Eesti 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Toe/USD 324 312 277 281 261 233 209 2000 Tõhus energiatootmine tähendab saaste vähendamist, globaalse soojenemise vastu võitlemist, energiajulgeoleku tagamist, fossiikütuste kasutamise vähendamist Efektiivne energia tootmine on riikidele kasulik Tõhus energiakasutus vähendab energiakulusid ning toob rahalise kokkuhoiu ka tarbijatele Tõhusat energiatootmist saab rakendada nii sõidukite, tööstuse, ehituse kui ka koduseadmete puhul. * elektriautod, hübriidajamid * ehituses: soojustamine, haljastus, päikesepaneelid, maasoojuspumbad * tööstuses tuleks investeerida tehnoloogiasse, mis säästaks energiat ja vähendaks saastet * vanad seadmed nagu külmikud, ahjud, pliidid, nõudepesumasinad tuleks vahetada uute vastu Alternatiivsed energiallikad päikeseenergia, tuuleenergia,
Tuulepark ehk tuuleelektrijaam Tuulegeneraatorid töötavad tuule jõul. Tuule tõttu hakkab generaatori tiiviktuuliku sabaosa pöörlema piisava tuulekiiruse juures. Kui generaator hakkab tööle, siis toodab ta elektrienergiat. Plussid : 1) Energia on keskkonna sõbralik 2) Suurõnnetuste ohtu väga ei ole, sest nad võimaldavad energiatootmist detsentraliseerida 3) Taastuv energia Miinused : 1) Vaja on stabiilset ja tugevamalt tuult, et pidevalt suuremates kogustes elektrit toota 2) Tekitavad müra 3) Ei saa igale poole ehtitada ( näiteks maapinnale, kus tuul ligi ei saa) Mina arvan, et seda on võimaliku Eestis kasutada, sest teatud rannikutel on piisav tuulekiirus. Kuid, ma ei usu, et see saaks peamiseks energiaallikaks, sest Eestis pole neid kohti palju, kuhu saaks tuulegeneraatoreid ehitada.
• TERMOTUUMAREAKTORITES ON KÜTUSTEKS KAKS VESINIKUGAASI: DEUTEERIUM JA FRIITIUM • TULEVIK - ITER TULEVIK - ITER § LÜHEND ITER TÄHENDAB “INTERNATIONAL THERMONUCLEAR EXPERIMENTAL REACTOR” EHK RAHVUSVAHELINE EKSPERIMENTAALNE TERMOTUUMA REAKTOR. § PROJEKTI EESMÄRGIKS ON UUS ENERGIATOOTMISE VIIS, MIS BASEERUB TERMOTUUMASÜNTEESIL EHK SAMAL ENERGIA SÜNNI VORMIL, MIS TOIDAB PÄIKEST JA TÄHTI. § TERMOTUUMASÜNTEESIL PÕHINEVAT ENERGIATOOTMIST ON MAAILMA ERINEVAD RIIGID ÜRITANUD TEOSTADA VIIMASE NELJA KÜMNENDI JOOKSUL. TULEVIK - ITER • REAKTORI EHITAMISE ÜHEKS SUUREMAKS PROBLEEMIKS ON ÜLIKÕRGE TEMPERATUUR, (PROTSESSI KÄIGUS TÕUSEB TEKKIVA PLASMA TEMPERATUUR 150 MILJONI KRAADINI NING ÜKSKI MATERJAL EI SUUDA SELLISELE PÕRGUKUUMUSELE VASTU PIDADA) • TEISEKS PROBLEEMIKS ON REAKTORI KÄIVITAMISELE KULUV ENERGIA, SEST SIIANI KULUS REAKTORI KÄIGUS HOIDMISEKS ROHKEM ENERGIAT, KUI
tarbimishullud inimesed, kes võivad öelda, et nad valitsevad maailma, seda aga vaid seetõttu, et midagi muud selles maailmas enam polegi inimesed on kõik ära raisanud või hävitanud. Mida saaksime siiski oma keskkonna hoidmiseks teha, et ei juhtuks seda kõige hullemat? Esimene võimalus oleks hakata tarbima üha enam kodumaist kaupa, sest see vähendaks transpordist tulenevat saastet ja ressursikulu infrastruktuurile. Samuti peaksime igati toetama alternatiivset energiatootmist ning Eesti riik peaks veel ja veel suurendama tuule- ja vee-energia tootmisosakaalu põlevkivi tootmise kõrval. Vaja oleks vähendada ka teiste fossiilsete kütuste ületarbimist, sest on teada, et praeguse tarbimistempo juures ei leia me muidu viiekümne aasta pärast enam maakeral kohta, kus leiduks näiteks naftat. Olukord on tõepoolest tõsine. Seetõttu on hakatud viimasel ajal loodussäästlikku eluviisi ja tarbimist tutvustama ka mitmetel seminaridel
lõpptulemuse saavutamist. Energia säästmine on igati tulus, sest nii on võimalik säästa raha ja keskkonda samal ajal. Energia tootmine nõuab hinnaliste loodusvarade kasutamist, nagu kivisüsi, nafta või gaas. Seega aitab energia säästmine loodusvarasid säilitada, et neid jätkuks kauemaks. 3 1 Miks on tähtis energiat säästa? Mida vähem kasutavad inimesed energiat, seda väiksem on vajadus energiatootmist suurendada. Niiviisi saaks hoiduda näiteks uute jõujaamade ehitamisest või energia sisseostmisest välisriigist. Energia tootmine nõuab hinnaliste loodusvarade kasutamist, nagu kivisüsi, nafta või gaas. Seega aitab energia säästmine loodusvarasid säilitada, et neid jätkuks kauemaks. 4 2 Programmeeritavad seadmed
