puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse psühhosomaatilistesse haigustesse (s.t. stressi, masenduse, hingehädade tagajärjel tekkinud haigustesse). Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse.
TiitelLeht Sissejuhatus Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Enesehinnang tähendab seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Selles referaadis käsitlen teemasid, kuidas tekib enesehinnang, millest see langeb ning mil viisil seda tõsta. Enesehinnangu juured Alguse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse
asjadega ise hakkama saama. Laps peab tundma, et ta saab hakkama selliste asjadega nagu riidesse panemine või pissil käimine. Täiskasvanud peavad lastele olema teejuhtideks, näidates, kuidas asjad toimivad. Lapsevanem peab olema käepärast ja pühendama lapse õpetamisele aega, et lapse isetegemise rõõm ei kaoks. On tähtis, et lapsele antaks piisavalt aega õppida näiteks ennast riidesse panema, isegi kui see toiming võtab ilma täiskasvanu abita rohkem aega.Väiksena saadud enesehinnangule ehitatakse kõik edasine. Asjadega hakkamasaamise tunne on hea alus, millel edaspidi seista. Koheldes oma lapsi rõõmsal meelel ja õpetades neid end raskustest läbi võitlema, anname neile ka võimaluse positiivseks ellusuhtumiseks. Õnnelikud ja eneseteadlikud lapsed Lapsele on turvatundeks vaja ettearvatust: tal on vaja teada, mis edasi tuleb ja mida see endast kujutab. Oluline on teatud ajaperioodi hõlmav stabiilsus ja et olud ei muutuks pidevalt. Laps
haigustesse (s.t. stressi, masenduse, hingehädade tagajärjel tekkinud haigustesse). Otsides tegureid, millest enda hindamise põhitoon sõltub, on osa psühholooge arvanud, et üldine enesehinnang peegeldab tegelikku mina ja ideaalmina vahet. Psühholoogid on üritanud täpsustada neid taotlusi ja ideaale, millega inimesed võrdlevad oma tegelikku minapilti, ja selle võrdluse alusel tekivaid tundeid. Enesehinnangu juurtest Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse.
ennast teistega võrdlema. Leitakse enda juures palju vigu, mida tahaks muuta, ega osata ennast enam adekvaatselt hinnata. Võib juhtuda, et lõpuks lüüakse isegi oma välimusele käega, sest milleks pingutada, kui ei saa kunagi nii ilusaks, kui näiteks Eva Longoria Maybelline'i reklaamis. Madala enesehinnanguga inimesed jällegi ei ole niivõrd meeldivateks kaaslasteks teistele, sest nad on tihti tusased ning pigem hoiavad omaette ega ole suhtlemisaltid. Meedial on suur mõju meie enesehinnangule ning arvamustele. Tahest tahtmata laseme ennast mõjutada teiste inimeste arvamusest ning sellest, mida näeme televiisoris või piltidel. On kurb tõsiasi, et meediasõnumid ümbritsevad meid igapäevaselt ning nendest pole võimalik ennast ka isoleerida. Tuleb osata oma välimust hinnata ning õppida mööda vaatama teiste arvamustest ning meediasõnumite mõjutusest.
oma juhte, siis loodetakse oma probleemidele lahendusi leida mitte ise, vaid juhtide geniaalsel kaasabil. Nagu on kerge veenduda, keerleb kõik hinnangute ümber. Nii sotsiaalsed kui ka isiksuslikud haavatavuse tegurid saame taandada otsustustele ja hinnangutele, mida inimene annab iseenda ja sotsiaalsete sündmuste kohta. Siin peitubki võimalus vähendada haavatavust - tuleb muuta oma hinnanguid. Ja eelkõige enesehinnangut." Enesehinnangu juurtest Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse
Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada ning taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed (5). Enesehinnang koosneb: 1) hinnang sellele, mis ma teen, kuidas käitun; 2) hinnang sellele, kes/mis ma olen; 3) kuidas ma end väärtustan– minu eneseaustus (4). Põhja inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate jooksul vanematega. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enese äratundmise loomisega– „Kes ma olen, millised on minu oskused ja anded? Milline ma olen– kas soovitud, armastatud, vajatud või vastupidi?“ Suhete põhjal vanematega, mõjutatatuna vanemate käitumisest, hoiakust ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima mingisugune suhe enese isikusse. Loomulikult ei oska pisipõnn veel
................................................................................................. 8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 9 2 SISSEJUHATUS Toetudes Põhikooli riikliku õppekava (2011) inimeseõpetuse ainekavale valisin referaadi teemaks enesehinnangu. Valisin antud teema, sest leian, et enesehinnangule peaks rohkem tähelepanu pöörama, eriti murdeealiste seas, sest teismelised on sel ajal eriti tundlikud kõigi arvamuste suhtes ning see lööb neil enesehinnangu kõikuma. Enesehinnangul on suur mõju inimese elule ja mõni inimene ei oskagi võib-olla enda enesehinnangu kõikumisega kuidagi toime tulla, mistõttu soovisin ülevaatliku referaadi kirjutada enesehinnangu kohta. Referaat koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis on lahti kirjutatud, mis see
endil sellist südikust aga ei ole. Tänapäeva ühiskonnas on väidetavalt raske jääda iseendaks. Pean kahjuks sellega nõustuma, kuna meedia on noortele tohutuks mõjutusteguriks. Sallivus teist laastu inimeste vastu seega kannatab. Sageli naerdakse välja eelnevalt julgena käitunud noored, kuna nad on teistsugused, seega meedia poolt mõjutatud noortele mitteaktsepteeritavad. Kiusatud teismelisele on see aga tohutu löök alles kujunemisjärgus identiteedile ning enesehinnangule. Kui olemas on tahe ning siht jääda iseendaks ning olla omapärane, siis sõltub see juba igast inimesest individuaalselt. Olla julge ja kanda seda, mida soovid, käituda vastavalt enda tujudele, käia meelepärastes kohtades, suhelda oma sundimatute inimestega ning elada oma elu just vastavalt oma maitsele. Või sulanduda ühtlasesse massi ning käituda selliselt, nagu ühiskond meid kujundanud on muutnud hüpiknukkudeks.
