Lihtsam on muuta käitumist kui aga usku ja harjumusi. Samas töötajad ei pruugi mõista, mis tähendab vastutada oma töötajate ees, see pole just kõige lihtsam. Lihtne on alati teist süüdistada. UK uuringud näitavad, et väga vähesed inimesed on teadlikud oma nõrkadest ja tugevatest külgedest. Need inimesed, kes tunnevad rohkem oma õigusi, need nõuavad ja ootavad ka tööandjalt rohkem. Enamik inimesi ei suuda oma teadmisi ja oskusi hinnata, isegi kui nad on teinud enesehindamist. Seetõttu ei suuda nad ennast müüa ja seavad end ise kahtluse alla. Samas ei kehti ükski mudel kõigi kohta. Samuti ei tea paljud töötajad, mida tööandjad neist ootavad. Uuringud näitavad, et inimesed eeldavad töökohtadelt koolitusi ja arendamisi, kuid see pole paraku nii, tänapäeval eeldavad tööandjad pigem varasemat kogemust. Tihti on nii, et tööandjad ootavad kvalifitseerunud töötajaid, kuid samas on nii palju selliseid olemas, kes lihtsalt ei suuda tööturule siseneda
autismispektri häirega lapsega. Kokkuvõtte juures olid ka lingid, mille abil sellise probleemiga kokkupuutuv pere saab pöörduda ise teadlaste poole – kes antud teema uurimisega tegeleb. See aitab kindlasti edaspidiseks uurimiseks kaasa. Samas pakutakse osalejatele ka võimalust saada teada teaduse hilisemast arengust just autismispektri häirega kakskeelse lapse kasvatamise kohta. Iga teenusepakkuja ise peaks samuti pidama oluliseks enesehindamist – et näha millised valdkonnad vajaks veel parandamist ja millised kultuurilised teadmised selleks näiteks puuduvad. Lõpetuseks oli toodud veel kokkuvõte Coloraadu seadusandlusest ja sealsetest resurssidest, mis puudutavad just kakskeelseid autismispektri häirega lapsi ja nendele tugiteenuste pakkumist. Kokkuvõtteks võib öelda, et ega ajakirjandusest ja veebis ilmunud kirjutistest väga spetsiifilist abi leida ei ole võimalik
pidevalt, et tagada õppija edusammud ja areng. Nagu Esimeses astmes, käivad ka põhikooli õpilased palju reisidel muuseumidesse ja instituutides. Põhikooli õppejõud on kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid, lisaks neile töötab põhikoolis spetsialiste psühholoogia, tervishoiuteenuste, lugemise, matemaatika, korrastamine ja oskuste õpetamise aladel. Keskkool ehk gümnaasium Keskkool aitab õpilastel võtta vastutust, arendada oskuste otsustusprotsessi, enesehindamist ja "anda endast olenev, et saavutada midagi", nagu Helen Parkhurst kirjeldab. Programmides saavad õpilased täielikult arendada oma kirgi. Keskkooli iseloomustab igapäevane arutelu, aktiivne eksperimenteerimine ning loovus. Päevakava sisaldab ka labori kasutamist ning isegi puhkamist. 6 Õpilased võtavad juhirolle, mitte ainult klassisisestel aruteludel, vaid ka
· pinget pakkuvad ning uued õppimis- ja mõtlemisoskused. Praktilist õpetajale: loovuse arendamise võimalusi Loovuse arendamiseks peaks õpetaja: · julgustama õppijaid iseseisvalt õppima; · julgustama paindlikku mõtlemist; · olema koostööaldis, kohanduva/kohandatava õpetamisstiiliga; · viima ellu diferentseeritud õppekava ja õpet; · mitte arvustama õpilaste ideid ja ettepanekuid; · taluma ,,mõistlikke" vigu; · soodustama enesehindamist ja aitama toime tulla tagasilöökidega; · võtma lapse küsimusi tõsiselt; · tunnustama alternatiivseid soovitusi ja lahendusi; · hindama julgust sama palju kui õiget vastust; · kaitsma loovaid lapsi konformismi surve eest; · käituma toetavalt, mitte jäigalt. Kuidas andekat last ära tunda Tavaliselt märgatakse lapse andekust lihtsalt last jälgides. Vanemad, sõbrad või õpetajad
Tulemuslikkuse hindamisel vaadeldakse tegevuste seost organisatsiooni strateegiaga, arengule suunatud tegevuste olemasolu ja protsesside toimimist ja tulemust ning protsessi kirjeldatuse ja dokumenteerituse astet. Saab hinnata, mis on hästi, mis vajab muutmist, kuidas org.-nis õpitakse, kuidas sisemist potentsiaali kasutatakse, kuidas kogemusi analüüsitakse, mida analüüsist ja saadud tagasisidest arvesse võetakse ja kuidas rakendatakse. Tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse enesehindamist, kvaliteedi- ja vastavushindamist, auditeerimist, seotud osapoolte rahulolu pakutava teenusega, töötajate rahulolu-uuringu tulemusi. Koolituse hindamise meetodid: Küsimustik Skaala Happysheet Intervjuu Testmine Vaatlus 22. Personali koolituseks vajalikud dokumendid Organisatsiooni koolitusplaan Seadused Protokollid Memod Projektide kokkuvõtted Koolitusvajaduse vorm
Kaalumisfaasis olijad samuti hindasid ümber enda sõltuvuslikke käitumismustrite mõju enda keskkonnale ja nende lähedastele. ( Prochaska et al 1992) Strateegiad töötamiseks inimestega muutuse kaalutlemise etapis- kahevaheloleku ületamine. Eesmärgid tegutsemiseks on: ühenduse hoidmine; inimese muutumisveendumuse tõstmine ; eneseusu säilitamine või tõstmine Selle etapiga sobivad motivatsiooni strateegiad: 1) Soodusta iga inimese pidevat enesehindamist. 2) Paku võimalusi enesemääratlemiseks 3) Aita inimestel analüüsida nii muutumise kui ka staatuse säilitamise lühi- ja pikaajalisi kasutegureid. 4) Julgusta katse-eksituse õppimiskogemusi. (Motiveeriva .. 2013.) Isikud, kes viibisid ettevalmistus faasis hakkasid tegema samme tegevusefaas suunas. Nad kasutasid selleks stiimulite kontrolli, proovisid vähem tarbida sõltuvusttekitavate aineid ja kontrollida neid endale ohtlikke olukordi, mil nad muidu varem oleks
Tegevusuuringu (action research) all mõeldakse loomulikus keskkonnas läbiviidud väiksemaid sekkumisprojekte ning viimase mõju lähemat uurimist. Seega on tegevusuuringu näol tegemist uuringuga, mille abil püütakse lahendada erinevaid praktilisi probleeme, mõista sügavamalt nt töökollektiivi sotsiaalset praktikat ja seda parandada. Juhtumiuuringu puhul on rõhutatud selle seotust konkreetse olukorraga, koostööle toetumist, uurija osalemist uuritavas olukorras ja enesehindamist. (Metsamuuronen 2006: 102) Tekstiviidetele vastavad bibliokirjed paigutatakse töö lõppu alfabeetilisse loetelusse. Viited tuleb ühtlustada, st kõigil autoritel on ühtviisi kas eesnimetäht või eesnimi välja kirjutatud. Kui mõne autori eesnime ei ole võimalik välja selgitada, siis tuleb kõikide autorite puhul kasutada eesnimetähte ja lisada punkt. 18
tuleb pidevalt juurde. Enamiku vajalikke andmeid saab kümneid kordi kiiremini kätte veebi kaudu, kui otsida neid paberilt. Enesehindamise meetodid Inimorganismi seisundi hindamise võimalused Nii tööviljakust kui ka kvaliteeti on võimalik väljendada objektiivsete näitajatega arvuliselt, kuigi mitte alati lihtsalt. Keerukaks küsimuseks jääb, kuidas kvantitatiivselt hinnata, mis on inimesele parem? Ergonoomika kasutab laialdaselt enesehindamist. Uuringutes hinnatakse nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt 1) psüühilist pinget, 2) diskomforti, 3) lokaalseid väsimusaistinguid ja ka üldist, raskesti lokaliseeritavat väsimustunnet, 4) kaebusi tervisliku seisundi kohta. Tavaliselt aga ei ole inimese tähelepanu suunatud oma enesetundele. Ent kui ta pöörab tähelepanu oma kehale või selle osadele: jalgadele, ristluupiirkonnale, sõrmele tunneb ta ebamääraseid aistinguid
õpetajatööks. 70ndad – arusaam õpetajatööst muutus tehnilisemaks, rõhutati ametialaseid oskusi, didaktika asend õpetajakoolituses muutus keskseks, õpetaja oli eelkõige õpetamisoskuste valdaja. 80ndad – õpetajas nähti eelkõige oma ala asjatundjat, tähtsaks muutus õpetuse sisu, rõhutati fakte 90ndad – õpetaja puhul hakati rõhutama reflektiivsust, kriitilist suhtumist omaenda töösse, enesehindamist (globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) 21. saj. Algus – taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK – riiklik õppekava) Õppijakeskne õpetamine humanistlik õpetamisviis kommunikatiivsed õpetamismeetodid (rühmatööd) teadlik tähelepanu erinevatele õpistrateegijatele individualiseeritud lähenemine õpilasele Profesiooni piiritlus D.C.Corrigani ja M
oli kutsumus õpetajatööks · 70ndad arusaam õpetajatööst muutus tehnilisemaks, rõhutati ametialaseid oskusi, didaktika asend õpetajakoolituses muutus keskseks, õpetaja oli eelkõige õpetamisoskuste valdaja · 80ndad õpetajas nähti eelkõige oma ala asjatundjat, tähtsaks muutus õpetuse sisu, rõhutati fakte · 90ndad õpetaja puhul hakati rõhutama refleksiivsust, kriitilist suhtumise omaenda töösse, enesehindamist.(globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) · 21.saj. algus taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK) Professionalismi tunnused · teoreetilisel alusel loodud ja ametlikult tunnustanud teadmiste ja oskuste olemasolu, mis eristab antud professiooni teistest · kutseala poolt kontrollitav tööjaotus
vanast süsteemist, kelle arvates need lapsed, kes tunnis vaikselt ei istu, on imelikud, ebanormaalsed või lohakad, ning nende jaoks on ainus alternatiiv kojusaatmine või eriprogramm(lk 89). Õppeplaanid näiteks on välja töötatud nii, et see arvestaks iga õpilase individuaalsust tema vajadusi, teadmiste astet ja vilumusi. Töösse lülitatakse kõikvõimalikke teemasid ja kasutame erinevaid meetodei, .korraldatakse grupitööd, rakendatakse enesehindamist, koostatakse kirjanduslikke ülevaateid jne. Mõnikord on ka õpilased kaasatud teemade valikusse ning võivad valida teemasid oma huvidest lähtuvalt. Samas see muudab õpilase elu tunduvalt keerukamaks, kuid arendab neis lennukat mõtlemisvõimet ning tutvustab erinevate õppimisviisidega. Tegevused on üles ehitatud selliselt, et kaasatud oleksid mõlemad mõtlemisviisid tavaline ja kompleksne. Need koosnevad järgmistest osadest: 1. Vaatlus. 2
Tundub, et te olete ära teeninud teiste inimeste tunnustuse või siis mingi välise võimu. Kuid väline maailm ei ole fikseeritud ja stabiilne. Te ei saa arvestada nende pideva truudusega, kellele loodate, olgu selleks siis abikaasa, ülemus või vanemad. Seepärast peate te kogu aeg "töötama", olema valvel ja pidevalt otsima "heakskiiduportsjonit". See seletab, miks on mõistus egoetapil pidevalt närviline ja ärevil. Ego ei saa garanteerida tõelist armastust ja enesehindamist. Mahajäetusetrauma ravimoodus, mida ego pakub, on tegelikult põhjatu kaev. Noore hinge tõeline ülesanne on ise muutuda enda kaotatud lapsevanemaks. Palun saage aru, maise elu struktuur, mis tähendab sündida abitu lapsena ja sirguda täiskasvanuks, pakub tihti just seda. Tihti on võti tõelise õnne juurde just selles: olla omaenda emaks ja isaks ning kinkida endale armastust ja mõistmist, mida te ei ole leidnud või saanud teistelt
