Millal algab veise majanduslik kasutamisperiood? Esimese poegimisega Milline laktatsioonikõver annab suurima piimatoodangu? Sujuvalt langev laktatsioonikõver Kes/mis väljastab kõrvamärke? Jõudluskontrolli Keskus Kuidas leitakse orgaanilise aine hulk? Matemaatiliselt- toortuhk lahutatakse kuivainest Millistes söötades on rohkelt kuivainet? Taimsetes söötades Millised söödaseemned on rasvarikkaimad? Rapsiseemed Kas brutoenergiasisaldus on suurem või väiksem metaboliseeruvast energiasisaldusest? Suurem Mis mineraalelementidest leidub organismis kõige rohkem? Kaltsiumi Milline vitamiin on rasvlahustuv? D-vitamiin Palju kulub lõssi vasika ülalpidamiseks lisaks täispiimale? 550-600 kg Kanabroilerite tapasaagis (%)? 62-65% (70%) Muna koostis (%)? munarebu 30%, munavalge 60%, munakoor10% Sigade tapasaagis? 75-85% Millal peaks sigade söödakogused suurimad olema? Tiinuse alguse ajal
Jõusöötadeks on tavaliselt hein, põhk, silo, praak või juurvili. Mineraalsöötade vajadus sõltub põhiratsiooni mineraalelementide sisaldusest. Kui söödaratsioonis on rohkesti liblikõielisterikkaid rohusöötasid, tuleb lehmadel puudu fosforist, kui aga söödetakse rohkesti teraviljajahu ja kõrrelisi rohusöötasid, siis ka kaltsiumist. Põhisöödaline söötmistüüp - sel puhul on ratsioonis ülekaalus rohusöödad. Jõusöödad moodustavad ainult ca 10% söödaratsiooni energiasisaldusest. Pooljõusöödaline söötmistüüp - selline, kus 1 kg piima kohta tuleb 250…360 g jõusööta. Jõusöödaline söötmistüüp - sel puhul 3 kaetakse jõusöötadega 50% ja üle selle päevasest energiatarbest. Ülejäänud 50% või vähem moodustavad rohusöödad. 1 kg piima kohta tuleb 400 g ja rohkem jõusööta. Heinatüübiline söötmine – levinud perefarmides, kus loomadele silo ei söödeta. Silotüübiline söötmine –
Toiduainete märgistuses on lubatud viidata toidu erinevale energia, rasva, suhkru, soola või mõne muu toitaine sisaldusele. Mõningad lubatud toitumisalased väited: · Madala energiasisaldusega tahke toit ei tohi sisaldada üle 40 kcal 100 g ja vedel toit üle 20 kcal 100 ml kohta. · Vähendatud energiasisaldusega toidu energiasisaldus peab olema vähemalt 30% väiksem toidu tavalisest energiasisaldusest · Energiavaba toit võib sisaldada mitte üle 4 kcal 100g või 0,4 kcal 100 ml toidu kohta. 4 · Madala rasvasisaldusega tahke toidu rasvasisaldus ei tohi ületada 3g 100g ja vedelal toidul üle 1,5 g 100 ml toidu kohta. Erandiks on piim, mille piiriks on 1,8g 100 ml kohta. · Rasvavabaks võib nimetada toitu, mille rasvasisaldus ei ületa 0,5 g 100g või 100 ml
..50 kg, suuremad lehmad isegi kuni 60 kg. Sel juhul kulub heina vähe (ainult paar kilo lehma kohta). PIIMAKARJA SÖÖTMISTÜÜBID. Piimakarja söötmisel tehakse vahet mitme söötmistüübi vahel olenevalt sellest, milline söödarühm on üldise toiteväärtuse alusel võetuna (energia järgi) ratsioonis ülekaalus. Selle järgi tehakse vahet: · Põhisöödaline söötmistüüp. Sel puhul on ratsioonis ülekaalus rohusöödad. Jõusöödad moodustavad ainult ca 10% söödaratsiooni energiasisaldusest. Praktikas loetakse põhisöödaliseks sellist söötmistüüpi, kus 1 kg piima kohta söödetakse 100 g või vähem jõusööta. Selliselt söödetakse madalamatoodangulisi s.o kinnijäävaid ja kinnislehmi. · Vähesejõusöödaline söötmistüüp 110...240 g jõusööta 1 kg piima kohta. · Pooljõusöödaline söötmistüüp on selline, kus 1 kg piima kohta tuleb 250...360 g jõusööta. · Jõusöödaline söötmistüüp. Sel puhul kaetakse jõusöötadega 50% ja üle selle
