Vaimuhaigused
neid inimesi kodudest välja aetud ja hulkureid ning sante võttis teinekord oma rüppe kirik
(kloostrid), märatsema kippuvaid või rahutuid isikuid isoleeriti eeskätt vanglaisse, koos
kurjategijate, prostituutide jne-ga. (Ainult vaimuhaigeile mõeldud isolaatorid tekkisid
siiski samuti suhteliselt vara Rootsis teatakse selliseid juba näiteks aastast 1305.)
18. sajandist hakkas euroopa kultuuriruumis levima hoiak, et vaimuhaiged on
eeskätt haiged. Egoistlik enesakaitserefleks ühiskondlikus käitumises hakkas tasapisi
asenduma altruistliku ja humanistliku lähenemisega. 18. sajandist hakkas vaimuhaiglate
institutsioonide medikaliseermine, milles 2 suunda:
1. Haiglate juurde hakati asutama psüühikahäiretega patsientide osakondi (1751. a
Inglismaal) jne.
2. Hakati meditsiinilisest lähtekohast lähtuvalt rajama eraldi institutsioone
vaimuhaigeile.
Baltimaades hakkas psühhiaatria elavamalt arenema alles 19 saj. teisel poolel,
annaabi.ee 
