Iseloomustab tsonaalsus ja rütmilisus. Iga üksiku geosfääri omaduste muutumisel muutub kogu süsteem. Gaia hüpotees elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid reguleerib neid ise. Maa energiasüsteem Endogeensed protsessid- lähtuvad Maa sisejõududest nt. vulkanism Geotermilistest protsessidest Maa pinnale energiat 1021 J/a Eksogeensed protsessid- lähtuvad Maa välisjõududest. Päikeselt saabub ööpäevas Maale 1,49*1022 J ja see moodustab u. 99% kogu energiavoost. Hüdrosfäär Maa pinnast 71% kaetud veega Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus Väike veeringe Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kust ta maha sajab. Infiltratsioon Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi Vulkaanilistel aladel termaalvesi Mineraalvesi-mineraalsooladega põhjavesi
Aeratsioonivöönd-maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Atmosfäär ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront-kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvam...
maailmaruumi liikuma õhumassid) Maa ~1/5 jõuab maa- ja Soojus merepinda soojendama Vaid 0,2% maailmaruumis energiavoost assimileeritakse Maalt kiirguv soojus (seotakse bio- Maa ökosüsteemi energia pikalainelise kiirgusena produktsioonis) sisend ja väljund ca 12 mikronit Kasvuhooneefekt Osa maapinnalt peegelduvast soojuskiirgusest neeldub atmosfääris leiduvates gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile
Rohtla (preeria, stepp, pusta) g. Leht- ja segamets h. Okasmets (taiga) i. Tundra j. Külmakõrb Töölehelt! Mõisted: bioom, ökosüsteem, aineringe, leetumine, sisse- ja väljauhtehorisont, gleistunud muld, leetmuld, mustmuld, ferraliitmuld, muldade kamardumine. Bioom-ulatuslikul territooriumil levinud elustiku suurjaotis ehk makroökösüsteem Ökosüsteem-isereguleeruv funktsionaalne süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja eluta keskkonnast, nendevahelistest suhetest ning siduvast energiavoost ja aineringest Aineringe-ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi Leetumine- Protsess, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse ülemistest kihtidest alumistesse
veetilkadeks või jääks, moodustades pilvi. Kui veepiisad või jääkristallid saavad küllalt suureks, langevad nad tagasi maa peale vihma või lumena. Maapinnale jõudnud vesi imbub mulda ja imendub taimedesse või nõrgub allapoole põhjavee veehoidlatesse. Vesi osaleb paljudes tähtsates keemilistes reaktsioonides ning enamus aineid lahustuvad vees. Tänu suurele lahustamisvõimele esineb päris puhas vesi looduses harva. Vaid väike osa maale jõudvast energiavoost jõuab lõpptarbijani. See toimub mitmete biokeemiliste tsüklite kaudu, millest suur osa toimub vee kaastoimel (veetsükkel on nende osa või osaleb neis). · 65. Inimtegevus on kaasajal muutunud globaalseks mõjutades suuremal või vähemal määral peaaegu kõiki looduslikke protsesse. Üldistatult nimetatakse seda inimese biogeokeemiliseks rolliks biosfääris. Kõrvaloleval väljal on neid rolle nimetatud. Millised selles loendis on õiged? 65.