Keerukaks küsimuseks jääb, kuidas kvantitatiivselt hinnata, mis on inimesele parem? Ergonoomika tegeleb eeskätt terve inimesega. Ebasoodsad muutused tema organismis on suhteliselt väikesed. Meditsiinil on siin lihtsam kui ergonoomikal. Ravi efektiivsust saab hinnata tervenemise järgi: kehatemperatuur alaneb, biokeemilised näitajad paranevad, haav kasvab kinni. Muutused haigetel (nt kehatemperatuuri tõus, valu) on suuremad kui tervetel. Ergonoomika kasutab laialdaselt enesehindamist. Uuringutes hinnatakse nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt 1) psüühilist pinget, 2) diskomforti, 3) lokaalseid väsimusaistinguid ja ka üldist, raskesti lokaliseeritavat väsimustunnet, 4) kaebusi tervisliku seisundi kohta. Igapäevases elus pöörab inimene vahel alateadlikult tähelepanu aistingutele oma kehas, hindab neid. See on vajalik mitmel põhjusel, eeskätt, et vältida ülekoormusi. Tavaliselt aga ei ole inimese tähelepanu suunatud oma enesetundele
tulemust saavutada, ent samas pole selget ettekujutust sellest, mida me just praegu teeme. Selleks me eneseseiret vajamegi. Kujundades teadvustuse oma käitumisest, peame otsustama, kas seda käitumist muuta. Tagajärgedele keskendudes saame hinnata, kas oleme soovitud tulemuse saavutanud või mitte. Otsustades, mida tegema peame, püstitame me eesmärgi ja seejärel püüame oma käitumist selle eesmärgiga sobitada. Enesehindamist jätkates saame kontrollida, kas me ikka õigel teel oleme. 3. Eneseajendatud isereageerimine Enesehinnagutega kaasnevad tavaliselt emotsionaalsed reaktsioonid. Kui saavutame edu või sooritame midagi hästi, tunneme reeglina mõnu või rahuldust. Kui aga läbi kukume või halvasti sooritame, tunneme tüüpiliselt negatiivset meeleolu või rahulolematust. Need enesereaktsioonid võivad meid viia kas kõrgemate eesmärkide püstitamisele või hoopis eesmärkidest loobumisele.
omandamiseks. • Toetada paindlikku mõtlemist. Andekus ja loovus 39 • Olla koostööaldis. • Kohandada õpetamisstiil lapse vajadustega. • Rakendada diferentseeritud õppekava ja õpet. • Hoiduda arvustamast laste ideid ja ettepanekuid. • Taluda ja aktsepteerida ‘mõistlikke’ vigu. • Soodustada enesehindamist ja aidata toime tulla tagasilöökidega. • Võtta lapse küsimusi tõsiselt. • Tunnustada alternatiivseid soovitusi ja lahendusi. • Hinnata julgust sama palju kui õiget vastust. • Kaitsta loovaid lapsi konformismi surve eest. • Käituda toetavalt, mitte jäigalt. 40 Motivatsioon Motivatsioon Kuna motivatsioon on andeka või loova käitumise määravamaid karakteris- tikuid ning andekate laste motiveerimine on eduka pedagoogilise protsessi
õige sõnumi, aga valel ajal ning kahjustab võib-olla tõsiselt suhet sõbra, kolleegi või õpilasega. • Kasulik võiks olla teha vahet pahameelel, ärritusel, „pinda käimise“ tundel ja nördimusel; Kuigi on hetki, mil kohene, lühike, kirglik vihapurse on õige, on teistel hetkedel parem ja targem ning nördimusel, ägedal nördimusel ja vihal; ning vihal ja vägivaldsusel. „väljendada seda pärast pikka järelemõtlemist ja enesehindamist“, nagu Scott-Peck ütleb Viha on emotsionaalse ärrituse skaalal väga kõrgel. Kujutle end näiteks õpilasele ütlemas (1978:67); näiteks, kui me kirjutame vihase kirja. „Ma olen vihane, et sa pole oma kodutööd lõpetanud!“ või „Ma olen vihane, sest sa hiline- sid!“
annaabi.ee 
