sõnastatud; korduvate küsitluste hulk peab olema piisav, selleks et võimaldada kõikidel osalejatel tutvuda ühe või teise hinnangu põhjustega ning vajadusel neid omalt poolt kritiseerida; ekspertide väljavalimine peab olema süstemaatiline; tähtis on omada ekspertide enesehinnaguid kompetentsi kohta vaadeldavate probleemide osas; vajalik on hinnangute ühilduvuse valem, mille aluseks on enesehinnagute andmed. Delfi meetodit on võimalik kasutada põhimõtteliselt igas prognoosimist nõudvas olukorras, sealhulgas ka juhul, kui otsuse vastuvõtmiseks on informatsiooni ebapiisavalt. On olemas mitmeid Delfi meetodi modifikatsioone, kus ekspertiisi organiseerimise põhiprintsiibid omavad väga palju ühist. Erinevused on seotud eelkõige meetodi täiustamise katsetega läbi põhjalikuma ekspertide valiku, nende kompetentsuse hinnangute
Need esindavad seda tüüpi skaalasid, kus andmed saadakse sel teel, et inimesed ise annavad enda omaduste ja käitumiste kohta mingeid hinnanguid, seega neid ei saada uurija poolt objektiivsete mõõtmiste (näit. vaatluse) teel. Mõned psühhomeetrilised skaalad on objektiivsemad selle mõttes, et KI-l palutakse lahendada mingeid ülesandeid (e.g. enamik võimeteteste), ning lahenduste alusel teeb uurija järeldusi mingi võime taseme kohta. See, et uurija ei saa päris kindel olla enesehinnagute õigsuses, on ühtlasi selle meetodi suurim puudus. Enamkasutatav psühhomeetriline skaala on summeeritud hinnangute skaala (nimetatakse ka Likerti-tüüpi skaalaks (Likert, 1932); teine kasutusel on olnud skaala on kumulatiivne skaala (ehk Guttmani skaala (1944; 1950). Summeeritud hinnangute e. Likerti skaala on kasutatavaim skaala, kuna paljusid konstrukte ei ole võimalik kumulatiivselt skaleerida. Tavaliselt hindab siin KI väiteid 5 v
annaabi.ee 
