Üldbioloogia. Teine loeng. Füsioloogia-uurib organismide talitlust ehk funktsioneerimist. Anatoomia- uurib organismide ehitust( peamiselt eehitust) Morfoloogia- uurib organismide välisehitust. Energia ja ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel. Ökosüsteemi kaks kõige olulisemat protsessi on: aineringe ja energiavood. Aineringe ehk ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel. Energiavood ehk energia liikumine ja muundumine ökosüsteemis. Energiavood ehk energia liikumine ja muundumine ökosüsteemis. Organismide elutegevus ehk kasvamine, liikumine, paljunemine, füüsiline ja vaimne töö.... Energia liikumisel erinevate organismide vahel ning organismide ja keskkonna vahel peab energia muunduma ühest ligist teisi. Päikeseenergia liigub taimedele, mis fotosünteesivad päikeseenergia ja toodavad selle abil
Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskooslus. Ökosüsteem. Ökoamplituud. Ökoniss. Maismaaökosüsteemid. Mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid. Bioom. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna. Toitainete liikumine ökosüsteemis. . Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik. Konsortsium.
ühtne isereguleeruv tervik Abiootilised tegurid- organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid Biootilised tegurid- organisme mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Ökoniss- liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum Ökoloogia uurimisprobleemid: organismide kohanemisvõime organismide levik ja arvukus organismidega seotud aineringed ja energiavood ökosüsteemide areng ja muutumine keskkondade liigirikkus Abiootilised tegurid: nt temperatuur, sademete hulk, valgus, tuul Biootilised tegurid: nt toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurendid Liikidele on omane, et kui nende isendite arv kasvab, püüavad nad oma levilat laiendada. Osa isendeid kohaneb muutuvate tingimustega paremini ja võib oma ökonisi piires leida uue soodsa elupaiga
põimunud toiduahelatest, kus näidatakse aine ja energia liikumist. b) Ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad on organismidevahelised suhted, aineringed ja kuidas nende muutused mõjutavad organisme, eluta keskkonna mõju elusolenditele, populatsioonide arvukuse muutumise põhjused ning nende muutuste tagajärjed. Ökoloogia uurimisprobleemid on: organismide kohanemisvõime, organismide levik ja arvukus, organismidega seotud aineringed ja energiavood, ökosüsteemide areng ja muutumine ning keskkondade liigirikkus. c) Ökosüsteemide terviklikkus seisneb selles, et peale organismide moodustatud elukooslust kuulub sinna ka sellega vastastikmõjus olev eluta keskkond. d) Ökosüsteemides valitsevat tasakaalu võivad mõjutada võõrliikide sissetoomised, perioodiliselt võivad mõjuta- da metsatulekahjud, vulkaanipursked, üleujutused. Tasakaal sõltub ökosüsteemi suurusest ja liigirikkusest, kui
• keemiline energia N: tuumaenergia põletamine • kiirgus • laineenergia N: tõusud ja mõõnad 5. Mis on maa siseenergia ja milliseid protsesse see põhjustab? Maa siseenergia on planeedi tekkimisel maapinnas talletunud energia. Maa siseenergia toimel toimuvad maavärinad, purskavad vulkaanid, liiguvad laamad, tekivad mäestikud niing muunduvad kivimid. 6. Millest sõltub maapinnale langev energiavoog (3 tegurit)? Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7. Nimeta Maa tüüpi planeedid. Milles seisneb nende sarnasus? Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Sarnanevad ehituselt Maaga. Nende mõõtmed, massid ja keskmised tihedused on võrreldavad. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Tahke pind ja rasketest elementidest tuum. 8. Mis on geokronoloogiline skaala, nimeta selle aegkonnad ja ajastud.