vajadustest. Kui nooremad vähid otsivad eelkõige pehmemat toitu veesamblaid ja poolkõdunenud taimi , siis vanemaks saades hakatakse rohkem lugu pidama vees kasvavatest õistaimedest, eeskätt tarnadest ja kalmusest. Mida vanem vähk, seda enam 6 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) otsib ta loomset toitu. Vajalik toiduhulk oleneb selle energiasisaldusest ning vee temperatuurist ja looma üldisest aktiivsusest. Talvel vähid peaaegu ei söö. Kevadel, kui vesi soojeneb üle 810 kraadi, hakkavad nad hoolega süüa otsima. Sel perioodil toituvad tublisti ka marjaga emased, kelle toitumisaktiivsus kahaneb tugevasti marja koorumise eel. Taas hakkavad emasvähid isukalt sööma pärast vastsete lahkumist laka alt[2]. 6.6 Autotoomia ja regeneratsioon Jõevähk on suuteline kehaosi loovutama ohust pääsemiseks (autotomeerima) ja neid
Kõige rasvarikkamad toiduained on õli ning valge seesami seemned, kõige suurema rasvasisaldusega on õli ning valge seesami seemned. Võib öelda, et toit on süsivesikute- ning toiduenergiarohke, kuid valke ja rasve on selles üsna tagasihoidlikul määral. Süsivesikuid on kõige rohkem jahus ja suhkrus. Kõige rohkem toiduenergiat annab õli, mis moodustab peaaegust poole salati energiasisaldusest. Teine suurema energiasisaldusega toiduaine on banaan mis annab pea neljandiku kogu energiast. 3 KOKKUVÕTE Kursusetöö eesmärgiks oli koostada uurimus Hiina rahvusköögist ning kinnistada esimese õppeaasta jooksul omandatud teadmisi. Samuti oli eesmärgiks harjuda kursusetöö koostamist. Õppisime tundma Hiina rahvuskööki ja sealseid traditsioone. Hiina kööki mõjutab tugevalt sealsed iidsed traditsioonid mistõttu söövad hiinlased väga
8. Reovete anaeroobne puhastamine Vastus: Anaeroobsetes protsessides puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub lisaks biomassile süsinikdioksiid (CO2) metaan (CH4) võib kasutada energia tootmiseks. Anaeroobsel lagunemisel on elektroni vastuvõtjaks: Sulfaatioon Nitraatioon Süsinikdioksiid Orgaaniline aine Anaeroobsel lagunemisel vabaneb suurem osa ühendite energiasisaldusest metaanina ja biomassi moodustub vähe. Orgaaniliste ühendite lagunemine toimub kahes faasis. Esimeses faasis lagunevad orgaanilised ained rasvhapeteks. Teises faasis muudavad metaanibakterid rasvhapped metaaniks ja süsihappegaasiks. Anaeroobses puhastustehnikas püütakse luua baktereile selliseid tingimusi, et kõik anaeroobse lagunemise eri faasides osalevad bakterid saaksid paljuneda. Baktermassi kasvu mõjutavateks teguriteks: pH temperatuur toitained mikroelemendid
