Veisekasvatuse alused
normaalses toitumuses lehmadega. Kehamassi kiire langus on ainevahetushaiguste (rasvunud maks, ketoos, libediku
nihkumine) oluliseks riskifaktoriks. Rasvunud lehmadel esineb sagedamini raskeid sünnitusi ja päramiste peetust, nad on
vastuvõtlikumad infektsioonhaigustele, neil esineb sagedamini udarapõletikke (mastiit), emakapõletikke(metriit) ja
munasarjatsüste.
Olukord ei ole parem ka siis, kui lehm on kõhn ja alustab laktatsiooni ilma piisava energiavaruta. Sel juhul võib küll
esineda vähem tervisehäireid, kuid nii laktatsioonikõvera tipp, kogutoodang, samuti viljakus jäävad oodatust kesisemaks.
Toitumuse hindamise süsteem võimaldab loomi klassifitseerida nende kehavarude (keharasvade tagavara) järgi. Kas karjas
olevad lehmad, arvestades nende laktatsioonistaadiumi, on sobivas toitumuses, on nad rasvunud või hoopis kõhnad?
Millises toitumuses peaksid lehmad olema?