· Hüdrosfäärile põhjavee taseme muutused, vee reostumisoht. · Biosfäärile taimekoosluse hävimine. · Atmosfäärile karjäärist tekkiv tolm, sageli muud ühendid satuvad õhku. Fossiilsete kütuste põletamine · Otsene mõju atmosfäärile saasteained õhku · Hüdrosfäärile - saasteained veekogudesse · Bisofäärile - happevihmad Energiabilanss Maale saabuva ja Maalt lahkuva energiavoo vahe. Maale saabuva ja maalt lahkuvad energiavood: a) 0 tasakaalus *Ei toimu soojenemist ega jahtumist *Loodusprotsessid ei muutu b) + maale saabub rohkem kiirgust *Toimub soojenemine *Loodusprotsessid intensiivistuvad b) maa kulutab rohkem energiat kui saab *Toimub jahtumine *Loodusprotsessid aeglustuvad Maa energiabilansis on oluline koht... · Päikeseenergial · Maa siseenergial · Gravitatsioonienergial Päikeseenergia
laavavoolud. Energia ei kao ära vaid muundub ühest liigist teise energialiiki. 5. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Maa siseenergia põhjustab näiteks mäestike teket, vulkaanipurskeid, maavärinaid ja mandrite triive. 6. Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7. Merkuur, Veenus, Marss. Need sarnanevad ehituselt: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab
Hingamine on sisuliselt aeglane põlemine madalal temperatuuril. 5. Maa siseenergia on geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia. Maapõues (80%) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Koos laavade liikumisega põhjustab vulkaanilisi ja seismilisi nähtusi. Põhjustab maakoore t0 tõusu sügavuti. 6.Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7.Maa- tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased plaadid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Päikesesüsteemi Maa-sarnased planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Sarnasus on neil suurus. Koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega. 8.Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk
Ökoloogia ja keskkonnakaitse 1. Millised on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid. Organismide kohanemisvõime, levik ja arvukus, nendega seotud aineringed ja energiavood, ökosüsteemide areng ja muutumine, keskkondade liigirikkus 2. Organismi mõjutavad tema elukeskkonnas nii biootilised kui abiootilised ökoloogilised tegurid. Selgita, mida mõista biootiliste ja mida abiootiliste tegurite all? Vastamiseks kasuta joonist 1.1. / lk 67 õpikust. Abiootilised: temperatuur, lumekate, valgus, tuul <- ehk eluta loodus Biootilised: toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurents <- elus loodus
• Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum 7. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna. Energia liikumine ökosüsteemis Termodünaamika seadused Termodünaamika I seadus e energia jäävuse seadus – energia võib minna ühest vormist teise, aga ta ei teki ega kao. Termodünaamika II seadus – isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Kõige hajutatum energia termodünaamika seisukohalt on soojusenergia.
elemente sisaldavad seadmed ja aparaadid, aatomikatsetused jm. Radioaktiivsete kiirguste vastu on elanikel praktiliselt võimatu end kaitsta. Radoon tungib läbi igasugustest hoonete pragudest ja on hoonetes ca 10 korda suurem, kui väljas. Bioloogilist mõju põhjustab lagunemisenergia, mille inimene gaasimolekulide näol sisse hingab. Energiasambad Energiasambad on looduses esinevad erineva tugevuse, struktuuri ja konsentratsiooniga sambakujulised energiavood. Energiasambad kannavad endas erinevaid laenguid kandvaid osakesi ja eluenergia voogu (QI). See võib olla laskuv, tõusev, spiraalne jm. Energiasambad võivad ulatuda kuni 20 meetri piiridesse. Asukoht ei ole neil stabiilne ega eksisteeri igavesti. Energiasamba energiaväli võib olla harmoniseeriv, hajuv, agressiivne, positiivne või negatiivne. Viibimine energiasamba energiaväljas mõjutab inimese energeetilist seisundit sõltuvalt välja omadustest
Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum Energia liikumine ökosüsteemis Termodünaamika seadused Energia ei teki ega kao, ta võib muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosüntees) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks 33% peegeldub tagasi kosmosesse 22% neeldub atmosfääris 45% neeldub pinnases Fotosüntees 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess. Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks
Sfääride koostised ja ulatus. Atmosfäär - gaasid Maa ümber Ulatus: u. 80 000 km Koosneb: lämmastik 78%, hapnik 21%, teised gaasid u. 1% Litosfäär - Maakera tahke väline osa Ulatus: u. 1% Maa massist ja 0,5% Maa raadiusest, läbimõõt 3-35 km Koosneb: kivimid - tardkivimid, settekivimid, moondekivimid Hüdrosfäär - vesi Maa pinnal või Maa sees Ulatus: 70% Maa pinnast on kaetud veega Koosneb: vesi, 0,001% veeaur 25. Biosfäär. Ökosüsteem. Aine- ja energiavood ökosüsteemis. Troofiline püramiid. Biosfäär - Maakera osa, kus on elusat ainet Ökosüsteem - isereguleeruv ja arenev süsteem, mille moodustavad toitumissuhete kaudu seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Aine -ja energiavood ökosüsteemis - Nii taimed kui loomad on termodünaamiliselt avatud süsteemid. Energia liikumise ökosüsteemis määravad ära toiduahelad. Troofiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Igal troofilise
