Nad ei ole oma tegemistes kindlad. Madala enesehinnanguga inimesed on altimad riskikäitumisele (alkohol, narkootikumid). Suhtlemisel võivad madala enesehinnanguga inimesed võtta kaitsepositsiooni ja rünnata esimesena süüdistades oma eksimustes teisi. Samuti võivad alavääristada teisi, et ennast paremini tunda. Ka liiga kõrge enesehinnanguga inimesel võib tekkida suhtlemisel probleeme teistega . Probleemid võivad tekkida liiga kõrgetes ootustes endale ja teistele, hoolimatusest, eneseimetlusest. Enda arvamuse teistele pealesurumises. Selline inimene kipub halvustama teisi, et ennast paremini tunda. 2. Esmamulje põhjal inimesed otsustavad, kellega on tegu, kas inimene meeldib neile või mitte. Tuttavad annavad hinnanguid esmamulje alusel: välimuse järgi, kuidas inimene riides on, kas ta naeratab, kas inimene on avatud, kuidas suhtleb teistega, oma hoiaku järgi teistesse. Firma mainet mõjutab väga palju esmamulje efekt. Esmamuljest sõltub kas inimene hakkab firmat
get elu looduse harmooniaga). Erinevalt pessimist Hobbs-ist, kes arvas, et metsikus ümbruses inimese elu on “vaene, räpane, brutaalne ja lühike”, et vana aja inimesed olid “terved, õnnelikud, head ja vabad”. Kogu arutlus käis mitte praeguse aja metsikute rahvaste vaid inimkonna elu esimestest aegadest Maal. R väitis, et pahed kaasnesid ühiskonna sünniga. Kui ini- mesed hakkasid elama kõrvuti, tekkisid rivaliteet, eneseimetlusest sai soov, et teised inimesed oleksid imetlejad. See lõi ebavõrdsuse eeldused. Oman- duse tekkimine oli ühiskonna riknemise järgmine etapp. Loomulike õiguste vahetamine tsiviilõiguste vastu oli vale samm. R-d häiris, et enamus ini- mestest ei esinda intelligentsemat poolt. Ta nõustus Platoniga, et enamus inimesi on rumalad. – Charles-Louis de Secondat Montesquieu (1689–1755) — õppis algul juu-
annaabi.ee 