nimekad disainerid seavad naistele ja ka meestele standardeid, mille järgi riietuda. Moetööstusel on võime supermodellide ja ülemakstud reklaamidega mõjutada neid, kes mõjutamisele kõige paremini alluvad- teismelisi ja noori naisi. Viimasel aastakümnel on tehtud ettekirjutisi, mis väidavad, et kõige elutervem keha on kolmeteist aastase lapse keha. Selliste kujutiste igapäevane nägemine meedias ja mõjukates moeajakirjades võib olla tõeliselt laastav enesehinnangule ning sealt pole enam pikk maa toitumishäirete välja kujunemiseni. Inglise luuletaja George Gordon Byron on ilu kohta öelnud, et see on kui saatuslik kingitus. Ühest küljest võib ilu kujuneda needuseks. Inimesed ei hooli su haridustasemest ega isikuomadustest. Sa pakud neile huvi ainult oma erakordse ilu pärast. Teisest küljest võib ilu olla kui taeva kingitus ning avada sulle mitmeid uksi. Üks on kindel, ilu on vaataja silmades ning seda patta panna ei sünni. Merit Vislapu 11R
Millised on tugevamad mõjutajad elluastujale noorele? Minu arvates mõjutavad elluastujat noort kõige enam kolm tegurit: perekond ehk siis suhted oma vanematega, vanavanematega ja õdede-vendadega, siis sõbrad ehk milliste inimestega sa suhtled ja kuidas on su staatus grupis ning siis ka veel kool ehk siis õpetajate ja kaaslaste suhtumine sinusse. Kui kõik need kolm tegurit on korras, siis peaks noor olema nii valmis ellu astuma, kui üks noor suudab olla. Kõige tugevamaks mõjutajaks elluastujale noorele on minu arust perekond. Perekond on meid ümbritsenud juba lapsepõlvest saadik ja tegelenud meie elu kujundamisega. Kogu ülejäänud elu hakkab ju pihta sünniga ja kuna meie sünni juures olid ju meie vanemad, siis on nendel kõige suurem osakaal meie elu kujundamisel. Üldjuhul kujundavad nende väärtushinnangud ka meie väärtushinnangud, sest kogu oma elu vaatame neile alt üles. Loomulikult vanemaks saades ei suuda ...
• spetsiifilised erioskused - harjutamine ( rattaga sõitmine, ujumine) • füüsiline välimus ja osavus – sotsiaalsed suhted 4. kainik • latentsusperiood - suhteliselt aeglasema ja vähemmärgatava füüsilise arengu periood • oluline enesekontseptsiooni aspekt • võdlemine teistega • variatiivsuse tõus (lapsed on erinevad füüsilise arengu mõttes) • sõltuvus elustiilist suureneb • ülekaalulisuse probleem – mõju tervisele ja enesehinnangule (suhted!) 5. murdeiga • keniston - 11-12a algab – murdeiga 16-17a algab – noorukiiga • brooks-gunn : 11-12 kuni 15-16a – varane murdeiga( ülemineku aeg, füüsilised muutused) 15-16 kuni 19-20 a – hiline murdeiga(kohanemise aeg , „uue mina“ omaksvõtt) 6. noor täiskasvanu
on allaheitlik ja käitub teiste inimeste kehtestatud reeglite järgi või, vastupidi, kaitseb agressiivselt isiklikku ruumi sageli olematu ülekohtu eest. Selline inimene ei võta vastutust oma elu ja õnne eest, vaid süüdistab ebaõnnes kõiki teisi. Ta kipub end maailma eest peitma, sest on oht pettuda, kriitika osaliseks langeda või hüljatud saada. See aga mõjub niigi madalale enesehinnangule laastavalt. Nii loobub inimene oma unistustest ja plaanidest ning lakkab uskumast enda võimesse midagi elus muuta. Tulemuseks on masendus, depressioon või probleemid füüsilise tervisega. 4. Enesehinnang saab alguse lapsepõlvest. Enesehinnangu kujunemine algab lapsepõlvekodus. Vanemate hoiakud ja käitumine on see, mille põhjal tekib lapsel ettekujutus enda isikust. Kes on lapsepõlves tundnud piisavalt armastust, hoolivust ja
Kui hinnang on negatiivse tooniga, siis saamegi rääkida madalast enesehinnangust ( Fenell, 2009). Enesehinnangu kujunemine algab juba lapsepõlves. Tähtsad on esimesed eluaastad. Lähedane suhe vanematega, piisavalt armastust, hoolivust ja otsustamisruumi kujundavad isiksuse, kes tunneb ennast väärtuslikuna, ilma et ta seda kogu aeg tõestama peaks (Rajaleidja 2009). 1.1 Enesehinnangu juurtest Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega- ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega- ,,Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi? " Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima mingisugune suhe enese isiksusse
aastal. Uurali rahvaste ühtsus on läbi aegade oluliselt mõjutanud eri rahvaste rahvuskultuurilist emantsipeerumist. Soomlasi on kannustanud teadmine sellest, et ollakse ungarlaste või karjalaste sugulased. Eestlased omakorda on eeskuju võtnud ning abi saanud soomlastelt. Kahe maailmasõja vahel tõusis soomlaste, eestlaste ja ungarlaste abiga olematusest liivi rahvustunne ja kirjakultuur. Praegu on eriti Venemaa soomeugrilaste rahvuslikule enesehinnangule toeks teadmine sugulusest soomlaste, ungarlaste ja eestlastega. Uurali rahvastepere mitmekesisuses on tema jõud: et mõtleme ühtviisi, on meil kerge üksteist mõista, et erineme, on meil, millest rääkida, millega üksteise kultuuri rikastada. Aitäh, et vaatasite!