energiat produtsendid- saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest autotroofid e. isevarustajad konsumendid- kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi destruendid- kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Energia ja aineringe ökosüsteemis: Iga ökosüsteem, kuitahes lihtne oma struktuurilt, vajab toimimiseks energiat. Energiavood ökosüsteemis on küllalt keerukad, osalt talletub eneria organismidesse, osa hajub ühest toiduahela lülist teise kulgedes. Taluvus ja optimum: Taluvusala toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast Ökoniss: Mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Põhiniss, tegelik e. realiseeritud niss Ökoloogiline püramiid: (Eltoni püramiid, näitab troofiliste tasemete
7. Kust saab päike energiat? Päike saab oma energia tema keskmes toimuvatest tuumarekatsioonidest. 8. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Päikese sisemuses tekkiv ja eralduv energia jõuab meieni läbides ¾ teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel, edasi levib energia konvektsiooni teel ja siis edasi kiirgusena. 9. Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikeselaiguks nimetatatakse tumedaid laike, kus temp on ümbritsevast madalam. Nendes kohtades on energiavood takistatud, kuna seal on tugeva magnetväli. 10. Mis on tähesuurus? Tähesuurus väljendab tähtede järjestust heleduse järgi. Mida väiksem number, seda heledam täht. (Tähesuurus ei näita mõõtmeid!) 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda väiskema intensiivsuga ta kiirgab valgust. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest?
· Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja
· Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja
• Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)– populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat • Sünökoloogia (community ecology) – enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 • Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. • Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja
orgaaniline materjal Detridivoorid ja mikroorganismid ( R) Karnivoorid ja mikroobivoorid ( R) Karinvoorid ( R) jne. Osa produktsioonist ei tarbita ja läheb laguahelale, teine osa tarbitakse kôrgema troofilise taseme poolt. Sellest osa jääb assimileerimata (fekaalne kadu laguahel), teine osa seeditakse e. assimileeritakse. Assimileeritud osa salvestatakse kudedes ja kasutatakse hingamiseks. Erinevatel troofilistel tasemetel ja eritüüpi oranismidel on energiavood erinevad. 32. Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus. CE - tarbimisefektiivsus; In - energia sissevool; Pn - produktsioon. CE = In / Pn-1 * 100%. AE - assimilatsiooniefektiivsus, näitab kui suur osa arasöödud toidust suudetakse assimileerida. AE = An / In * 100%; An - assimileeritud energia n tasemel. PE - produktsiooniefektiivsus - näitab kui palju kulutab organism hingamiseks ja elamiseks.
) surnud orgaaniline materjal Detridivoorid ja mikroorganismid ( R) Karnivoorid ja mikroobivoorid ( R) Karinvoorid ( R) jne. Osa produktsioonist ei tarbita ja läheb laguahelale, teine osa tarbitakse kõrgema troofilise taseme poolt. Sellest osa jääb assimileerimata (fekaalne kadu laguahel), teine osa seeditakse e. assimileeritakse. Assimileeritud osa salvestatakse kudedes ja kasutatakse hingamiseks. Erinevatel troofilistel tasemetel ja eritüüpi organismidel on energiavood erinevad. 32. Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus. CE tarbimisefektiivsus; In energia sissevool; Pn produktsioon. CE = In / Pn-1 * 100% AE assimilatsiooniefektiivsus, näitab kui suur osa ära söödud toidust suudetakse assimileerida. AE = An / In * 100%; An assimileeritud energia n tasemel.
Milline on avaldis elektrijuhtivuse leidmiseks ioonlises keraamikas. &kogu=&elektroonne+&iooniline 11.Defineerige Gibbsi faaside reegel 8 1.Mis on materjali omadus? Materjali omadus on selle materjali vastumõju mingi välisparameetri muutusele. Tähtsamad omadused on: mehhaanilised, termilised, elektrilised, magnetilised, optilised ja materjali vastupidavus keskkonna mõjule 2.Millised on lubatud energianivood elektronile aatomis? Liikudes ümber tuuma on elektronile lubatud ainult kindlad energiavood, mis lubavad omandada elektronil just kindlad energiaväärutsed. 3.Iseloomustage püsivat dipoolsidet? Suhteliselt nõrgad, tekivad molekulide elektronpilve tiheduse assümeetriast tingitud molekulaardipoolidest. 4.Kuidas toimub kovalentse sideme teke hapniku molekulis? Toimub p elektronide jagunemisel molekuli moodustavate aatomite vahel. O2 aatom, mis omab välismises elektronkihis 6 elektroni, saavutab pärast kahe 2p elektroni jagunemist väga stabiilse konfiguratsiooni. 5
Bioom geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. Sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma, nt. taiga, tundra, savann. 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: kõik keskkonna aine ning info- ja energiavood, millega organism ja tema keskkkond üksteist mõjutavad. 1) Jagunevad: a) abiootilised (füüsikalised) päiksevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk; b) biootilised (organismide vahelised suhted) sümbioos, konkurents, parasitism jne 2) Ressursid, tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi, mineraalid, hapnik, teised organismid.
