sajandi tähtsamaid saksakeelseid kirjanikke Üks tõlgitumaid saksakeelseid autoreid Loomingut raske paigutada kindla kirjandusvoolu alla, sest oli iseseisev ning vormilt kui ka sisult suure ulatusega Lähtub romantismist, aga ületab hiljem selle tooni ja temaatika ehk nn romantismi viimane luuletaja ja selle ületaja Loomingus väljendub ka valgustuskirjanduse, Weimari klassikute, realismi ja sümbolismi elemente Teoste sisu/mõte eneseirooniline, lähtuvad rahvaluulest Muutis argikeele lüürikas kasutatavaks Tõstis följetoni (lühivorm, milles naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut) ja reisikirja kunstilisele tasemele Tõi saksa kirjandusse senitundmatu elegantse lihtsuse Kriitiline ja poliitikasse sekkuv ajakirjanik, esseist ja satiirik, keda imetleti ja kardeti Oma päritolu ja poliitiliste vaadete tõttu kiusasid teda pidevalt
2000" (2001) "Lugejad sügisel tibutavad..."(2001) Luulekogud "Tähekaardid" (2002) "Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Contra aastahing 2010" (2009) "Poiste aabits" (2010) Luulele iseloomulikud jooned Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Esimene luuletus "Miks me ei jõudnud kommunismini?" Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Luuletustest läbikäivad motiivid Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse
1960. aastate algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonna elus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetajana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, hüperrealism, fovistlik salongiportree on aidanud Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Alates 1970. aastatest süveneb Põldroosi töödes nii portreedes kui figuraalkompositsioonides eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak, mis nagu psühholoogilise enesekaitse mehhanism aitab kunstnikul suhestuda ühiskonnas valitseva võltsmoraali, ambivalentsuse ja normatiivsusega. Pole vahet, kas tegu on sotsialistliku või kapitalistliku ajastuga, Põldroosi pildisüsteem esitab tänagi samu olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles
"Minu jonn" (2006) "Poiste aabits" (2010) Kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes tõmbab endale kaela pahandusi, mis tänu mõistvatele täiskasvanutele lahenevad. Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 15aastastele. Nooremad naudivad contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama 34aastased aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad. Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Keelekasutus mitmekülgne, kasutab ka slängi Vabavärss ja paarisriim Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine Armastus, inimestevahelised suhted, sport Ühendab tugevas autoriimagos "moodsa meediategelase ja "metsast pärit rahvalauliku" rolli". Contra võis olla 20. sajandi lõpuks ainus Eesti luuletaja, kes võis end oma tekstide müügist kodumaal ära elatada.
"Minu jonn" (2006) "Poiste aabits" (2010) Kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes tõmbab endale kaela pahandusi, mis tänu mõistvatele täiskasvanutele lahenevad. Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 15aastastele. Nooremad naudivad contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama 34aastased aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad. Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Keelekasutus mitmekülgne, kasutab ka slängi Vabavärss ja paarisriim Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine Armastus, inimestevahelised suhted, sport Ühendab tugevas autoriimagos "moodsa meediategelase ja "metsast pärit rahvalauliku" rolli". Contra võis olla 20. sajandi lõpuks ainus Eesti luuletaja, kes võis end oma tekstide müügist kodumaal ära elatada.
Seal kolm Eesti küla, asus elama ühte majja, eestikeelsed pered. Kliima parem. Sealt edasi sõitis arsti juurde ravima (ka lõunasse). Suhhumisse (kultlt jama koht), Tms solvunud, sest suht kolgas. Mõne kuuga sai TÜ lõpetanud tohtrilt medst abi. See jäi Tms elu ainsaks reisiks Eestist väljaspoole. 1913 tuli Esse tagasi ja jäigi. 191319 elas ikka Koitjärvel edasi. 1914 ütles ka magu üles, raske operatsioon, aga õnnestus. Kui toibuma hakkas, oli eneseirooniline. 2 häda: magu ja kopsud. TBC tahab, et palju sööks, magu, et normaalselt. Püüdis balansseerida, suhtus fatalistliku rahuga. Kosus. 1919 viimane aasta maal, on juba 41 a.ne. 1919 abiellus (naine võttis Tmse meheks). 1919 a suvel ilmus noores ajalehes "Sotsiaaldemokraat" esimesel lkl pisike kuulutus, mis ütles, et AHT ja Käthe Weltmann (~20 a.ne) abiellusid 7.06. K.W. töötas "Päevalehes" korrektorina. Üks esimesi kodanlikke e ilmalikke abielusid
Seal kolm Eesti küla, asus elama ühte majja, eestikeelsed pered. Kliima parem. Sealt edasi sõitis arsti juurde ravima (ka lõunasse). Suhhumisse (kult-lt jama koht), Tms solvunud, sest suht kolgas. Mõne kuuga sai TÜ lõpetanud tohtrilt med-st abi. See jäi Tms elu ainsaks reisiks Eestist väljaspoole. 1913 tuli E-sse tagasi ja jäigi. 1913-19 elas ikka Koitjärvel edasi. 1914 ütles ka magu üles, raske operatsioon, aga õnnestus. Kui toibuma hakkas, oli eneseirooniline. 2 häda: magu ja kopsud. TBC tahab, et palju sööks, magu, et normaalselt. Püüdis balansseerida, suhtus fatalistliku rahuga. Kosus. 1919 viimane aasta maal, on juba 41 a.-ne. 1919 abiellus (naine võttis Tms-e meheks). 1919 a suvel ilmus noores ajalehes "Sotsiaaldemokraat" esimesel lk-l pisike kuulutus, mis ütles, et AHT ja Käthe Weltmann (~20 a.-ne) abiellusid 7.06. K.W. töötas "Päevalehes" korrektorina. Üks esimesi kodanlikke e ilmalikke abielusid