inimesed kalduvad nõustuma pigem positiivselt sõnastatud väidetega. 1.2.2 Summaarne enesehinnagu mudel See on meetod, mille kohaselt ei summeerita väidetele antud vastuseid, vaid võimalikult erilaasetele omadustele antud hinnanguid (nt akadeemiline, sotsiaalne, füüsiline) ühtseks enesehinnangu üldnäitajaks. Mudel lähtub ideest, kus inimene hindab pidevalt oma erinevaid omadusi ja oskusi. Kõik need hinnangud kas suurendavad või vähendavad enesehinnangt. Mudeli suurimaks probleemiks on see, et hinnatavaid omadusi on potensiaalselt lõputu hulk, sest erinevad inimesed peavad oluliseks ja hindavad enda juures erinevaid asju. Probleemiks on veel asjaolu, et hinnangute kokkuliitmisel ei arvestata nende personaalset olulisust indiviidi jaoks. Rosenbergi (1986) väitel ei põhine inimese enesehinnang mitte lihtsalt hinnangul oma võimetele, omadustele ja oskustele, vaid põhineb just nendele võimetele,
vastamise suhtes, kus inimesed kalduvad nõustuma pigem positiivselt sõnastatud väidetega. Summaarne enesehinnagu mudel- meetod, mille kohaselt ei summeerita väidetele antud vastuseid, vaid võimalikult erilaasetele omadustele antud hinnanguid (nt akadeemiline, sotsiaalne, füüsiline) ühtseks enesehinnangu üldnäitajaks. Mudel lähtub ideest, kus inimene hindab pidevalt oma erinevaid omadusi ja oskusi. Kõik need hinnangud kas suurendavad või vähendavad enesehinnangt. Mudeli suurimaks probleemiks on see, et hinnatavaid omadusi on potensiaalselt lõputu hulk, sest erinevad inimesed peavad oluliseks ja hindavad enda juures erinevaid asju. Probleemiks on veel asjaolu, et hinnangute kokkuliitmisel ei arvestata nende personaalset olulisust indiviidi jaoks. Rosenbergi (1986) väitel ei põhine inimese enesehinnang mitte lihtsalt hinnangul oma võimetele, omadustele ja oskustele, vaid põhineb just nendele võimetele, omadustele ja oskustele, millel on
annaabi.ee 