põlde, atmosfäär annab taimedele (biosfäär) sademeid. Taimed (biosfäär) kasutavad päikeselt saadavat energiat. Kui inimesed või loomad (biosfäär) söövad taimi, siis nad omastavad energiat, mis on ladestunud taimedes. Inimesed kulutavad osa saadud energiast ehitamisele jmt. Maa energiabilanss - Maale saabuva ja Maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus ehk siis saabuvad ja lahkuvad energiavood on võrdsed. Piirkonniti on energiabilansid erinevad. Palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Eestis on kiirgusbilanss suvel positiivne, talvel negatiivne. Hoovused ja tuuled ühtlustavad soojuse jaotust. Tsonaalsus Looduslike seaduspärasuste korrapärane vaheldumine. Selleks on loodusvööndid ja kliimavöötmed. Energiaallika alusel jaotatakse loodusprotsessid:
peab kõikides kooseksisteerivates faasides olema ühesugune.) 8 pilet 1.Mis on materjali omadus?Materjali omadus on selle materjali vastumõju mingi välisparameetri muutusele.Tähtsaimad omadused on: mehhaanilised, termilised, elektrilised, magnetilised, optilised, ja materjali vastupidavus keskkonna mõjule. 2.Millised on lubatud energianivood elektronile aatomis? Liikudes umber tuuma on elektronile lubatud ainult kindlad energiavood, mis lubavad omandada elektronil just kindlad energiaväärtused. 3.Iseloomustage püsivat dipoolsidet? Suhteliselt nõrgad, tekivad molekulide elektronpilve tiheduse assümeeriast tingitud molekulaardipoolidest. 4.Kuidas toimub kovalentse sideme teke hapniku molekulis? Toimub p elektronide jagunemisel molekuli moodustavate aatomite vahel.(hapniku) O2aatom, mis omab valimises elektronkihis 6 elektroni saavutab pärast kahe 2p elektroni jagunemist väga stabiilse konfiguratsiooni .5
ürgid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud) ja eukarüoodid (tuumaga rakud). Domeen eukarüoodid: seened, taimed ja loomad. Süstematiseeritud vastavalt toitumisviisile. Bioloogia teadusharud: Zooloogia, protozooloogia, etoloogia, botaanika, ökoloogia, algoloogia, ihtüoloogia, mükoloogia, lihhenoloogia. Energia ja ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel: Aineringe - ainate liikumine organismide ja keskkonna vahel. Energiavood - energia liikumine organismide ja kk vahel. Päikeseenergia muudetakse keemiliseks energiaks, mis on seotud suhkrutes, mida söövad loomad ja inimesed. Suhkrutes talletatud keemiline energia muudetakse kineetiliseks energiaks. Bioelemendid: Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni. Makromolekulid – väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) .
Keskkonnahoid muutub riigi tasandil poliitiliselt oluliseks teemaks siis, kui rahva rikkuse tase on ületanud teatud läve” 46. Rohemajanduse mõisted: tasakaalumajandus, mittekasv, nullkasv, ringmajandus, biomajandus, sinine majandus. (võtsin need netist, kuna ei leidnud slideidelt) Tasakaalumajandus - on majandus, mida iseloomustavad konstantsed rahvaarv, kapitalivarud ja materjali- ja energiavood, nii et inimtegevuse ja keskkonna vahel valitseb tasakaal Mittekasv - ehk tasaareng on kõige kaugemale minev alternatiiv majanduskasvu paradigmale, kuna selle all mõeldakse kasvu vastandit – kahanemist ja riikide majanduste ümberstruktureerimist nii, et need ei oleks kasvust sõltuvad[1]. See tähendab ka ressursikasutuse ja tarbimise vähendamist kui ainuvõimalikku teed sotsiaalse õigluse, ökoloogilise jätkusuutlikkuse ja heaolu parandamiseks.
