Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"energiatarbele" - 5 õppematerjali

Elektropneumaatika alused
88
pdf

Elektropneumaatika alused

'ü;ü ., lr - Sele 13 - Mono- ja bistabiilne pneumojaoti t6 4' 2 Vahefu jūtimiseņ elektomaņetiņ pneumojaotid AĮtud pneumoiaotites vahefult etektomaņedga' ,u*ņ liikumist suunava elemendi juhhmtl+ toimub juhitava suruõhu'õnurJju s.]ķķķ energiatarbele ka ņĖr-.*Ie īÄĮ'1ņtimiseks Ļajalrkūeon o*un.' tundefus sūteĮiselt voimsam-;ĖkürÄr"'r"õrreldes suurę,'jl' į:i:ffi:fļ;iffiJ;ĮĪHįn*įJ't*į;1;umojaotitemõning;*ii "ā'ir*rousęi]]: Sele 14 - Vahetu juhtimise gaU/2pneumojaoti

Masinaehitus → Automaatika
35 allalaadimist
VALGUSTUS TÖÖKOHAS
34
docx

VALGUSTUS TÖÖKOHAS

Suurema valgusvoo saamiseks ühendatakse neid mitme kaupa ühise sokliga (ka tavalisele hõõglambile omase E27) koondlampi, saades nii soovitud tugevusega valgusallika. Peale erakordselt pika tööea (50 000–100 000 tundi) on LEDidel palju teisigi voorusi. Väike tööpinge ja minimaalne soojenemine teeb nad sobivateks ohtlikes keskkondades, suur põrutuskindlus võimaldab neid kasutada sõidukite valgustites. Tänu üliväikesele energiatarbele pruugitakse neid autonoomse toitega avarii-väljapääsude märgistajatena. Hästi sobivad nad ka programmjuhtimisega valgusefektide loomiseks dekoratiiv- ja reklaamvalgustuses tänu juba toodetavatele valgustusplaatidele ja -lintidele. Tänu arendustöödele paljudes laborites paranevad LEDide efektiivsusnäitajad kiiresti. Näiteks Cree Xlamp LED-lambi valgusviljakus ulatub valge valguse korral juba tasemeni 85 lm/W.

Ergonoomika → Ergonoomika
32 allalaadimist
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika
18
docx

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

Tõsised muutused vatsa ökosüsteemis põhjustavad haiguseid, millised võivad lõppeda looma surmaga. 8. Lehma üldseisundi muutused(limaskestad, kehakonditsioon) Poegivad loomad: 3,5-3,75( mitte üle 4), ei tohi olla üle 10% hindega 4 ja rohkem. Ei tohi kaotada üle 0,75 hindepunkti neg.energiabilansi perioodil ning sel perioodil peab KKI olema 2,5- 3. Pärast neljandat nädalat ei tohiks enam kehakaal langeda ,sest kuivaine söömus hakkab järgi jõudma energiatarbele. Lehm ei tohiks kaotada üle 10% kehmassist sellel perioodil. Alates 90.päevast lakt.keskel: 2,75- 3,25. kui üle 3,5, siis oht liigsele energiale. Laktatsiooni II pool: kuni 3,5. Siin on tihtipeale probleem ülesöötmises, kui läheb üldiselt kõrgemaks Üks hindepunkti langus on ca 50-60 kg kehakaalu kadu või 10% kehamassist. Lehm kaotab 60-80 päeva jooksul 1-1,5 kg kehamassi päevas säilitades hea tervise, kui kinnisperioodi lõpus on KKI 3,5-4.

Varia → Kategoriseerimata
49 allalaadimist
Karjatervis-eksami küsimuste vastused
38
doc

Karjatervis (eksami küsimuste vastused)

Tõsised muutused vatsa ökosüsteemis põhjustavad haiguseid, millised võivad lõppeda looma surmaga. 9 .Lehma üldseisundi muutused(limaskestad, kehakonditsioon) Poegivad loomad: 3,5-3,75( mitte üle 4), ei tohi olla üle 10% hindega 4 ja rohkem. Ei tohi kaotada üle 0,75 hindepunkti neg.energiabilansi perioodil ning sel perioodil peab KKI olema 2,5- 3. Pärast neljandat nädalat ei tohiks enam kehakaal langeda ,sest kuivaine söömus hakkab järgi jõudma energiatarbele. Lehm ei tohiks kaotada üle 10% kehmassist sellel perioodil. Alates 90.päevast lakt.keskel: 2,75- 3,25. kui üle 3,5, siis oht liigsele energiale. Laktatsiooni II pool: kuni 3,5. Siin on tihtipeale probleem ülesöötmises, kui läheb üldiselt kõrgemaks Üks hindepunkti langus on ca 50-60 kg kehakaalu kadu või 10% kehamassist. Lehm kaotab 60-80 päeva jooksul 1-1,5 kg kehamassi päevas säilitades hea tervise, kui kinnisperioodi lõpus on KKI 3,5-4.

Muu → Ainetöö
22 allalaadimist
Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen
23
odt

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (piimahügieen)

Arvatakse, et aktiivsüsi võib organismis lammutada mõndasid olulisi toitekomponente. Paljud vasturääkivad uurimistulemused efektiivsuse kohta ja võimalik organismile vajalike ainete lammutav toime muudavad aktiivöe igapäevase kasutamise söödalisandina küsitavaks. Et nii mineraalseid, savidel kui aktiivsöel baseeruvaid adsorbente tuleb sööda hulka lisada kogustes üle 1%, alandavad need sööda toitainete tihedust mojudes negatiivselt eriti sigade ja lindude energiatarbele, samuti vähendavad oluliste toitainete kättesaadavust. Pärmseene Saccharomyces cerevisiae tüve 1026 rakuseina konkreetne osa ­ mükosorb (MS) ­ reageerib mükotoksiinidega, ning tööstuslikul tasemel seda söödalisandiks nüüd ka toodetakse. Keemiliselt on tegu glükomannaaniga. Pakub huvi anorgaanilistele adsorbentide asendajana, sest on efektiivne juba väikestes kogustes, mõjutades sööda toitainelisi omadusi minimaalselt.

Toit → Toiduohutus
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun