• Sõltub keha massist – suhtnäitaja 30-40 ml/min/kg / > 60 ml/min/kg Absoluutnäitaja tavainimesel: 25ml/min/kg Kerge vastupidavustreeninguga inimesle (jalgpall): 50-70 ml/min/kg Suure vastupidavustreeninguga (suusataja): 90... ml/min/kg • Minuti hapnikutarbimise suutlikkuse absoluutnäitaja treenitud inimesel: 4-5L ja treenimata inimesel: 2-3L • Mitokondrite hulgast sõltub palju suudab rakk endaga hapniku siduda. 11. Aeroobne lävi. • Energiatoomine toimub aeroobse glükolüüsi teel süsivesikutest ja rasvadest • Laktaadi (piimhappe ) kontsentratsioon veres on alla 2 mmol/l vere kohta • Südame löögisagedus 120 – 130 x min • Rasvapõletus – allpool aeroobset läve töötades 12. Aneroobne lävi. • Töö intensiivsus, mil piimhappe kontsentratsioon veres hakkab järsult tõusma – 4 mmol/l – jalad muutuvad raskeks, tekib valu – töö tuleb peatada
kontsentratsioon veres hakkab järsult tõusma – 4 mmol/l – jalad muutuvad raskeks, tekib valu – töö tuleb peatada. Piimhappe hüppeline kasv on tingitud kuna: – Lisanduv energiavajadus tuleb katta üha rohkem anaeroobselt s.t. tekib piimhape – Töösse lülituvad “valged” lihaskiud toodavad rohkem piimhapet *Hingamiskoefitsient tõuseb üle ühe. Pulss 160 -170 x min. Parim aeroobne treening – veidi alla anaeroobset läve töötades Aeroobne lävi. Energiatoomine toimub aeroobse glükolüüsi teel süsivesikutest ja rasvadest Laktaadi (piimhappe ) kontsentratsioon veres on alla 2 mmol/l vere kohta Südame löögisagedus 120 – 130 x min Rasvapõletus – allpool aeroobset läve töötades Lihase ainevahetuse toetamine: - kapillaarvõrgustiku areng (toitainete tarbimine, laguproduktide eemaldamine) - kapillaarivõrgustiku täitmine „sisuga“ (südame töö annab verevoolule energiat, suured
annaabi.ee 