Atmosfäär gaasid Maa ümber. Gaaside segu, kuid sisaldab ka tahkeid osakesi. Lämmastik 78%; Hapnik 21%; teised gaasid u 1%, sh CO2 0,04%; Metaan 0,0002% CO2-e koguhulk 2800 gigatonni. Atmosfääri üleminek maailmaruumiks on sujuv. Kokkuleppeline ulatus u. 80000 km 99% asub 50 km ulatuses merepinnast. Atmosfääri alumine kiht troposfäär, ulatus ekvaatoril 12 km, poolustel 6km. Stratosfäär ulatub 50 km kõrgusele. Sisaldab osoonikihti. 25. Biosfäär. Ökosüsteem. Aine-ja energiavood ökosüsteemis. Troofiline püramiid. Biosfäär elavad organismid ja nende vahetu keskkond. Maakera osa, kus on elusat ainet (biota). Ulatub troposfäärist ookeani põhja, suurim ulatus 25 km. Absoluutne enamus elust toimub 16 km paksuses kihis. Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev süsteem, mille moodustavad toitumissuhete kaudu seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Ökosüsteemi suurus sõltub käsitlusest: näit tiik või akvaarium kui ökosüsteem; biosfäär kui
suureneb ja mitmel pool kasvavad ka CO2 heitmed. Üldistamiseks tõendid puuduvad – me ei saa väita, et majanduskasvuga on keskkonnaprobleeme võimalik lahendada. 46. Rohemajanduse mõisted: tasakaalumajandus, mittekasv, nullkasv, ringmajandus, biomajandus, sinine majandus. Tasakaalumajandus - Majandus, mida iseloomustavad suhteliselt püsiv rahvaarv, kapitalivarud ja materjali- ja energiavood, nii et inimtegevuse ja keskkonna vahel valitseb tasa-kaal. Seejuures võib muutuda sotsiaalne kapital – seega tehakse vahet kasvu (kvantitatiivne) ja arengu (kvalitatiivne) vahel. Mõiste populariseerijaks peetakse Herman Daly’t, kellelt 1971. a ilmus artikkel „Toward a steady-state economy“. Mittekasv - Kõige kaugemale minev alternatiiv majanduskasvu paradigmale, kuna selle all mõeldakse
Mõõdetakse kas energeetilistes ühikutes (J ruutmeetri kohta aastas) või kaaluühikutes (grammi ruutmeetri kohta sekundis) Ookean on tunduvalt vähem produktiivne kui maismaa. Upwelling - toitainete pidev väljapuhumine see toimub peamiselt maismaa äärealadel. Ookeanide keskalad on nn kõrbed. Ookeani kõrbetes on populaarseim limiteeriv element Fe (järgmisena P) Raua allikaks on peamiselt Sahara. Ookeani summaarne produktsioon (GPP) on umbes 2 korda väiksem kui maismaal. 62. Energiavood ökosüsteemides. Troofilised tasemed , ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik? Energiat vt. Eelmisest küsimusest Ökoloogiline püramiid: 1. Primaarprodutsendid, esmased tootjad. Kui mingi hingamine juba maha arvatud, siis see hingamine on NPP. Selle klotsi selga joonistatakse järgmine troofiline tase. Energia, mis ühelt troofiliselt tasemelt teisele liigub, jääb tavaliselt 10% piiridesse. Need on esmased tarbijad
tööstusriigis (näiteks Inglismaa, USA, Madalmaad, Rootsi ja Saksamaa,) 46) Rohemajanduse mõisted: tasakaalumajandus, mittekasv, nullkasv, ringmajandus, biomajandus, sinine majandus. Tasakaalumajandus - Majandus, mida iseloomustavad suhteliselt püsiv rahvaarv, kapitalivarud ja materjali- ja energiavood, nii et inimtegevuse ja keskkonna vahel valitseb tasa-kaal. Seejuures võib muutuda sotsiaalne kapital – seega tehakse vahet kasvu (kvantitatiivne) ja arengu (kvalitatiivne) vahel. Mõiste populariseerijaks peetakse Herman Daly’t, kellelt 1971. a ilmus artikkel „Toward a steady-state economy“. Mittekasv - Kõige kaugemale minev alternatiiv majanduskasvu paradigmale, kuna selle all mõeldakse kasvu vastandit
Sõltuvalt sellest, millise temperatuuri Maa pindmine kiht kuskil omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kõige intensiivsem on see lainepikkustel 10 ja 12 mikromeetri vahemikus, sõltuvalt kiirgava pinna temperatuurist. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Lainepikkusel 4 mikromeetrit on atmosfääris päikesekiirguse ja Maa soojuskiirguse energiavood umbes võrdsed. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks tegemist kiirgusliku tasakaalu olukorraga. Meie õnneks ei ole Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus. Päikesekiirguse arvel toodetud infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist
Setete ja vee piir on see tsoon, kuhu kontsentreeruvad värsked põhja langenud tahke aine 1 osakesed. Infauna liigid on kõige arvukamalt kontsentreerunud sinna kihti. Põhjaelustiku toiduvõrk: Toitumisgrupid: Infauna ja epifauna arvukus mõjutab energia edasikannet avaookeani. Harjasussid ja karbid on hästi omastatav toit kaladele jt. Epifauna annab vähe energiat. Energiavood erinevad. Meiofauna on vahelüliks mikroorganismide ja makrofauna vahel. Epifauna – reeglipäraselt toituvad hõljumist ja raipest. Nende arvukus määrab edasikandmise bentosesse. Hõljumist toitujad (käsnad, mantelloomad) sisaldavad vähe energiat. Esimene rühm – toitainete kontsentratsioon tugev, hästi seeditav ja järgmisele tasemele jõuab palju energiat. Eelpool nimetatu on vahelüliks. Meiofauna – bentilises toiduvõrgus vahelüliks mikroorganismide ja makrofauna vahel.