Teemad 1. Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas
käitumisviisid, mis aitavad teatud perioode üle elada (nt toidu kogumine, toidu kehasse ladestamine (nt närilised, mõned rohusööjad), pikkade rännete ettevõtmine (veised, vaalad, delfiinid, põdrad), need, kes jäävad talveks tardesse, neil on selline kohastumus hiljem tekkinud). „Laienenud organism – organism kõiki aine- ja energiavoogusid, mida tal vaja on, ei salvesta enda sees, vaid muudab ümbritsevat keskkonda, osa energiavoost, mida kasutab, on seotud ümbruse manipuleerimisega (nt toidu peitmine, liikumisradade jätmine keskkonda ja hilisem kasutamine, urgude kaevamine) – seda nt lindudel väga palju ei leia Sisemine viljastamine, pikk looteline areng ja hästiarenenud järglaste eest hoolitsemine – tähendab, et vanemad ja järeltulijad veedavad palju aega koos, pojad kasvavad samas keskkonnas, kus vanemad, neil on võimalus käituda sarnaselt vanematega, loob hea õppimisvõimaluse (alati mitte otseselt
Biosfääri olulisim omadus on produktiivsus - orgaanilise aine tootmise võime. Too näiteid, milliste protsesside käigus toimub ainevahetus litosfääri ja pedosfäär vahel (murenemine) atmosfääri ja hüdrosfääri vahel (sademed, aurumine). X. teab Maa energiaallikaid: päikeseenergia. Maa siseenergia, gravitatsioonienergia; (teadmised) Päikeseenergia. Päikeselt saabub aastas Maale 5,7x1024 J energiat, mis moodustab ca 99% Maa pinna energiavoost. Päikeseenergia on paljude loodusprotsesside energiaallikaks. Maale jõuab osa päikesekiirgusest - lühilaineline elektromagnetkiirgus, Maalt lahkub pikalaineline soojuskiirgus. Maa siseenergia (mõjul toimub laamade liikumine, purskavad vulkaanid, tekivad maavärinaid, toimub kivimite teke ja moondumine, mäestike teke ja muutumine jmt. Gravitatsioonienergia tõttu tekivad looded maailmameres, ka litosfääris, toimub laamade liikumine.
Kiiruse reguleerimine võimaldab juhtida koormat erineval kiirusel suure täpsusega. Selleks on tänapäeval tõstemehhanismid (vt. Joonis 6.14) varustatud sagedusmuunduritega ning pidurdusvahelditega. Pidurdusvaheldit kasutatakse rekuperatiivpidurduseks, millega nt suured kraanad võivad energiat tagasi võrku anda. Suurte kraanade puhul, tõstevõimega 40 tonni võib võrku tagastatava energia hulk olla 15 % kogu energiavoost. Lüliti Sagedusmuundur Toide Mootor Pidrudusvaheldi Joonis 6.14. Tõstemehhanism 6.10. Arvutusnäide On antud mootor võimsusega PN = 2 kW, nm = 1425 p/min, JM = 0,4 kgm2. Ta on läbi
Energeetiliste ning fotomeetriliste ühikute võrdluseks võib tuua ühe arvu: parima nägemise lainepikkusel (555 nm) vastab valgusvoole üks luumen kiirgusvoog 0.0016 W/ster. Akustika. Ka kuulmisaisting on laine (seekord õhus või vees leviva elastsuslaine) poolt edasikantava energia tajumine. Seetõttu tekib ka siin vajadus taju mõõtmiseks - näiteks töökaitses müra piirnormi rehkendamisel. Nagu valguse, nii ka hääle korral sõltub aisting energiavoost ja sagedusest. Ainult et erinevalt silmast pole võimalik kõrvu ülemäärase heli eest kaitsmiseks sulgeda. Akustika on tehnilise füüsika haru, mis uurib häälelainete levimist. Kitsamas mõttes uurib ta häälelainete poolt esile kutsutavat kuulmisaistingut. Seetõttu piirab kuuldepiirkonda lisaks tundlikkusele (alumine kõver joonisel) veel nn. valulävi, millest suurema energiavoo toimel tekib organismi kaitsereaktsioonina valuaisting (ülemine kõver)
limiteeritud ja juhitud energiahulga poolt, mis läheb kontsentreeritud vormist üle hajusasse vormi. Seega juhivad ökosüsteeme needsamad seadused, mis juhivad ka eluta süsteeme (näit. elektrimootoreid ja autosid). Endla Reintam, 2008/2009 27 Kuna enamus energiast lõppkokkuvõttes läheb üle soojusenergiaks ning hajub, ei saa me rääkida energiaringest vaid energiavoost. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine ) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). Keskkonna energeetiline iseloomustus Organismid, mis elavad maapinnal või selle lähedal, kasutavad energiavoogu, mis moodustub:
annaabi.ee 
