Miks ma ikka ja jälle räägin feminismist
kandis seelikut ja avarat T-särki, kuid ütles siiski “Ei”. Mehed
võtavad endale õiguse, sest nemad otsustavad et “Ei” ütlemise
tähtsus on tunduvalt väiksem sellest, mis naisel seljas oli ja palju ta
jõi. Ma olen vihane, et mehed peavad end otsustajateks naise
väärikuse ja väärituse üle. Ma olen vihane, sest ma tean, kui palju
on naisi, kes on hirmul mitte ainult omapäi kõndimise ees mööda
üksikuid tänavaid omamata enesekaitsevahendit, vaid ka oma mehe
ees.
Meie seas on ikka veel feministe, sest ikka ja jälle tuleb inimestele
meelde tuletada inimõigusi ning veelgi rohkem seda, kui paljudel
naistel pole neile õigust, juurdepääsugi. Me käime alla, me kaotame
inimlikkuse. Meist on saanud loomad, kellele on tehtud selgeks, et
meil on lootus vaid kodustamise kaudu “selle õige mehe poolt”, kui
me ta leiame. Sealt edasi pannakse meid pjedestaalile jumalate ja