Inger, nende neli last ja politseiülem Geissler. Raamatu tegevustik keerleb Kaugemaa talu loomise ja arendamise ümber mitmekümne aasta kestel. “Maa õnnistuse” teeb minu jaoks väga ilusaks seal kujutatud mehe ja naise siiras armastus. Kui Iisak leidis tulevase Kaugemaa talukoha ning esiti ehitas sinna turbahüti ja tõi paar kitse, ei olnud seal peal maa midagi, mille pärast jääda. Ometi kuulis rahvasuus levinud kutset Inger ja julges vaatamata jänesemokale ja madalale enesehinnangule kohale minna. Teos tõestas, et tõelise armastuse juhul ei loe välimus, vaid iseloom, hoolivus ja ausus. Iisak ei vihastanud naise peale, kui sai beebi mõrvast teada, vaid üritas naist mõista. Kui Inger vangist tagasi tuli, kasis Iisak end Ingeri jaoks nii ilusaks kui võimalik ja pani selga parimad pühapäevariided, kuid kartis samas, et Inger ei tahagi teda ehk enam tagasi. Mõnest tagasilöögist hoolimata leidsid nad lahusoldud aastate järel taas
JÄRELDUSED Küsitluse tulemustes on näha, et organisatsioonipõhine enesehinnang on madal, kui juht kasutab vältivat otsustusstiili. Hui ja Lee (2000) leiavad oma uurimuses, et tajutud kontroll mängib olulist rolli indiviidi tasandil ebakindluse tajumisel, mis omakorda avaldab mõju töötulemustele. Indiviidi vajadus kindluse ja kontrolli järele viib aga selleni, et ebakindluse tajumine avaldab negatiivset mõju indiviidi enesehinnangule, mis Brockneri (1984; tsit. Hui & Lee, 2000 järgi) kontseptsiooni kohaselt modereerib indiviidi sisemist motivatsiooni ning organisatsioonile pühendumist. Sestap on suhteliselt loogiline ka käesoleva töö analüüsi tulemus, mis näitab positiivset seost organisatsioonipõhise enesehinnangu ning ratsionaalse otsustusstiili ja sõltuva otsustusstiiliga. Indiviidid, kes tajuvad juhi loogilist lähenemist ning ratsionaalset kaalutlust,
kes nad õieti on ja kus on nende koht maailmas. Suhtumine endasse on seotud mitmete teguritega, nagu keskkond, väljanägemine, ootused ja kogemused. Näiteks pereprobleemid, keerulised suhted või liiga kõrged eesmärgid võivad viia madala enesehinnanguni. Mõistmine, et enesehinnagut saab tõsta, on juba suur samm edasi. Tähtis on ka teada, mis enesehinnagut alla viib ja mis seda tõstab. Pidev kriitika võib enesehinnangule halvasti mõjuda ja alati ei tule see sugugi teistelt! Mõnel teismelisel on "seesmine kritiseerija" sisehääl, mis leiab kõiges halba, mida ta ka ei teeks. Ja sellises keskkonnas on enesehinnangul loomulikult raske kasvada. Mõni on oma kriitilise hääle kujundanud vanema või õpetaja järgi, kelle arvamus on neile oluline. Hea on see, et seda seesmist häält saab ümber kasvatada, ja kuna see on sinu enda hääl, saad sina ise olla see, kes otsustab, et nüüdsest annab ta ainult
taolisega nagu ,,See kõik on ilmselt minu süü“.“ (Tomley, 2018). Optimism on aga enesekindlus suhtumises tulevikku ning optimiste iseloomustab üldine ootus, et tulemus osutub tõenäoliselt positiivseks (Boniwell, 2014). Realism aga pole päris pessimism ega optimism, vaid midagi vahepealset. Realism on suhtumine ellu, kus on inimese peamine motivatsioon mõista iseennast ja maailma sellistena, nagu need on, ning seejuures kindlaks jääda väljapeetud ja selgepiirilisele enesehinnangule (Boniwell, 2014). Et mõista, kas oled optimist, realist või pessimist, on võimalik teha palju teste, mida leidub ka internetis, aga kergem on omada eneseanalüüsimise võimet ning selle põhjal teha järeldusi. Kujutage ette, ruttate rongi peale, millest te samal ajal mõtlete? Kui te arvate tol hetkel, et te kindlalt jõuate rongi peale, siis mul on hea meel teile teatada, et olete pigem optimist, aga kui
Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Aluse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse
· Aktiine tagasiside küsimine(e-mail, telf.)Kas pakkumine sobis? · Ürituse korraldamine · Rahulolu kohta küsimine+ juurdemüük · Klientide hoidmine KONTAKT: · Õige tooni ja hoiaku võtmine o Oma hirmu kontrolli alla võtmise viisid: Nõustu oma tunnetega, aksepteeri neid ja tuleta meelde, et kardetud tagajärjed ''elavad'' kõige hirmsamal kujul ainult sinu peas. Õpi otsima oma enesehinnangule toetust enda seest mitte väljast Otsusta elada olevikus, mitte minevikuu juhtumistele mõeldes või tuleviku pärast muretsedes. Nihuta oma tähelepanu enda tunnetelt kliendi aitamisele o Kuidas vähendada närvisolekut? Valmistu korralikult Harjuta, harjuta, harjuta Küsi endalt, mis on halvim, mis juhtuda võib?
