millisena me end tegelikult näeme, saamegi enesehinnangu. Igaühel tuleb elus ette probleeme enesehinnanguga eriti teismelistel, kes pole veel selgeks saanud, kes nad õieti on ja kus on nende koht maailmas. Suhtumine endasse on seotud mitmete teguritega, nagu keskkond, väljanägemine, ootused ja kogemused. Näiteks pereprobleemid, keerulised suhted või liiga kõrged eesmärgid võivad viia madala enesehinnanguni. Mõistmine, et enesehinnagut saab tõsta, on juba suur samm edasi. Tähtis on ka teada, mis enesehinnagut alla viib ja mis seda tõstab. Pidev kriitika võib enesehinnangule halvasti mõjuda ja alati ei tule see sugugi teistelt! Mõnel teismelisel on "seesmine kritiseerija" sisehääl, mis leiab kõiges halba, mida ta ka ei teeks. Ja sellises keskkonnas on enesehinnangul loomulikult raske kasvada. Mõni on oma kriitilise hääle kujundanud vanema või õpetaja järgi, kelle arvamus on neile oluline
Sisehindamise protsess peab tagama pideva kooli juhtimise ning õppe- ja kasvatusprotsessi paranemise. (lk16) Koolis toimiva hindamissüsteemi mõjus on kõrge kui: - Hinded motiveerivad, innustavad ja suunavad õpilast sihikindlalt õppima. Kasks puudulikku hinnet näitab, et ei ole õpilast innutatud piisavalt või on tegemist puuduliku tegevusega. - Hindamine tõstab õpilaste enesehinnagut. Toime tuleku toetamine, reaalsuses toetutakse kogemusele, mis nn tõestab puudulikust hindamisel. (Haloefekt) - Õpilane saab tagasisidet, mis toetab tema arengut. Hindamine peab olema informatiivne. Kaks puudulikku hinnet seda ei ole. - Suunata õpetaja tegevust õpilase individuaalsele arengu toetamisel. Praktilises mõttes tähendab see, et perioodi lõpuks on saanud nad edasijõudvad hinded. (lk17)
Palju materjale seonduv (telefon vs. Hulgaliselt allikaid põhjakõrbemine) Kui kellelegi teisele, siis positiivse vastukaja soov Aire Ilves 2011 7 Kokkuvõte Kokkamine on ,,fun" Valdavalt vabatahtlik ja aktiivne tegevus Click to edit Master text styles Pakub naudingut Second level Tõstab enesehinnagut Third level Annab heaolutunde Fourth level Fifth level Aire Ilves 2011 8 Click to edit Master text styles
võetakse teiste inimeste kogemusi, vältides nii üksikuks jäämist. See võib olla rahvus, isik, mingi grupp, harrastus ning siis on igal inimesel samaaegsel palju ühtekuuluvusi. Identiteedis eristatakse kõige enam välimist ja sisemist. Väline identiteet tähendab ühtekuuluvust kellegi või millegiga väljaspoolt ennast ning see luuakse tavaliselt saranaste väärtuste põhjal. Sisimine identiteet väljandab aga enesehinnagut, ehk see kelleks ma ennast ise pean. Mina pildis räägib inimene ise kuidas ta ennast näeb ja kirjedaks. Kindlasti, ei ole keegi meist kellegi teise inimesega täpselt sarnane. Igal inimesel on oma huvid, iseloom ja välimus ning see eristabki meid teineteisest. Minu enda puhul on identiteet see, et olen õpilane, eestlane, sõbralik, enesekindel inimene. Ilma enda identiteedida, ei saaks ma olla mina ise, sest nii ei saaks mind teisest eritada.
