Nimetu
. Harilikult muundatakse biomass
soojusenergiaks põletamise teel, kuid biomassist valmistatakse ka erinevaid biokütuseid.
Biomassi all mõistetakse kogu elusaine hulka. Põletamisel teel eraldunud süsihappegaasi ei
arvestata kliimamuutuse põhjustajana, kuna see seotakse fotosünteesil ära. Taimse päritoluga
biomassist on enimkasutatav puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires),
energeetilised põllukultuurid jm. Üheks selliseks energiataimeks on raps. Viimase seemnetest
pressitakse õli, mis sobib kasutamiseks ka kütteks või mootorikütusena. Loomse päritoluga
biomassi alla võib lugeda tapamajade ja kalatöötlemise jääke, sõnnikut ja nendest toodetavat
biogaasi. Eestis on küll biogaasi järgi sõnnikule ka parem alternatiiv: vanad prügimäed. Isegi
aastakümneid vanu jäätmeid võidakse kasutada loodussõbralikult, kogudes jäätmete lagunemise
teel tekkivat biogaasi