peaaegu täiel määral säilitanud oma mõju inimestele, eriti väärtushinnangutele. Väärtushinnangud on need, millest sõltuvalt kujunevad meie motiivid siin maailmas tegutsemiseks. Kartus langeda kategooriasse, millele tänapäevases tähenduses sobib kõige paremini ilmselt nimetus "luuserid", võib meiega igapäevaselt vägagi ahistavalt kaasas käia kas tunnistame seda enestele või mitte. Vähe on neid, kes ei karda jääda naerualuseks. Meie enesehinnangule ei tule väga kasuks tänapäevase Lääne ühiskonna olemus näiteks vanuse või üleliigse kaaluga leppimine tundub olevat väga raske, rääkimata vaesusest ja tähtsusetuks olemisest. Hakkab silma, et mida suurem on materiaalne võidukäik, seda enam suureneb ka inimeste vajadus oma staatust kehtestada või kindlustada, kellel see on õnnestunud juba enda arvates kehtestada. Ehk siis puuduse vähendamine paradoksaalselt toob endaga kaasa tugeva kartuse selle
Siiski tuleks meelespidada, et need on skaala otspunktid enamik asub just nende kahe äärmuse vahel. (www.tlu.ee/.../KNK%20u01afa322c892254dfba5e2c457286bdd.doc) 4 1.2 KUIDAS ENESEHINNAG KUJUNEB enesehinnag kujuneb juba varases eas. esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. ( http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html) Teiseks oluliseks kujundajaks on ümbritsev keskkond
PEREVÄGIVALD Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul on mõttekam käsitleda ühtlasi ka psüühilise vägivalla vorme, kuna üleminek ühest teiseks on sageli sujuv. Vägivallatsejad kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine). Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad tüübid on abikaasa, elukaaslase, laste, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Kõige sagedamini esinev perevägivalla vorm on siiski mehe poolt naissoost pereliikme ja eelkõige oma abikaasa või elukaaslase suhtes vägivalla kasutamine. Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik: tüdrukud, poisid, n...
Lapse vajaduste analüüs Lapse vajadute analüüsimiseks vaatlesin 4.klassis õppivat Juhanit. Analüüsimisel lähtusin A. Maslow püramiidist. Juhan on pärit linnast ja perest, kus peale tema kasvab ka õde. Õde on temast vanem ja elab perest eemal. Päris isast ei tea ta midagi. Teda kasvatavad ema ja kasuisa, kellel on probleeme alkoholiga. Juhan asus meie kooli õppima 2.klassist. Juhan suunati meile sotsiaaltöötajate kaudu, kuna eelmises koolis ei täitnud ta koolikohustust ja oli klassis tõrjutud. Vanemad ei suutnud tema koolis käimist kontrollida. Esmased inimsuhted- kiindumussuhted avaldavad lapse psüühilisele ja sotsiaalsele arengule, enesehinnangule ja minapildi kujunemisele ning edasistele inimsuhetele olulist mõju. Et lapsel kujuneks välja turvatunne, on tarvis "piisavalt head ema"- empaatilist ja vastutustundlikku. Juhani esimeste eluaastate kohta mul informatsioon puudub, aga vaadates tema agres...
kindlasti palju, aga loengu teemadest lähtuvalt otsustasin ma uurida töömälu ja toitumise vahelisi seoseid, kuna töömälu ülesandeks on ebasoovitavate ihade ja kiusatuste allasurumine. Bryani ja Tiggermani (2001) uurimusest selgus, et ülekaalulistele naistele ettekirjutatud dieet ei mõjutanud kognitiivset sooritust (sealhulgas töömälu). Dieedil olemine suurendas kontrollitunnet enda kaalu ja söömiskäitumise üle. Samas mõjus suurem sisemine kontrollitunne negatiivselt enesehinnangule, isegi pärast kaalukaotust. Artikli autorid pakkusid, et põhjus võis olla väline tugi. Mulle tundub see selgitus vastuoluline, aga kuna tulemus on üllatav, siis ongi seda raske seletada. Võib-olla tekitas sisemine kontrollitunne rohkem pingeid ja kui ilmnes mõningaid tagasilööke dieedist kinnipidamises, siis peeti neid enda süüks ja see langetas enesehinnangut. Kuid see ei selgita ikkagi, miks kaalukaotus enesehinnangut ei tõstnud
· mehhanism vajaduste rahuldamiseks hirmu dünamism, seltsivuse dünamism · isiksust eristavad interpersonaalsed dünamismid · dünamismid seotud kehatsoonidega suu, käsi, anus, genitaalid 1. apaatia dünamism - vajaduste rahuldamine - frustratsioon - huvi puudumine hoiakuna 2. somnolentne irdumine (somnolent detachment) - kui ärevus ei alane, siis imik uinub; fantaasia 3. mina (self) - tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem irratsionaalne ärevus - oht enesehinnangule hirm - oht olemasolule ärevus on normaalse arengu eeldus isiksus - energiasüsteem, mille ülesandeks on vähendada pinget (tension) relakseeritud seisundist absoluutse pingeni pinge - vajaduste rahuldamatus ärevus (kujuteldav või reaalne oht) b. tunnetuse vormid kognitiivne areng, staadiumid, inimeste adekvaatne taju, põhjuslikkuse taju · prototaks (prototaxic mode) - lapsel kuni 4 kuuni, differentsieerimata sensoorsed
tahab kontserdile tulla, aga niikuinii on väsinud ja tahab puhata. Kui ta ei taha tulla ja ma käin peale, võib ta hakata vimma kandma. Mõtetelugeja pöörab suuremat tähelepanu intonatsioonile kui sisule ning otsib vihjeid, et jõuda tõe jälile. Mõtetelugejal on kalduvus oletada, mida vestluskaaslased temast arvavad: Kindlasti vaatab ta, kui kole näonahk mul on.. Ilmselt olen ma tema arvates loll. Niisugused arvamused toetuvad eelaimusele, kahtlustele, vaistule, enesehinnangule. Kuid sellega, mida vestluskaaslane tegelikult ütleb on neil mõtetel vähe ühist või puudub üldse seos Vestluseks valmistumine Kuulajal pole aega partnerit tähele panna, kuna mõtlem, mida järgmiseks öelda. Kogu tähelepanu on koondunud vastuseks valmistumisele. Tehakse nägu, et partneri jutt pakub huvi, kuid tegelikult harjutatakse oma juttu või mõtet. Mõned kipuvad treenima kogu reaktsiooniahelat: Mina ütlen seda, siis tema ütleb toda ja siis mina vastan nii.
