-ga · 2) Mul on huvi tulevikus midagi sellist (joogad, meditatsiooni, vabastavat hingamist jms) proovida · 3) Loen kirjandust vaimsest enesearengust, joogast, küllusest või muust seesugusest · 4) Osalen mõnes vaimses ühenduses · 5) Keegi minu lähedastest sõpradest või pereliikmetest tegeleb vaimse enesearenguga loeb vaimset kirjandust või tegeleb vaimse praktikaga: näiteks jooga, meditatsiooniga, vabastava hingamise vms · 6) Usun vaimsesse enesearengusse selles mõttes, et teadlike enesesisenduste ja vaimsete praktikate, nagu näiteks meditatsiooni abil, on võimalik muuta iseennast, oma elu ja maailma enda ümber UFO-usk RSE 2014 60 50 40 30 20 10 eestlased 0 muu rahvus Rahvuslik identiteet ja maausk RSE 2014 70 60 50 40 30 20 10 eestlased 0 Maausu faktor (eestlased) RSE 2014 1) Mul on keegi lähedane sõber
saamisesse, aga ka õigluse jõusse, saatusesse, ettemääratusse keegi korraldab juhuseid; oluline väärtus on armastus). Meenutab kristlust, aga ei kasuta spetsiifiliselt kristlikke ideid ega mõisteid. Sageli vastandatakse end kristlusele ja kirikule. 3. Uue vaimsuse keele dominandiga sünkretism vaimse enesearengu müüt/kontseptsioon, spetsiifilised mõisted. 31% eestlastest uskus 2010. aasta küsitluse järgi vaimsesse enesearengusse. (Sõnaga ,,usklik" määratles end 6%.) Uus vaimsus (new age) Termin, mis on kasutusele võetud religioonisotsioloogide poolt, et tähistada üht keskkonda, subkultuuri, milles tegutsevad erinevad grupid, korraldatakse laagreid (meditatsioon, jooga, vabastav hingamine), kursusi, seminare, filmiõhtuid jpm. Uus vaimsus ei ole uususund, ei ole usund, sest pole organiseerunud. Keskkonnas
me ,,õnnetult teadlikud" (Hegel) - ja see on olukord, kuhu ajalugu inimest periooditi viib. Kogu Hegeli ajaloofilosoofia räägibki pendeldamisest äratundmise ja kauguse vahel, tealiku enesekehtestamise ning maailma muutmise ja objektide ja objektifitseerunud sotsiaalse maailma domineerimise vahel. Ajaloo perioodide kordumine. Modernsus on nii rikas eristatuse kui ka rikas võõrandumise poolest. Me saame valida heade asjade vahel kuid me ei saa neid enesearengusse assimileerida, sest nad pole meie omad. Marx: moodsa maailma jõud peaksid olema kui avatud raamat, mille järgi me saame areneda, aga nad on hoopis keerulised, varjatud, kauged... Simmel (1896): meil on nii palju asju, et me ei saa neid kuidagi inimsubjektiivsusse inkorporeerida. Eriti linnas - kõik see erinevus on kuidagi sama. Seepärast ka neurasteenia, blase attitude. (Coupland 1992) Ajalooline üledoseerimine: Me elame ajal, kus liiga palju näib toimuvat. Peamised
Neutraalne – kultuurid elavad kõrvuti üksteist segamata ja muutmata, segunemata. Alternatiivsed või kontrakultuurina – kultuurid varieerivad (teisendavad) aktiivselt üks- teist, sest soovivad saada domineerivat positsiooni ja “istutada” kooslustesse (kogukonda- desse, gruppidesse) oma väärtusi ning standardeid. Konkureerivad. Võitlus käib juhul, kui enesearengusse on segatud teised grupid. 86 Kultuuride koostöö on loomulik ja vähemalt majandusvallas igati kasulik (sünergia, komplimen- taarsus). Näiteks USA (tipp)ülikoolid on väga huvitatud erineva kultuuritaustaga üliõpilastest. Valitseb arusaam, et haridus ei seisne ainult selles, mida tudengid õpivad auditooriumis. Haridus on ka see, mida tudengid õpivad ümbritsevatelt (teistelt tudengitelt).
annaabi.ee 