Ravi on kompleksne (depresiooniravimid, haiglaravi, psühhoterapeutilised võtted) ning õige ravimeetod valitakse kliinilise pildi alusel. Enamasti on depressiooni põhjuseid rohkem kui üks. Mõjuriteks võivad olla ka lapsepõlves läbielatud traumad, ebakõlad aju keemilises tasakaalus, lähedase kaotus, pärilikkus, nõrk turvatunne, ravimite kõrvalmõjud jne. Depressiooni ei saa mõista kui lihtsat kurvameelsust või liigset melanhooliat. Depressioon tekitab madalat enesehinnagut, pessimistlikkust ja elutüdimust. Kehalised sümptomid, mis ilmnevad ka stressi erinevate arengujärkude käigus, süvenevad. Võivad ilmneda kroonilised haigused nagu diabeet, südamehaigused ja organite funktsionaalsed häired. Meeletu väsimus ja energiapuudus võtavad laastava kuju. Tihtipeale peetakse depresiivsuse all kannatava inimese jõuetust või loidust labaseks laiskuseks. Tugeva meeleoluhäirega inimesele ei tekita miski
hoiak, langetatud pea, silmside vältimine, vaikne hääl ja kõhklemine. 6 Tunded kurbus, ärevus, süütunne, häbi, pettumus ja viha. Kehaline seisund väsimus, energiapuudus ja pinge. (www.tlu.ee/.../KNK%20u01afa322c892254dfba5e2c457286bdd.doc ) Inimese mõttemaailm on suur ja lai. Keegi ei suuda näha iniemese sisse. Nii samuti hoitakse enesehinnagut kinni enda mõtlemises. Inimene süüdistab ennast iga väiksema vea pärast ning alahindab oma positiivseid omadusi. Inimene keeldub arvamast, et ta on hea. Käitumises inimene ei oska ennast ise maksma panna. Ta surub enda soovid alla ning täidab, vaid teiste poolt antavaid ülesandeid. Samuti inimese kehakeel on iseäralik ( selg küürus ning väldib teiste inimestega silmsidet). Madala enesehinnaguga inimene on enamasti väga emotsionaalne. Temale läheb korda
paremini ta areneb. Selles vanuses õppib laps rääkima ja suhtlema inimestega. Väga tähtis , et selles vanuses oleks keegi väljaspool perekonda nagu nt. samavanune laps kellega saaks suhelda.Mida rohkem laps suhtleb seda lihtsam tal tulevikus ja pole vaja karta , et tulevikus ta istub kusagil üksinda nurgas. Väga tähtis ka, et selles vanuses lapsel oleks tugi kes julgustaks last sest siis laps saab aru, et teda aktsipteeritakse sellisena nagu ta on ja see tõstab ka enesehinnagut. Koolieeliku eas laps avastab oma keha ja ka sugu.
leiab, et probleem on alguse saanud enesehinnangu mõiste laiemast populaarsusest ning kasutamisest nn. igapäevakeeles, kus igaüks arvab teadvat enesehinnagu mõiste tähendust. B)Sünonüümide kasutamine- kokkuleppelise ja ühtse määratluse puudumise tulemusena kasutavad enesehinnangu uurijad paralleelselt mitmesuguseid mina tuletusi ja sünonüüme, mis muudavad uurimustulemuste võrdlemise keerukaks. Enesehinnagu psühholoogiline olulisus. Enesehinnagut on paljud uurijad pidanud üheks põhiliseks psühholoogilst heaolu säilitavaks teguriks ning olulisemaks isiksuse näitajaks. Selliste käsitluste raames on uurijad keskendunud peamiselt kahele motivatsioonilisele jõule. 1) Sisemise kooskõlalisuse teooria väidab, et inimesed kalduvad omaks võtma vaid sellist informatsiooni, mis on kooskõlaline nende varasemate kogemustega, ning püüavad vältida infot, mis selle kahtluse alla seab. Nii peaksid kõrgema enesehinnanguga inimesed
_midagi muud........................................................ 5. Kas teil on olnud lapsepõlves probleeme enesehinnaguga? _Jah _Ei Kui jah siis millega , kas madal enesehinnang või eneseimetlus ? ...................................................................................................................... 6.Kas teil on sageli madal enesehinnang? _Jah, väga tihti _ Vahel harva _ Ei , mitte kunagi 7.Mis teie arvates põhjustab madalat enesehinnagut ? _Kooli kiusamine _Sõbrad _Õppimise probleemid _ Midagi muud.......................................................... 8.Kuidas hindate praegu oma enesehinnagut? _Kõrge _Keskmine _Madal _Väga madal 9. Kas peate ennast enesekindlaks inimeseks ? _Jah _Ei 10. Mis on teie arvates enesekindla inimese isikuomadused ? _ Hea suhtlemisoskus _Esinemisjulgus _Midagi muud ..............................................