· mehhanism vajaduste rahuldamiseks hirmu dünamism, seltsivuse dünamism · isiksust eristavad interpersonaalsed dünamismid · dünamismid seotud kehatsoonidega suu, käsi, anus, genitaalid 1. apaatia dünamism - vajaduste rahuldamine - frustratsioon - huvi puudumine hoiakuna 2. somnolentne irdumine (somnolent detachment) - kui ärevus ei alane, siis imik uinub; fantaasia 3. mina (self) - tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem irratsionaalne ärevus - oht enesehinnangule hirm - oht olemasolule ärevus on normaalse arengu eeldus isiksus - energiasüsteem, mille ülesandeks on vähendada pinget (tension) relakseeritud seisundist absoluutse pingeni pinge - vajaduste rahuldamatus ärevus (kujuteldav või reaalne oht) b. tunnetuse vormid kognitiivne areng, staadiumid, inimeste adekvaatne taju, põhjuslikkuse taju · prototaks (prototaxic mode) - lapsel kuni 4 kuuni, differentsieerimata sensoorsed
13. Kooperatiivsusprintsiip ja implikatuur 14. Viisakusteooria. a. Viisakus see on vajadus pehmendada teatud kõnetegudega seotud "ähvardust" kõneleja ja kuulaja "näole". "Nägu" on defineeritud kui avalik minapilt, mida iga inimene peab enesele kuuluvaks, tahtes ühtlasi, et teised seda tunnustaksid; kui vajadusi , millest lähtudes jaotavad nad ,,näo" kaheks vastandlikuks pooluseks: Positiivne ,,nägu" viitab inimese enesehinnangule Negatiivne "nägu" tema käitumisvabadusele. b. Pehmendamiseks või ähbardust suurendamiseks kasutatakse viisakusereeglid: Negatiivne viisakas eesmärk arvestada kuulaja personaalse vadadusega pealetükkivuse vältimine, TEIETAMINE, kaudse keelelisi kasutamine, mitmuslike kasutamine Positiivne viisakas eesmärk säästa inimese positiivne nägu sõbralikkuse
tunnused. korjamine 3) Kordamisharjutu sed ja küsimused. 4) Õpilaste suunamine enesehinnangule . 9. Kontrolltöö Kontrolltöö Keeleõpetus: Elukestevõpe ja Õppematerjal: 6 Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile tööjuhisega töötades karjääri planeerimine: Kontrolltööd 8. klassile,
· Reaktsiooni teatele, et lapsel on Downi sündroom, on sageli võrreldud kurbusega, mis meid valdab armsa inimese kaotuse järel. · Vaatamata sellele, et paljudel vanematel on sellest piinlik rääkida, on vastikus- või vastumeelsuse tunne üsna tavaline nähtus. · Downi sündroomiga lapsed ei ole vähem armsamad kui teised beebid. · Paljudele vanematele on Downi sündroomiga lapse sündimine kohutav hoop nende enesehinnangule, sest na arvavad, et see on nende süü. · Viha on bioloogiline reaktsioon. · Enda vastu suunatud viha võib päädida depressiooniga. · On oluline teada, et Downi sündroomi põhjuseks olev kromossomviga tekib juba enne rasestumist ning raseduse ajal aset leidvad sündmused ei mõjuta seda kuidagi. · Aja jooksul vaibuvad intensiivsed tunded, olukorda hakatakse nägema perspektiivis ning sageli leitakse endas jõudu, mille olemasolust neil aimugi polnud.
end lasteaia tegemistes vajalikena. Tihe koostöö vanematega aitab õpetajal lapsi paremini tundma saada ning see on laste arendamisel väga oluline. Kui õpetaja toetab vanemaid õppe- ja kasvatustöös, siis vanemate enesekindlus kasvab. Samas kui vanemad annavad tagasisidet õpetajale, tõuseb õpetaja enesekindlus. 7 KOKKUVÕTE Kodus ja sealsetes suhetes tekib põhi lapse enesehinnangule ja minakogemusele, sest igas kodus on oma kasvatuslik keskkond, mille lapsevanemad loovad ning eduka koostöö tagamiseks tuleb lasteaias tunda pere eelistusi, huve, muresid ja traditsioone ning vastavalt selle järgi toimida. Kui õpetaja toetab vanemaid kasvatustöös, siis kasvab ka vanemate enesekindlus. Lasteaed võib seda tugevdada, kui ta teeb koostööd koduga ühiste eesmärkide nimel. Vanemad hindavad kõrgelt seda, mida õpetaja räägib ning mida ja kuidas laps päeval tegi
TALLINNA ÜLIKOOL JÕUSTAMINE Portfoolio KOOSTAS: LISETTE ELMIK TALLINN 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Termin „empowerment”..............................................................................................................4 Jõustamine sotsiaaltöö kontekstis...............................................................................................6 Artiklite ülevaade........................................................................................................................8 1. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3, 2008)..........................................................................8 „Jõustamine”...
Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 139-168. Isiksus ja kohanemine Kohanemine- toimetulek välis- ja sisekeskkonna nõudmistega. Kohanemise üheks liigiks on stressiga toimetulek. Stressireaktsioonid- teadlikud ja tahtlikud (nt rääkimine, kirjutamine) ja mitteteadlikud (nutma puhkemine). *Probleemolukord- mõte:mul on probleem- füsioloogiline stressireaktsioon (see on aluseks võitle-või-põgene-reaktsioonile) Psühholoogiline stress- tekib siis kui in. annab esmase hinnangu, et olukord on ähvardav ja teisese hinnangu, et tal napib ressursse sellega toimetulekuks. Kohanemisvõimelisus ei seisne strateegiate kasutamises, vaid in suutlikkuses hinnata olukordi ja oma ressursse ning toimida nii, et psüh heaolu säilib. (nt depressiooni ja ärevushäire puhul ei ole hinnangud, meeleolu ja käitumine vastavuses välise olukorraga) 3 tüüpi stressih...
Õpetaja professionaalse arengu elemendid täiskasvanuõppes. Ameerika Ühendriikide koolijuhid on silmitsi järsu ja kiireneva perioodi muutusega-uue aja vastutus. Suurenenud tempo ja keerukus on jätnud koolijuhid suurte otsuste ette, mida nad peavad langetama kiiresti. Õpetaja professionaalne areng on vastutusrikas koolis ning koolijuhtidelt oodatakse „ aidata õpetajatel luua ülevaadet teadmistest ja oskustest, mis peaksid klassiruumis toimima efektiivselt ja koolijuhid oskaksid paremini suurendada õpilaste huvi õppimise vastu“ (National Staff Development Council, 2001, p.vi). Üldiselt, professionaalne areng õpetajatele on läbi viidud väljaspool kooli, aga suurenev nõudlus on koolijuhtidele, et nad arendaksid programmi, mis toetab jätkuvat professionaalset õpet. Üks väljakutse koolijuhtidele, kes on vastutavad õpetaja koolipõhise arengu eest, on struktureerimise protsess, mis looks innuka õhkkonna vastastikuse uurimise ja kasvu ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..............................................................
piinade ja rõõmude läbi kujunebki identiteeditunne. Võime olla ustav oma ideaalidele ja teistele inimestele saab oma jõu identiteeditundest ning samas ka tugevdab seda.25 Tunnete mõistmine( pilkamine, hülgamine, surve, kartlikkus,viha,armukadedus, stress, depressioon) Pilkamine, hülgamine, surve, kartlikkus, viha, kadedus- need on vaid mõned põhjused, mis teevad teismelise eluperioodi segadust tekitavaks, keeruliseks ning raskesti mõistvaks. Need kõik panevad aluse madalale enesehinnangule, mis omakorda mõjutab lapse identiteedi kujunemist ja edasist käekäiku. Kartlikkus või ebakindlus on paljudele noortele raske koorem. Kartlikkus pole alati silmaga näha, seda saab varjata üsna veidra ja ootamatu käitumisega. Kas sukeldutakse õpingutesse või oma tuppa, muudetakse oma välimust või keeldutakse kodust välja minna. Tihti on selle põhjuseks ebakindlus oma tegemistes ja endas.26 Üks reaalsemaid nooruki hirme on ka mittemeeldimine
Õuekeskkond õpikeskondade rohke võimas klassituba Õuesõppe pedagoogika on veel läbi käimata tee ning võib taolisele arengule kaasa aidata. Oluline on kasvatada keskkonnateadlikkust ja arusaama inimtervise ohustatusest terves maailmas. Seega on haridussüsteemil täita keskne tulevikku suunatud ülesanne ning kindlasti ka seda, et elujõulised teadmised luuakse sise- ja väliskeskkonna koosmõjus tekkinud õpikeskkonnas. Õppemaastikul saab ajaloo ja nüüdisaegse teadusega tegeleda sel kombel, et sellest võidavad nii tervis ja õppimine kui ka füüsiline keskkond ise. Õuesõppimise juures on olulisemaiks see, et õuekeskkond võimaldab saada isiklikke kogemusi, õpikutes sisalduvad tarkused muutuvad kogemuste kaudu õppides elulisteks. Õpetaja peavad olema teadmised: · erinevatest taime- ja loomaliikidest ning nende elutsüklitest, · aastaaegade vaheldumisest, · inimese elutegevuse jälgedest ja väljendustest Tervise, õppimise ja mängu vah...