puhastavad õhust lendlevad tolmuosakesed. Eraldi lisavarustusena on võimalik peale tellida plasmafiltrid ning ionisaator. Nii puhastatakse siseõhust 0,5 mikroni suurused tolmuosakesed ja toodetakse negatiivseid õhuvitamiine. Parima tulemuse saamiseks soovitame kasutada eraldi ionisaatorit. Õhk-vesi soojuspump Õhk-vesi soojuspump on tänapäeval üks enim edasi arenenud küttetehnoloogia, kus ei toimu energia kus ei toimu energiatootmist vaid selle PUMPAMINE. Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis VÕTAB SOOJUSE ÕHUST ja ANNAB SOOJUS VEELE COP Soojustegur ehk COP on arv, mis näitab ära, mitu korda annab seade rokem soojusenergiat suhtes kulutatud elektrienergiaga. Seega, mida suurem on COP seda suurem on sääst. COP = saadud soojusenergia tuleb jagada kasutatud elektienergiaga ..ehk kui COP on 4,4, siis järelikult tootis soojuspump 1kWh elektiga 4,4kWh soojust.
(Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Fossiilse energia hind tõuseb tulevikus tunduvalt tänu igasugustele saastemaksudele ja ka sellele, et antud energialiigi varud on lõppemas. Taimse päritoluga biomassist on energia tootmisel (muundamisel otseselt põletatavana või töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üks põllul kasvatatav energiataim on raps. Viimase
kasutamise järjekord ja kestvus ning selle alusel selgitage, mis on energeetiline pidevus. Organismi esimese energiavaru moodustavad ATP ja kreatiinfosfaadi varud, millel on väga kõrge energiatootmise võimsus, kuid need varud on organismis väga väikesed. Teisena aeroobne treening, ehk hapniku juuresolul, lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadud rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooniprotsessidest, mille käigus vabaneb energia. Jooksutempo kiirendamine nõuab energiatootmist, mida aeroobsed protsessid ei suuda kindlustada, hakkab anaeroobne energiatootmine, anaeroobselt lagunevad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära, lihastes tekib glükogeeni anaeroobsel kasutamisel laktaat, mille kuhjumine põhjustab lihaste lokaalse väsimuse. 3 km ATP-KrP 5% Anaeroobne 15% Aeroobne 80% Energeetiline pidevus- organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. 3. Kuidas tekib suhkruhaigus ja milles see seisneb? I-tüübi puhul hakkab organism
Kogus maailmas tarvitatakse tänase päevani ikka veel väga palju taastumatuid energiavarusid nagu näiteks: nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi. Samuti ka turvas, mida loetakse taastumatute energiaallikate hulka kuuluvaks, sest turvast tekib juurde väga aeglaselt ning vähe. Kuna Eestis naftat ei leidu on Eesti energeetika selgrooks olnud põlevkivi ja suuresti jääb see nii ka järgnevatel aastakümnetel, sest me ei suuda oma energiatootmist piisavalt kiiresti ümber korraldada. 2005. a oli põlevkivi osatähtsus meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Praegu kasutusel olevatest karjääridest saab põlevkivi toota veel 15 aastat. Põlevkivi on mõistlik hoida vedelkütuse tootmiseks tulevikus. Eestis on põlevkivist vedelkütuse tööstusliku tootmise kogemus olemas. Ka kavandatavad kõrged saastemaksud ja uute põlevkivikaevanduste avamise ranged
Tänu sobivale kaugusele Päikesest ning paraja suurusega massile eksisteerib vesi Maa pinnal vedelas olekus. Vesi ja süsihappegaas tekivad vulkaaniliste protsesside käigus. Puhastuse viivad lõpuni taimed, kus lagundatakse süsihappegaasi. 11. Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Inimtegevusega on ohtlik üha laienev energiatootmine, kui see läheneb Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Energiatootmist tuleks piirata või viia see kosmosesse. Sama moodi mõjub Maale ka inimeste arvu, süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasv. Tehnoloogia areng võib rikkuda Maa tasakaalu. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised, ööpäevased, sesoonsed ja astronoomilised muutused (taevakehade evolutsioon ja omaliikumine). 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega?
Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Tõenäoliselt tuleb energiatootmist tulevikus kas piirata või viia see kosmosesse. 5. Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Taevajälgimisest on välja kasvanud nii ilmaennustus kui ajaarvamine, aga samuti hulk astroloogilisi süsteeme ja muud müstikat. Jälgiti Kuud ja Päikest. 6. Mis on tähtkujud? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved väljaspool Päikesesüsteemi. 7
sündmused suurendanud arenenud riikide vajadust energeetilise sõltumatuse suurendamiseks. Seega on üha rohkem põhjust rääkida võimalikest alternatiividest energiamajanduses. Termin "puhas energia" on mõnevõrra laiem käsitlus, mille keskmes on üleüldine keskkonnasõbralik energiatootmine. Lisaks tavapärastele alternatiivenergia võimalustele nagu päikese-, vee- või tuuleenergia, sisaldab puhta energia kontseptsioon ka väheste heitkogustega energiatootmist fossiilsete kütuste abil. Puhta energiaga seonduvatest investeerimisvõimalustest on juba mitmeid aastaid kiiret arengut näidanud päikeseenergia seadmete tootjad, veidi vähem on ennast märku andnud tuule ja muude looduslike alternatiividega seonduvad valdkonnad. Kombineerides fossiilsete energiavarude piiratuse vajadusega suurendada oluliste riikide energeetilist sõltumatust ning lisades siia veel surve heitkoguste vähendamiseks, saame väga tugeva fundamentaalse aluse
Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Fossiilse energia hind tõuseb tulevikus tunduvalt tänu igasugustele saastemaksudele ja ka sellele, et antud energialiigi varud on lõppemas. Kõige lihtsam viis päikeseenergia passiivseks salvestamiseks on koguda selle soojusenergiat. Kõige levinum soojakogur on kasvuhoone ja klaasiga kaetud verandad, on olemas ka soojust neelavad põrandamaterjalid (passiivne energiakogumine).
põletamist, sest turvas on tänapäeva tingimustes siiski pigem fossiilne kui taastuv materjal. Jutt on märgaladel kasvavast taimestikust: kõne alla võivad tulla roog, hundinui, kõrkjas, paju. Et peatada mahajäetud turbarabade mineraliseerumist, oleks igati otstarbekas taastada neil taimkate - sellised märgalad võiksid talitleda ka looduslike keskkonnapuhastitena. Selleks, et suunata Eesti energeetikasüsteem biomassi kasutamisele, kuluks 10 -15 aastat. Üksiti aitaks see hajutada energiatootmist riigis. Peale puhtjulgeolekulise eelise vähendaksime nii ka energia ülekandekulusid. Samas kergendaks taastuvate kütuste suurem osakaal energiabilansis meil paratamatult kehtima hakkava süsihappegaasi maksu koormust. Sellise tehnoloogilise muutusega suudaks praegu Eestis omakapitali ja rahavoogude toel toime tulla vaid Eesti Energia. Paraku pole hiiglane valmisolekut näidanud, ja valitsus kavatseb selle (tema käes oleva energiasektori ainsa ümberkorralduseks kõlbliku instrumendi
Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Fossiilse energia hind tõuseb tulevikus tunduvalt tänu igasugustele saastemaksudele ja ka sellele, et antud energialiigi varud on lõppemas. Päikese kiirgusenergia maapinnale jõudev koguvõimsus on ülisuur. Selle kasutamiseks vajaliku ehitised soovitakse rajada katustele või seintele, nii saab koguda energiat laial pinnal,
