lapse huvidest, seal ei õpetata vaid õpitakse Põhimõte – innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. Tugineb – lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. Moto – “Aita mul seda ise teha”, luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber. F. Fröbel (1782-1852) ja esimene lasteaed. Esimene eelkooliasutus “lasteaed” 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel.
Pedagoogilised suundumused F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja Friedrich Fröbel (1782 1852) ja esimene lasteaed · Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Montessori ·Põhimõte innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. ·Tugineb lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. ·Moto "Aita mul seda ise teha", luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber. Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika ·Õpetajaks mängukaaslased, täiskasvanud ja keskkond · Kõik vajalikud vahendid ja materjalid tegutsemiseks on silmale näha ja käeulatuses ·Rollis olemine rollimängud
positiivse maailmavaatega. M. Montessori (1870 1952) pedagoogika · Teaduslik ja eksperimentaalne lähenemine lapsele · "Aita mind, et saaksin seda ise teha" · Laps on ise õppimisest huvitatud, loomulik uudishimu · Toetada lapse arengu potensiaali - õpetaja on vaatleja, kuulaja, innustaja · Oluline on keskkond · Õppetegevus lähtub lapse huvidest, seal ei õpetata vaid õpitakse Põhimõte innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. Tugineb lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. Moto "Aita mul seda ise teha", luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber. Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika · Vastastikune suhtlemine laps, vanem , pedagoog · Teooria ja praktika katsetamine · Avatud keskkond · Laps on avastaja ja looja · Projektiõpe
Isa peksis teda ja ta vendi. Mida vanemaks sai, seda rohkem heitis isale seda ette ja ei andestanud kunagi. Vanaisa meeldis külastada. Ütlus: Oma anded said lapsed emalt, aga hinge emalt". Isa teadis hariduse olulisusest, kreeka algkooli pandi(ihunuhtlus ja range distsipliin). Isa põgenes Moskvasse. Tsehhov jäi koju üksinda. Siis läks ülikooli arstiks õppimda 1879. Hakkas kirjutama esimesi teoseid, 1880-,,kiri õpetatule naabrile". Ei kasutanud pärisnime. Keskendus enesekasvatusele, tahtis olla mitte nagu vennad. Üritas halbadest kommetest vabaneda. Ülikooli lõpetamise ajaks oli esimese jutukogu välja andnud. Arsti amet pole kõige tähtsam. Sai preemia 1888 ,,Videvikus" eest. Töötas paralleelselt arsti ja kirjanikuna. Tekkis tuberkuloos. Kolis Moskvasse vanemate juurde, oli juba tuntuks saanud. Kõik tahtsid tema sõbrad olla. Sai sõbraks Chaikovsky'ga. Tegi aina enesekriitilisemaks. Ühiskond->väga ebaõiglane. Reis Sahhalini saarele. ,,Sahhalini saar"
Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi. Rollide omandamine, mis tähendab täiskasvanuks saamist: Majanduslik iseseisev roll, püsiva elukaaslase rolli omandamine, sotsiaalne elukutse. Kasvatus või enesekasvatus? Kumb on muna, kumb kana? Enesekasvatus on muna Enesekasvatus on inimese teadlik ja sihipärane töö, mille eesmärgiks on isiksuse täiendamine. Isiksus inimese individuaalse eripära ?????? rollide kooslus? Kasvatus eelneb enesekasvatusele. Kasvatus kui organiseeritud, korrastatud väline mõjutamine versus organiseerimata stiihiline välismõju, mis ei ole kasvatus. Kasvatuseeesmärgid tulenevad välistest väärtustest, ühiskonnanormidest ja arusaamadest. Kasvatus kui väline sihipärane suunamine kasvataja poolt peab asenduma enesekasvatusega. Sekkumine eesmärgipärane tegevus. Sekkumine on täiskasvanupoolne tegevus. Kasvatus kui sihipärane sekkumine: Sihipärane mõjutamine koos teadmiste andmisega
maja on 7-korruseline ja asub linnast väljas. Minu majas on 80 tuba ja 34 salakaamerat, nii et maja on valve all. Mul on 14 autot ja 350 m pikkune autode katsetamise sõidurada. Sellel võib niisama ka sõita (Müürsepp 2005). Lapse unistused peegeldavad meie tänapäeva esiväärtusi - varandust, edukust ja tarbimist. Meie juured on meie rahva pärimuses. Kas me ei peaks hoopis jõulisemalt kui seni taaselustama eesti rahva vaimset mälu? Kasvatus juhib enesekasvatusele Niisugust nähtust, kus kasvandik hakkab ise, teadlikult enda juures midagi kujundama, nimetataksegi enesekasvatuseks. See tähendab süstemaatilist, sihikindlat tööd iseendaga, et kõrvaldada puudusi ja kujundada endas positiivseid omadusi. Tegemist on inimese püüdlusega välja arendada neid omadusi, mida ta ise väärtustab. Tsiteerin Lembit Õunapuud (1989): Igapäevases kasvatuspraktikas võime märgata, et umbes
annaabi.ee 