aktiivne/passiivne. Inimeste kategoriseerimine e paigutamine gruppidesse on esimene samm mulje kujunemisel. Inimeste kategoriseerimine võib viia stereotüpiseerimiseni. On olemas füüsilise meeldivuse e atraktiivsuse stereotüüp. Stereotüpiseerimine võib põhjustada eelarvamusi ja diskrimineerimist. Väga halvas olukorras inimesed sageli võrdlevad end nendega, kes on hullemas seisus ja saavad selle kaudu oma enesehinnangule positiivset kinnitust oleks võinud hullem olla. Hoiakud ja hoiakute muutmine Hoiakute muutumine: veenmise tsentraalne tee e mõjutava sõnumi teadvustamine teadlikult; veenmise perifeerne tee ehk sõnumi mitteteadvustamine; kognitiivse dissonantsi loomine ehk vastuolu hoiakute ja käitumise vahel. Kognitiivse dissonantsi ületamiseks ja oma enesehinnangu tasakaalu viimiseks on 2 teed: muuta hoiakuid või muuta käitumist. Veenmise
(Vaher, 2008, 44,45) On juhtumeid, kus vanemate lahutusprotsessi ajal saavad lapsed hakkama mõne vargusega. Üks võimalik hüpotees selliste tekkinud käitumisprobleemide seletuseks on järgmine: lapsed üritavad vanemate tähelepanu omavahelistelt suhetelt eemale tõmmata, püüdes oma vahenditega vanemaid uuesti liita (tegelege minuga, mitte teineteisega, ma vajan teid mõlemaid). (Vaher, 2008, 45) 1.1.4Lahutuse mõju lapse enesekindlusele ja enesehinnangule. Kui vanemad on lahutanud, tiirleb lapse peas palju küsimusi. ,,Mis nüüd saab?" ,,Miks see juhtus?" ,,Kelle süü see on kas see juhtus minu pärast?" Isegi kui laps teab, et juhtunu ei ole tema süü, on selliseid mõtteid raske vältida. Vanemad ei tohi lahutust õigustada, öeldes: ,,Me tegime seda laste heaolu pärast". Siis on oht, et lapsed arvavad, et nemad ongi midagi valesti teinud, teadmata samas, mida
· Hea enesehinnang aitab mul teha asju, mida ma muidu ei julgeks, kuna ma tean, et suudan ka ebaõnnestumise üle elada. (Naine, 29-aastane) · Madala enesehinnanguga inimene on nagu teetass, millel on auk põhjas. Muudkui kallad ja kallad, aga kõik voolab välja. Just nii on tunnustusega, mille järele nad janunevad. Ükskõik kui palju nad väljastpoolt kinnitus saavad, ikka pole nad rahul. (Mees, 39-aastane) · Tänu heale enesehinnangule ei sõltu ma enam nii palju teiste käitumisest ja tunnustusest. Hea enesehinnang aitab mul oma tööd hästi teha, teiste jaoks olemas olla ning armastada, kartmata haiget saada. Ma ei võta enam kõike isiklikult, ma ei kritiseeri ennast pidevalt ja ma ei karda olla mina ise. Ma julgen nüüd põnevaid asju proovida ja olen lihtsalt palju õnnelikum. (Naine, 32-aastane) · Hea enesehinnangu puhul kaob vajadus suurustada ja see on päris hea tunne. Kuna
Teine rühm koondab kergemad raseduse ajal suitsetamisest tekitatud kahjustused: normaalkaalust- ja pikkusest väiksemad parameetrid, kergemad füüsilised häired ning intellekti arenguhäired (J-A, Eavans et al, 1992). Arengu järgus ja välja kasvanud organismi kahjustused tubakasuitsust on pöördumatud. Laps, kelle ema on raseduse ajal suitsetanud, jääb kuni üleminekueani teistest nii pikkuses kui kaalus maha. See võib põhjustada tugevaid kahjustusi lapse enesehinnangule, mis omakorda annab võimaluse negatiivsete käitumisviiside väljakujunemiseks. Samuti võib raseduse ajal suitsetanud ema vastusündinu pea ümbermõõt olla keskmisest väiksem. Selle otsesteks tagajärgedeks võivad olla hilisemad intellektiarenguhäired nagu raskused õppimises, koolis edasijõudmises ning teistega suhtlemises. Ka hingamisteede kahjustused on sagedased. Hingamine on tihti raskendatud ja kohisev ning toimub läbi suu. Röga eritus võib olla tavalisest suurem
Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi. Sarnasused · Alkoholism ja koduvägivald ei sõltu rahvuslikest ega sotsiaalmajanduslikest faktoritest ning lähtuvad mitmest põhjusest. · Nagu vägivallatsejatel, on ka alkohoolikutel kalduvus käituda armukadedalt ja süüdistada oma tegevuses partnerit. Asja juurde kuuluvad eitamine ja probleemi vähendamine. · Nii vägivallatsejatel kui alkohoolikutel on kalduvus madalale enesehinnangule. · Nagu perevägivald, on ka alkoholism progresseeruv, muutudes ajapikku järjest tõsisemaks, füüsiliselt laastavamaks ja potentsiaalselt eluohtlikuks. · Nii perevägivald kui alkoholism on sotsiaalselt häbimärgistatud ja sageli üldsuse poolt vääriti mõistetud. Erinevused · Alkoholism on haigus, perevägivald on aga sotsiaalne probleem. · Kui alkohoolikud võivad olla võrdselt nii mehed kui naised, siis perevägivalla toimepanijad
