viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki – USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad 2/3 maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tšernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal.
rollist. Põlevkivist saadakse umbes 90% elektrienergia st. Eestis kasvab elektrienergia tarbimine 2% - 3% aastas. Kui põlevkivi tootmine peaks lõppema, siis ei ole võimalikult palju elektrienergia t, et tarbijaid rahuldada. Seega püstitatakse tööhüpotees, et tuumaelektrija ama rajamine Eestisse oleks üks kõige reaalsemaid alternatiive põlevkivienerg eetikale. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel.
Suurim söetootja on Hiina. Eksport on kasvanud Jaapanis. Euroopa peamised tootjad on Ukraina, Saksamaa ja Poola. PõhjaAmeerika Apalatsides on sütt palju. Üha enam toodetakse sütt USA ja Kanada lääneosas paiknevas uues piirkonnas. Kivi ja pruunsöe kaevandamine Austraalias. Söekaevandajad on ka India, LAV ja Venemaa. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani. Rikkalikumad uraanileiud on Kanadas, USAs ja LAVs. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud. Energiavaesed riigid (Jaapan, Korea, Prantsusmaa) kasutavad tuumaenergiat palju. Suurimaks probleemiks on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Eestile lähemaid tuumaelektrijaamu on Loviisa (Soome), Forsmark (Rootsi), Ignalina (Läti). Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USAs ja Kanadas. Võimsaim hüdroelektrijaam asub LõunaAmeerikas, Parana jõel Brasiilias ja Paraguay piiril. Euroopas toodetakse suurem osa veeenergiast Skandinaaviamaades (Norra, Rootsi), Islandil, Alpi riikides
riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki – USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad ⅔ maailma tuumaenergiast. Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides. Enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida- Euroopas. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. M aailm a elek trienergia toodang 70 Põlevkütus-soojuselektrijaamad 63 60 50 40 30 Hüdroelektrijaamad 19.3 20 Tuumaelektrijaamad 17.3 10
Praegu vajub maapind Taani lõunaosas ja kerkib põhjaosas, põhja pool Nissumi fjordi ja Falsteri saare joont. Taani suurematest saartest eemal Läänemeres asuval Bornholmil paljanduvad kristalse aluskorra kaljud. Siseveed Gudenå jõgi Jüütimaal Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjællandil. Taani jõed on aeglase vooluga, lühikesed ja energiavaesed. Põhja osas asuvad järved on madalad ja soised. Taani jõgedes ei ole üleujutusi. Kliima Taani on pea kõigist külgedest piiratud merega ning seetõttu on kliima siin läbi terve aasta pehme, ilma järskude temperatuurilangusteta, kuid tugevate tuultega. Päevad on talviti lühikesed, jahedad ning mööda Taanit reisimiseks vähemsobivad, ööpäeva keskmine õhutemperatuur jaanuaris 0 C. Kõige parem on Taani sõita juulis või augustis, sest sel
viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Miinusteks oleks: Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast
Leedu, kuid kaotas esikoha ühe reaktori sulgemise järel). Üle kolmandiku moodustab tuumaelekter veel Belgias, Bulgaarias, Ungaris, Lõuna-Koreas, Rootsis, Sveitsis, Sloveenias ja Ukrainas, üle veerandi Jaapanis, Saksamaal ja Soomes ning umbes viiendiku USA-s. Maailma tuumajaamade kaart 2008 (International Nuclear Safety Center) Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel.
Kiiresti on vee-energia kasutus kasvanud Hiinas Kolme Kuru hüdroelektrijaam (võimsaim). Euroopas Skandinaaviamaades, Islandil, Alpi riikides ja Venemaal. TUUMAENERGIA Tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tuumaelektrijaamad annavad 17% kogu elektrienergiast. Tuumajaamas kasutatakse kütusena uraani (varusid umbes 50ks aastaks). Rikkalikumad leiukohad on Kanadas, USAs ja LAVs. Tuumajaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele. Energiavaesed riigid (nt. Jaapan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa) kasutavad tuumaenergiat palju. Tuumajaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed (kogused küll väikesed). Õnnetus Three Mile Island (USA) / 1979. Õnnetus Tsernobõl (Ukraina) / 1986. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Päikese-, tuule-, biomassi-, vee- ja geotermaalenergia. Ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Kasutamine on suhteliselt kallis.
riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides. Enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida- Euroopas. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Maailma elektrienergia toodang Geotermaal- Tuuleelelekt- elektrijaamad rijaamad 0,3% Tuumaelektri- 0,06%
viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel
Tuumaenergia ohud: Energia saamise viis suur purustav jõud + radioaktiivsus (elule surmav). Selle vältimiseks on 3x kaitsekihid ja analüüsivõtmise võimalused. Jäätmed (uraan ei põle lõplikult radioaktiivsed jäätmed säilivad vähemalt 10 000 aastat, selles peitub oht, sest meie kanistrid/anumad ei pea vastu. Samuti ohutuse tagamine (terror jne). Tuumaelektrijaamade ohtlikuse tõttu ei ole riigid, kel on teisi energiaallikaid neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid nagu Jaapan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa kasutavad seda palju. Tuumaenergia osakaal on kõrge ka USA-s (19%), Ukrainas (44%) ja Rootsis (53%), veidi vähem Saksamaal. Venemaa kasutab teistlaadseid tuumaenergia liike. Uraani leiukohad: Rikkalikumad on USAs, Kanadas Ja LAV-s. Euroopas: Alpid Prantsusmaa; Venemaa. Hiina, India Austraalia LAV, Niger ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD. PÄIKESE- EHK HELIOENERGIA
tagab loomal täiskõhutunde. Kõige toorkiurikkamad söödad on kore- ja rohusöödad. Toorkiu sisaldus sööda kuivaines ei tohiks olla suur, kuna mida rohkem toorkiudu seda väiksem on looma seeduv energia. Tehtud tööst võib järeldada, et kiul on suur tähtsus põllumajandusloomade söötmisel. Toorkiud on hea looma söötmisel, kuna parandab seeduvust. Kuid meeles tuleb pidada, et toorkiurikaste söötadega üle pingutada ei tohi. Seda seetõttu, et toorkiurikkad söödad on energiavaesed. Loomapidajad peavad väga suurt tähelepanu pöörama loomade söötmisel toorkiusisaldusele söödas. 7 Lisad Lisa 1. Lihakusklassid Lihakusklass Kirjeldus S (super) Profiilid on ilusad ümarad, lihaste areng on ideaalselt, vägahea. E (kõrgem) Ümarad profiiilid. Lihaste areng on väga hea
Üle kolmandiku moodustab tuumaelekter veel Belgias, Bulgaarias, Ungaris, Lõuna- Koreas, Rootsis, Sveitsis, Sloveenias ja Ukrainas, üle veerandi Jaapanis, Saksamaal ja Soomes ning umbes viiendiku USA-s. 5 Maailma tuumajaamade kaart 2008 (International Nuclear Safety Center) VII. Varitsev oht Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades
kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki SA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad 3/5 maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid, kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitanud. Energiavaesed riigid nagu Jaapan, Lõuna-Koera ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- eha süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes o jäätmekogused väiksed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu
* Toitu peab valima igast toiduainerühmast. * Toit peaks sisaldama 75-80% taimseid ja 20%-25% loomseid saadusi- * Üldisest energiavajadusest peaksid üle poole andma süsivesinikud, ligikaudu kolmandiku toidurasvad ja ülejäänu valgud. * Suhkru osakaal toiduenergias ei tohiks ületada 10%-i. *Igapäevamenüüd tuleb rikastada köögi-ja puuviljade ning marjadega. * Piirata tuleb keedusoola tarbimist. * Joogitarbe rahuldamiseks on soovitavad energiavaesed joogid. * Õpilase laual peaks olema iga päev piima. 5 Kõrvuti eelnevaga on toiduvalikul oluline toidu nauditavus, maitsvus. Toitaineterikas, kuid maitsetu ja halvasti serveeritud toit ei tekita isu ja pidurdab seedemahlade eritumist, seega ka toitainete omastamist. (L.Laus, K.Mei, K.Pappel, A.Põdra, Kodundus 7-9 klassile, Koolibri) TOIDU VASTAVUS ORGANISMI VAJADUSTELE
