meeleheitlikku vastupanu. (Parve) 2.1 Looming kronoloogiliselt Rummo alustab oma loomingulist tegevust 1950ndate lõpus. Alguses kasutab ta Jüri Palmiste pseudonüümi, mis oli sündinud mängus Artur Alliksaarega, kus Rummo, teeseldes Alliksaarde kiindunud ja teda matkivat Tallinna koolipoissi Palmistet, saatis Alliksaarele oma tekste lugeda ja parandada. 1959. aastast pärit ,,Nokturn" annab humoristlik-eneseiroonilise loomingulise tuleviku kujutise. Kolme aasta pärast ilmub juba Rummo esimene luulekogu, millele järgnevad kaheaastaste vahedega järgmised kaks kogu ja see ongi põhiosa Paul-Eerik Rummo lüürikast: 1962. aastal esikkogu "Ankruhiivaja" 1964. aastal "Tule ikka mu rõõmude juurde" 1966. aastal "Lumevalgus...lumepimedus" 1968. aastal ilmunud valikkogu "Luulet 19601967" võtab eelnenud kogud kokku. 1969. aastal järgneb näidend "Tuhkatriinumäng", mis on tema tuntuim draamateos.
esteetikat üsna raske mikumärdilikust esteetikast eristada. 3) Kui näidend ilmus ja lavale toodi, siis publik tajus, et roppust on rohkem kui mujal. Rahvalik erootika ideoloogiline: pole mingit hangunud verd kehas, kõik toimib ja elab. + Raudsepp proovib ka inglise salongikomöödiat kirjutada, aga see ei tule tal nii hästi välja 4) tal on enese reflektsioonivõime kindlasti olemas st ka näitekirjaniku positsioonilt väljaastumise võime, eneseiroonia võime ja see eneseiroonilise distantseerumise oskus annab näidenditele mingeid lisakihte juurde. Raudsepp mängib ühtepidi rahvaliku komöödia reegleid kaasa, kuid samas on seal ka muud. 5) "Mikumärdis" on ka päevapoliitilisi kihte, mis tugevdasid retseptsiooni. Selle näidendi taustal on popsiseadus. 6) Oluline on ka see, et tegemist on sellise näidenditüübiga, mida on lihtne lavastada. Nn taluõuekomöödia meil pole muud vaja, kui paneme taluõue püsti ja asi käib. Sellist
Võib öelda, et ta loomingi jaguneb üsna selgelt neljaks perioodiks 1) tähendusetu periood, midagi ei tule välja Noor Eesti ajal; 2) 20ndate algus ja keskpaik, kus algavad draamaotsingud; 3) kõrgperiood mahub aastatesse 1929-1934; 4) hilislooming heterogeenne, on häid näiteid professioniaalsest draamaloomingust, kuid kõikuv. Võrreldes varasema rahvalikukomöödiaga, on Raudsepal eneseiroonilise peegelduse võimet. Rahvalikud komöödias peab peretütar mehele saama viimases vaatuses. Ta üritab 30ndate keskpaigas sõjalipatriootlikku kirjandust avaldada, aga neist teame kahtlemata vähema. Hägustumine tuleb ka seetõttu, et ta ambitsioon süveneb, aga mingid seinad tulevad ette. Raudsepp valdab hästi komöödiazanrit, aga kui ta hakkab midagi muud proovima, siis pole enam nii kindel, kas see nii hästi välja tuleb. See ei tähenda, et ta andekus oleks kuhugi kadunud
annaabi.ee 