Enesehinnang on teatud tundevarjundiga enesekohane hoiak, mis on omane igale inimesele. Enesehinnang, nii nagu seda sõna mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega = tegu on enesele hinnangu andmisega, mis seisneb enda võrdlemises teiste inimestega. Kujunemine- Sotsiaalteadustes toonitatakse alati lapsepõlvekogemuste ja lähisuhete tähtsust hilisemale sotsiaalsele ja emotsionaalsele toimetulekule. Raamistiku enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel oma vanematega. Maimik ei võrdle veel ennast teistega, vaid saab oma vanemate kaudu tagasisidet. Endast selge arusaam tuleb alles puberteediga, kui lõpmatud arutelud iseenda üle ja tundemöll on läbi saamas. Sotsiaalsed põhjused on: puuduvad lähisuhted, sotsiaalne ebastabiilsus, totaalne ühiskond. ESMAMULJE Esmamulje sisaldab infot ja selle tõlgendust. Mulje tekib automaatselt ja selles sisalduvat hinnangulisust ei pruugi inimene otseselt
Kui ta veelgi kauem jookseks, muutuks tema enesetunne järk-järgult viletsamaks. Aiatöö on samuti mõnus, pärast esimest tundi on Juhani enesehinnang suurenenud 6 palli võrra, teise tunni järel on hinnangu suurus juba 11 palli ja see suureneb kogu töötatud aja vältel. Paraku tekib ka seda tööd tehes väsimus ja tüdimus ning enesehinnang kasvab tund-tunnilt üha vähem. Viimase töötunni järel on Juhan sunnitud tõdema, et selle aja vältel lisandus enesehinnangule vaid üks pall. Kaardimänguga on asjad hoopis teisiti. Siin kehtib vanasõna ,,Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama" ja Juhani enesehinnangu seost kulutatud ajaga t kirjeldab ruutfunktsioon H (t ) t 2 . Ratsionaalse inimesena on Juhan nõus mõnest hobist ka loobuma, kui sellega tegelemine ei ole võimalik või otstarbekas. Aeg tundides Metsajooks Aiatöö Kaardimäng
ööpäevas. See aga suurendab omakorda küberkiusamise korduvust. (Küberkiusamine) Raske ära tunda lapsevanem või õpetaja ei pruugigi kohe aru saada, et midagi on valesti. Siinkohal on vaja lapsega usalduslikku suhet, et ta ise julgeks tulla ja öelda, mis temaga lahti on. (Küberkiusamine) Loomulikult saab kohe kustutada häiriva sisuga e-kirjad või blokeerida ebameeldivad kontaktid, kuid jälje noore inimese hinge ja enesehinnangule jätavad need negatiivsed emotsioonid siiski. (Küberkiusamine) 4.2 Kuidas kiusamine toimub? Sõimamine saadetakse korduvalt sõimavaid, vihaseid ja ebaviisakaid kirju, kommentaare, pilte ning sõnumeid. (Küberkiusamine) Ahistamine saadetakse korduvalt ründavaid, ebaviisakaid ja solvavaid kirju, kommentaare, pilte ning sõnumeid, mis võivad olla ka seksuaalselt ahistavad või arvutiviiruseid sisaldavad. (Küberkiusamine)
sobivamatele objektidele kui need on, mis on seda ärevust tekitanud. ( nt elab laps, kes ei saa oma pahameelt vanemate vastu avaldada neile endile, selle tunde välja lemmiklooma peal) Need kõik toimivad alateadlikult!! 1.Elu pärast lahutust. Üksindus Sellest paranemiseks on oskus leida endas uuesti elujõudu. Oluline on osata leida üles oma pos küljed, sest nurjunud suhe annab valusa löögi inimese enesehinnangule. Kui inimene ise ennast ei austa ega väärtusta, on teistel ka seda raske teha. Hingevalule otsitakse tihtilugu lohutust alkoholist, kasiinodest, narkootikumidest, üheöö suhetest, kuid see ei muuda midagi olematuks. Selline põgenemine võib asja veel hullemaks ajada. Jõuvarude taastamiseks on variante: joogaga tegelemine, mediteerimine, regulaarne massaaz, lemmikraamatute lugemine, lemmikfilmide vaatamine, looduses jalutamine, ajaveetmine sõpradega jne. 2
kuus õhtul, tõeline elu algab alles pimeduse saabudes. Kogu linn on lõunamaa kohta üllatavalt puhas ja turvaline. Mauri ehituskunsti meistriteos on 19-lööviline hiiglasuur sammashallina ehitatud mosee. 1523-1766 ehitati mosee läänetiiba ristiusu katedraal, nn. Capilla Mayor. Cordoba mosee (Mesqita katedraal). 785.a.andis Cordoba emiir Abd ar-Rahman käsu ehitada Guadalquiviri jõe kaldale ainulaadse mosee, mis oleks emiiri enesehinnangule vääriline (tema järglased võtsid endale juba kaliifi aunime). Mosee ehitati kohale, kus asus läänegootidest kristlaste kirik (kristlastele maksti tagaihoidlik valuraha ja plats oligi vaba), mis oli omakorda rajatud rooma templi varemetele. Eeskujuks võeti Damaskuse Suur Mosee, mis omakorda oli ehitatud Kafu mosee järgi (Kafuks nimetati seda Mesopotaamia osa, kus arvati moseede prototüüp sündinud olevat). Ehitus pidi olema
olukorras. Uurali rahvaste ühtsus on läbi aegade oluliselt mõjutanud eri rahvaste rahvuskultuurilist emantsipeerumist. Soomlasi on kannustanud teadmine sellest, et ollakse ungarlaste või karjalaste sugulased, eestlased omakorda on eeskuju võtnud ning abi saanud soomlastelt. Kahe maailmasõja vahel tõusis soomlaste, eestlaste ja ungarlaste abiga olematusest liivi rahvustunne ja kirjakultuur. Praegu on eriti Venemaa soomeugrilaste rahvuslikule enesehinnangule toeks teadmine sugulusest soomlaste, ungarlaste ja eestlastega. Uurali rahvastepere mitmekesisuses on tema jõud: et mõtleme ühtviisi, on meil kerge üksteist mõista, et erineme, on meil, millest rääkida, millega üksteise kultuuri rikastada. 90-ndate aastate algul asutasid ka uurali rahvad kultuuriseltse, enamik neist on korraldanud oma rahva esindajate kongresse, mis mitmel juhul on kujunenud n-ö rahvusparlamentideks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