Tuumaenergia Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju, kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena Uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes 50-ks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-is. Kolm suurriiki: USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad 3/5 maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid, kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju.Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idabloki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Kuigi teiste kütustega võrreldes on tuumaenergia kasutamisest tekkinud jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma löähiümbrusesse
umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, Usas ja Lõuna- Aafrika Vabariigis. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suurt kapitalimahutusi. Kolm suurriiki Usa, Prantsusmaa ja jaapan toodavad kolm viiendikku maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid, kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas Usas 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idabloki maades jõuti selleni alles pärast
orgaaniliste molekulide sünteesil CO2-st Pime: 12 NADPH + 12 H+ + 18 ATP + 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 12 NADP+ + 18 ADP + 18 Pi Valgus: 2 H2O + 2 NADP+ + x ADP + x Pi O2 + 2 NADPH + 2 H+ + x ATP + x H2O Pimereaktsioonid seotud stroomaga, valgusreaktsioonid tülakoidmembraanidega 7. katabolismi ja anabolismi skeem: loeng 16, slaid 11 Katabolism (oksüdatiivne, eksergooniline): Energiat andvad toitained: rasvad, valgud süsivesikud Energiavaesed lõpp-produktid: vesi, CO2, NH3 Anabolism (redutseeriv, endergooniline): Lähtemolekulid: aminohapped, suhkrud, rasvhapped, lämmastikalused Raku makromolekulid: valgud, lipiidid, polüsahhariidid, nukleiinhapped Keemiline energia: ATP, NADPH 8. vabalt valitud aminohapetega peptiidi struktuur, näita peptiidsidemed Alaniin (-CH3), glütsiin (-H) ja türosiin näiteks (Mõistet "peptiid" kasutatakse enamasti lühikeste, 210 aminohappest koosnevate ahelate kohta.) 9
saadavat energiat bioloogilise oksüdatsiooni teel ehk sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Bioloogiline oksüdatsioon toimub astmeliselt ensüümide ja koensüümide kaasabil raku mitokondrites, selle tõttu vabaneb energia järk-järgult, mitte plahvatuslikult, nagu samade ainete põlemisel väljaspool organismi. Energiavahetus on iga elusa raku tunnus; energiarikkad toitained võetakse vastu, töötatakse ümber ja lõpuks eritatakse energiavaesed ainevahetuse lõpp-produktid. Seejuures vabanevat energiat kasutavad rakud erinevate ülesannete täitmiseks, muu hulgas nii struktuuri säilitamiseks ja tööks valmisolekuks kui ka spetsiifilisteks raku talitlusteks. Mitmesuguste ainete kasutamine sünteesuprotsessides kudede ülesehitamisel ja asendamisel, samuti varuainete kogumisel anabolism on tasakaalus lõhustumisprotsessidega vanade kudede lammutamisel ja jääkainete eemaldamisel katabolismiga
1. Neid kääritades 2. Neid hapnikuga oksüdeerides (aeroobne hingamine) 3. Neid oksüdeerides anaeroobse hingamise käigus. Anaeroobsel hingamisel on oksüdandiks mite hapnik, vaid mõni teine anorgaaniline aine, nt nitraat või sulfaat. Aeroobne hingamine soolekepike, batsillid, pseudomonaadid jne. Aeroobseid hingajaid on rohkesti vees ja mullas. Rakkudes funktsioneerivad nii esmased katabolismirajad kui ka tsitraaditsükkel. Lõppproduktidena moodustuvad energiavaesed ühendid: CO 2 ja vesi. Bakterid on looduse C-ringes peamised C-ühendite lagundajad (ah, valgud, suhkrud, alkohol, nafta, metanool, taimekaitsevahendid), Fototroofid kasutavad valgusenergiat ATP sünteesil. Fotolitoautotroofid (taimed, tsüanobakterid, rohelised S-bakterid, purpursed S-bakterid. Taimed, vetikad, tsüaanobakterid: ATP-d sünteesivad valgusenergia arvel, CO 2 kasutavad C-allikana. Selle redutseerimiseks kasutavad vett.
annaabi.ee 
