Tallinna Merekool. (1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised, järelikult ei olnud naised orienteeritud ainult kutseharidusele). 1939 – 1940 – 177 kutsekooli Eestis, 13 032 õpilast neis. (2 aasta jooksul loodi rahvuslik kutseharidussüsteem ja arendati välja kutsekoolivõrk koos ettevalmistatud rahvusliku õpetajaskonnaga) Skautlus põhines noorte isetegevuse ja enesealgatuse põhimõtetel ja selle ülesanne oli kujundada mängul põhinev rahvakasvatussüsteem. Olid välja töötatud Skaudiseadused. Rajanes salgatööl, põhiüksus lipkond (igal salgal oma lipp), jaguneti vastavalt vanuseastmetele: 8-12 aastased PERE (hundipojad e. hundud), 12-16 RÜHM (skaudid), 16-19 RING või SALK (kogemustega noortejuhid, individuaalne kasvatusviis – 6-8 poissi). Salkades kantakse vastavalt tähtsusele eri värvi kaelarätti.
aset rahvuskultuuriliste võimaluste avardumine. Rahvuslik liikumine jätkus juba uuel tasandil (J. Tõnisson, K. Päts). "Noor-Eesti" fenomen. Ka nn. uusaja haridusmudel hakkas kindlustuma. Tekkisid erinevad koolitüübid. Algatati mitmeid reaktsioonilisi haridusreforme. Märkimisväärselt tõusis akadeemilise hariduse ja teaduse tase. 1918 algas Eesti, siis juba vabariigis, kultuuripoliitika ja riikliku toetuse ja rahva enesealgatuse ühendamine. Mille tulemasena loodi Eesti Kultuurkapital. Ühesuguse kiirusega toimus nii majanduse kui ka kultuuri areng. Eesti vabariigis oli tekkimas 8 kultuurautonoomia, mida olid taodenud juba äratajad. Samuti said hoogu kunsti valdkonnad, tänu millele algas Eesti kunsti professionaliseerumine. Samuti arenes kiires tempos kirjandus. Tekkisid mitmed kirjanduslikud rühmitused
Ideaalsel juhul peaks juht olema liider- inimene kes on võimeline mõjutama ka teisi ja omab seejuures mõjuvõimu. Liidril on tugev sisejõud,suur saavutamisvajadus, enegilisus, domineerimine, asusus ja usaldusväärsus, enesekindlus, intelligentsus, tööalane kompetents, isiklik veetlus 21. Klassikaline liidristiilide jaotus. Iseloomustage igat lühidalt · Autokraatlik otsustab ainuisikuliselt, kamandab, kontrollib, sekkub pisiasjadesse, alluvatel puudub info ja enesealgatuse võimalus, aluvate mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Heaks küljeks on otsustamise kiirus, saab kasutada vähekompetentseid alluvaid · Demokraatlik- alluvad osalevad otsustamises, nad on koos juhiga töörühm. Eeldab et töötajad on algatusvõimelised, suunab töötajaid, mitte ei käsi. Alluvatelt oodatakse ideid ja soovitusi. Osalust eeldavad küsimused arutatakse koos läbi. Otsuse võtab vastu juht või tehakse seda koos
Struktuuriorganisatsiooni põhinõue - struktuuri vastavus ettevõtte eesmärkidele & arengusuundadele, kusjuures põhikriteeriumid oleksid järgmised: a) Struktuuri paindlikkus väliskeskkonna ohtude vältimiseks & võimaluste ärakasutamiseks; b) Organisatsiooni ärifunktsioonide kvalitatiivne täitmine minimaalse töömahukusega; c) Personali töömotivatsiooni suurendamine & töörahulolu kindlustamine, mille tagab: · Alluvate enesealgatuse & eneseteostamise võimaluste suurendamine, · Töökoormuste reguleerimine vastavalt võimetele, · Võimekate töötajate edutamine, · Juhtide isikupära arvestamine, · Konfliktide vältimine juhtimises, · Tööpanuse objektiivne hindamine ja hüvitamine. Õppiva ja ,,elava" organisatsiooni struktuur: · Nii horisontaalne ja "õhuke" kui võimalik, · Palju projektiorg. & virtuaalseid struktuuriüksusi, · Ei saa kunagi valmis.
annaabi.ee 
