Kui süüakse korraga palju, siis järgmine hetk üritatakse toit kehast väljutada, kas siis oksendades või muid mooduseid kasutades. Toitumisest võib saada kinnisidee. Esialgu need, kellel on buliimia on väga salatsevad selle suhtes, aga osad inimesed võivad jätta perekonnale avastada tühje toidu pakke või oksekotte (The British Psychological Society and Gaskell, 2004). Paaritunnise söömissööstu ajal võib buliimik tarbida üle 6000 kalori (tavaline päevane energivajadus tütarlapsel on 2400 kcal). Toit imendub inimese kehas juba söömise ajal ja selle välja oksendamine ei langeta buliimikutel tavaliselt kehakaalu. Järsk dieetide pidamine võib aga käivitada jojo-efekti, sest kui organism ei saa enam piisavas koguses süüa kui ta on harjunud saama ja toimub näljutamine, hakkab organism ise kõike, mis süüakse varuks koguma ja talletama – nii võib pärast dieeti kehakaal hoopis järsult suureneda (Kalbri, 2007).
See energia kulub südame ja vereringe, maksa, hingamis- ja erituselundite talitluse ning ajutegevuse alalhoidmiseks ja sõltub vanusest, soost, kehamassist ja mõnede sisesekretoorsete näärmete talitlusest. Mõõtmise tingimused: mõõdetakse hommikul ärkvel olles normaalse kehatemperatuuriga isikul lamavas asendis indiferentse toademperatuuri juures (18-20 C) kui viimasest söömisest on möödunud 12-14 h. Meestel on suurem energivajadus kui naistel. Kõige suurem energiavajadus on meestel vanuses 19-30 ja naistel vanuses 15-18 a. Üle keskea jõudnud inimestel hakkab energiavajdus vähenema. Raseduse ajal suureneb naise ernegiavajdus (kui nende füüsiline koormus jääb samaks) u 300 kcal ja imetamise ajala 500-650 kcal. 17. Kuidas leitakse ööpäevane energiavajadus? Põhiainevahtusele kuluvale energiale lisaks arvestatakse füüsilise ja vaimse tööga kuluv energia (kehalise aktiivsuse koefitsent e KAK)
annaabi.ee 