lõpuks see vastuolu sesoes MK erinevate tahkudega ületatakse. Kuidas nooruk tunneb- rahulolu või rahulolematus seoses endaga- on stereotüüp, et noorukid on eas kelle enesehinnang on madal, Stanley hall nimetas kuidas nad lähevad konflikti jne. Keskmises noorukieas 12-14 nii poisid kui tüdrukute eneseteadlikus on kõrgeim. MK on ebastaabiilseim. Nende kahe parameetriga seoses eneseteadlikkus on tipus. See et MK on ebastabiilne mõjutab noorukite puhul sellist enesehinnagut mdia nim parameetrilisuseks enesehinnanguks, mida mõjutavad situatsioonid. Sotsiaalsed situatsioonid noorukiealiste puhul, millega seoses ängi vb ka hirmu tuntakse, avaliku esinemise situatsioon. Selles vanuses kui noorukid on 12-14 a vanad on neil enesehinnangu aspekt mis puutudab sotsi situatsioone (kui ollakse täiskasvanu grupis) , see parameetriline enesehinnang on noorukitel madalaim keskmises eas. Aluspõhja enesehinnagu muutmine (allikas: Ximmermann, M
KOKKUVÕTE Eneseteadvus ja Mina kui selle peegeldus. Mina ja isiksus. Püüd positiivse enesehinnangu suunas Identiteet indiviidina ja rühmaliikmena Stigma, stigmatiseeritus, normaalsus ja hälbed W.James, L.Festinger, E.Goffman, H.Tajfel (1919-1982) 9 Kui kohtan elus stigmat, siis mida vähem tähelepanu pööran, seda parem. Enesehinnagut tuleks pigem hoida natuke kõrgemal. Isiksusest me ei räägi, kuna selle uurimine on muutunud täiesti omaette psühholoogia haruks. 3. SOTSIAALNE TAJU Taju sotsiaalsus Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel? Subjekt ja objekt. Taju on inimeste puhul vastastikune. Intentsionaalsus kui vaatan teist inimest, siis tean, et mitte ainult see, mida vahetult tajun ei ole olemas, vaid on ka varjatud olemus (vaadates
mis on otsesemalt pigem eelseisva testi sooritamisele kui meisterlikule teadmisele orienteeritud. See küsimus vajab täiendavat lahendust, sest ilmselt oleks väär nii sügavamat õppimist õhutamata jätta samuti kui ka edu saavutamise strateegiate rakendamata jätmist soovitada. Enesehinnang Enesehinnang seostub positiivselt paljude käitumistega, meisterlikkusele ja saavutustele, subjektiivsele heaolule ja tervisele orienteeritud käitumised kaasa arvatud. Madalat enesehinnagut tuntakse riskitegurina agressiivsuse, hälbiva käitumise, ainete kuritarvitamise, depressiooni, madala kooliedukuse, abikaasa ja laste kuritarvitamise jms korral. Ameerika koolides on hiljuti kutsutud üles looma madalat enesehinnangut tõstvaid programme oletusel, et madal enesehinnang on pigem ühiskonnaga seotud probleemide põhjuseks kui tagajärjeks. Selline ettepanek sisaldab eeldust, et madal enesehinnang on konkreetsest olukorrast
annaabi.ee 