tingimustes taluda kestvat kehalist pingutust. See võimekus sõltub eelkõige vereringe ja hingamissüsteemi võimest koheselt ja adekvaatselt suurendada organsüsteemide ja töötavate lihaste hapnikuga varustamist kehalisel pingutusel. Aeroobsel treeningul suureneb lihaste kapillaarvõrgustik ja südame löögimaht. Jooksmisel ainevahetus ja organismi aeroobne võime areneb. Rasvade ja süsivesikute kasutamine energiaallikana paraneb. Aeroobset energiatootmist mõjutavate ensüümide aktiivsus kasvab. Veres suureneb müoglobiini maht veres, mis on hapniku siduv ja loovutav aine. Eristatakse kahte liiki aeroobset tegevust: aeroobne ja anaeroobne. Aeroobne tegevus jooksmisel kestab kuni tekib hingeldamine ja jooksmine muutub ebamugavaks. Peale seda algab anaeroobne energiatootmine. See on kiire võimalus tagada lihastele suures koguses energiat, kuid samas anaeroobset energiat kasutatakse ruttu ära
27 liikmesriigiga. Nice'i leping, endine Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping on ühendatud ühte koondversiooni. ·Pärast Lissaboni lepingu jõustmist saab Euroopa Ühenduse Asutamislepingust Euroopa Liidu Toimimise Leping. (Lissaboni lepingule pole veel alla kirjutanud Iiirimaa ja Tsehhi, mistõttu leping pole veel jõustunud.) Kuidas EL mõjutab Eesti suveräänsust? 1) COSTA VS ENEL doktriin 6/1964 (Itaalias said võimule kommunistid, kes hakkasid energiatootmist riigistama) Euroopa primaarõiguse ülimuslikkus. 2) INTERNATIONALE HANDELSGESELLSCHAFT 11/1970 Küsimus sellest, et kas EL määrusega või direktiiviga võib rikkuda riigi ps? EL ps ülimuslikkus teise riikide ps suhtes. 30. juunil 2009 otsustas Saksa liidu konstitutsioonikohus Lissaboni leppe üle. Rõhutas üle, et EL on sõltumatute ja iseseisvate riikide poolt loodud rahvusvaheline organisatsioon. See EL tegutseb nn piiratud üksikvolituse printsiibi alusel. EL ei tohi ületada
energeetilise sõltumatuse suurendamiseks. Seega on üha rohkem põhjust rääkida võimalikest alternatiividest energiamajanduses. Termin “puhas energia” on mõnevõrra laiem käsitlus, mille keskmes on üleüldine keskkonnasõbralik energiatootmine. Lisaks tavapärastele alternatiivenergia võimalustele nagu päikese-, vee- või tuuleenergia, sisaldab puhta energia kontseptsioon ka väheste heitkogustega energiatootmist fossiilsete kütuste abil. Puhta energiaga seonduvatest investeerimisvõimalustest on juba mitmeid aastaid kiiret arengut näidanud päikeseenergia seadmete tootjad, veidi vähem on ennast märku andnud tuule ja muude looduslike alternatiividega seonduvad valdkonnad. Kombineerides fossiilsete energiavarude piiratuse vajadusega suurendada oluliste riikide (USA jne.) energeetilist sõltumatust ning lisades siia veel surve heitkoguste
Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Fossiilse energia hind tõuseb tulevikus tunduvalt tänu igasugustele saastemaksudele ja ka sellele, et antud energialiigi varud on lõppemas. Kõige lihtsam viis päikeseenergia passiivseks salvestamiseks on koguda selle soojusenergiat. Kõige levinum soojakogur on kasvuhoone ja klaasiga kaetud verandad, on olemas ka soojust neelavad põrandamaterjalid (passiivne energiakogumine).
hinnatõus. NÄIDE soolase vee muutmisest mageveeks, mis sai jõukates riikides alguse 1980ndatel aastatel. Selle ala liider on Saudi Araabia. Seega on üks loodusvarade ökonoomika teemasid uurida seda, kuidas tulevikus ressursse üksteisega asendada. Eestis (ja kogu Euroopas) on aktuaalne taastuvenergeetika ja selle osa bioenergeetika, mis vähemalt osaliselt asendab fossiilsetel kütustel tuginevat energiatootmist. 14 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE Kuigi mõned asjad võivad elus olla tasuta (paraku jääb neid küll järjest vähemaks), on üldteada tõsiasi, et millegi valmistamine või tootmine nõuab kulutusi või komponentide kasutamist, millel on majanduslik väärtus. Et valmistada tooteid (output), tuleb kasutada sisendeid (input)
annaabi.ee 