Seega kaablite installeerimisel ja keskkonna tingimustel on oluline mõju polarisatsiooni viisi disperisiooni suurusele. Nähtus on hertsiline,seega selle iseloomustamine ja mõõtmine on raskevõitu.. Polarisatsiooniviisi disperisioon on väiksem kui kromaatiline disperisioon ja sellel on tähtsust ainult analoog-kaabel-TV- võrgus ja digitaalses süsteemis alles siis, kui siirdekiirused on 2,5Gbit/s või enam järgus. 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused Optilisted energiavood kius on tõusnud optiliste võimandajate kasutusele võtmisega.Sellest tingutna tulevad esile ka need ebalineaarsed nähtused. Kuid tuleb arvesse võtta enamasti siiski vaid televõrkudes eriti pindades ja suurte mahtuvustega (>10Gbit/s ) süsteemides ja tiheda lainepikkusega kanalites (DWDM) Ebalineaarsete nähtuste mõju saab vähendada eriliste tehniliste võtetega, nagu töödeldes saatja modulatsiooni või mitmekalali süsteemis eri saatjate kesksageduste lainepikkuste vahet muutes
= - 2 = 1,2,3,4,5 kus, 14 - elektroni laeng, - elektroni mass, - tegur, mida kvantteoorias nimetatakse peakvantarvuks. Bohri vesiniku aatomi mudel on esitatav kujul (joon. 2.6). Bohri valemist (joon. 2.4.) on võimalik arvutada lubatud energiavood vesiniku aatomis. Energianivoo, kus elektron on tuumale maksimaalses läheduses - alumine nivoo (I nivoo) on -13,6 ja see vastab = 1. Kui elektron ergastatakse kõrgematele energianivoodele, siis II nivool on tema energia - 3,4 , III nivool 1,5 . Kui elektron ergastatakse vabasse olekusse , siis elektroni energia on 0. Energiat, mis on vajalik elektroni eemaldamiseks vesiniku aatomist, nimetatakse vesiniku aatomi ionisatsioonienergiaks.
Siiski, regulatsioonimehhanismid peavad olema paindlikud ja bakteri füsioloogia peab väga kiiresti reageerima keskkonnamuutustele. Sest toitainete kättesaadavus võib väga kiiresti muutuda. Regulatoorne võrgustik, mis kontrollib raku metabolismi koosneb: metaboliitide interaktsioonidest, ensüümidest ja regulaatoritest. Kuigi metabolismi keerukus on hämmastav, on siiski võimalik metabolismi võrgustikku vaadelda moodulitena, mis moodustavad peamised aine- ja energiavood. Mooduli regulatsiooni uurimiseks on vaja väga hästi mõista sisendit, regulatsioonis osalevaid faktoreid ning nende abil kontrollida püstitatud hüpoteesi. Mõõtes substraadi tarbimist, (vahe)produkti kuhjumist ja transkriptsiooni on võimalik analüüsida metabolismi mooduleid. Näiteks kaheetapiline katabolism sõltub substraadi hulgast, mis mõjutab reaktsiooni kiirust ning regulatsiooni. Katabolismi regulatsioon võib toimuda vaheprodukti kuhjumisega, mis reguleerib ensüümide
annaabi.ee 