8. Reovete anaeroobne puhastamine Vastus: Anaeroobsetes protsessides puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub lisaks biomassile süsinikdioksiid (CO2) metaan (CH4) – võib kasutada energia tootmiseks. Anaeroobsel lagunemisel on elektroni vastuvõtjaks: Sulfaatioon Nitraatioon Süsinikdioksiid Orgaaniline aine Anaeroobsel lagunemisel vabaneb suurem osa ühendite energiasisaldusest metaanina ja biomassi moodustub vähe. Orgaaniliste ühendite lagunemine toimub kahes faasis. Esimeses faasis lagunevad orgaanilised ained rasvhapeteks. Teises faasis muudavad metaanibakterid rasvhapped metaaniks ja süsihappegaasiks. Anaeroobses puhastustehnikas püütakse luua baktereile selliseid tingimusi, et kõik anaeroobse lagunemise eri faasides osalevad bakterid saaksid paljuneda. Baktermassi kasvu mõjutavateks teguriteks: pH temperatuur toitained mikroelemendid
9. Reovete anaeroobne puhastamine Anaeroobsetes protsessides puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub lisaks biomassile süsinikdioksiid (CO2) metaan (CH4) võib kasutada energia tootmiseks. Anaeroobsel lagunemisel on elektroni vastuvõtjaks: Sulfaatioon Nitraatioon Süsinikdioksiid Orgaaniline aine Anaeroobsel lagunemisel vabaneb suurem osa ühendite energiasisaldusest metaanina ja biomassi moodustub vähe. Orgaaniliste ühendite lagunemine toimub kahes faasis. Joon. 2.77. Anaeroobse lagunemise faasid. Esimeses faasis lagunevad orgaanilised ained rasvhapeteks. Teises faasis muudavad metaanibakterid rasvhapped metaaniks ja süsihappegaasiks. Anaeroobses puhastustehnikas püütakse luua baktereile selliseid tingimusi, et kõik anaeroobse lagunemise eri faasides osalevad bakterid saaksid paljuneda. Baktermassi kasvu mõjutavateks teguriteks: pH
· Proteiini lõhustuvusest eesmagudes · Mikroorganismidele kättesaadava energia hulgast Mikroorganismide proteolüütiline aktiivsus on suur, nad lagundavad proteiine sada korda enam kui tarbivad. Reaalselt piirab mikroobse proteiini sünteesi mikroorganismidele kättesaadava energia hulk. NH3- sisaldus sõltub: · Ratsiooni toorproteiini sisaldusest September-detsember 2008. a. · Proteiini lõhustuvusest vatsas · Ratsiooni energiasisaldusest Jne Mikrobiaalse proteiini sünteesi seisukohalt on optimaalne vatsavedeliku NH3-N sisaldus 3...5 mg/100ml 13% TP/kg kuivaines => NH3-N/ 100 ml Vatsas kasutamata ammoniaak imendub verre, see on väga mürgine aine. Verest liigub see maksa, kus see sünteesitakse karbamiidiks. Ammoniaak muudetakse karbamiidiks maksas, kulutades selleks ainevahetusenergiat. Vatsavedeliku NH3-N sisaldust stabiliseerib vatsa-maksa ringe. Kuidas satub karbamiid piima? Virts satub piima???
Sel juhul kulub heina vähe (ainult paar kilo lehma kohta). PIIMAKARJA SÖÖTMISTÜÜBID. Piimakarja söötmisel tehakse vahet mitme söötmistüübi vahel olenevalt sellest, milline söödarühm on üldise toiteväärtuse alusel võetuna (energia järgi) ratsioonis ülekaalus. Selle järgi tehakse vahet: • Põhisöödaline söötmistüüp. Sel puhul on ratsioonis ülekaalus rohusöödad. Jõusöödad moodustavad ainult ca 10% söödaratsiooni energiasisaldusest. Praktikas loetakse põhisöödaliseks sellist söötmistüüpi, kus 1 kg piima kohta söödetakse 100 g või vähem jõusööta. Selliselt söödetakse madalamatoodangulisi s.o kinnijäävaid ja kinnislehmi. • Vähesejõusöödaline söötmistüüp 110…240 g jõusööta 1 kg piima kohta. • Pooljõusöödaline söötmistüüp on selline, kus 1 kg piima kohta tuleb 250…360 g jõusööta. • Jõusöödaline söötmistüüp
eelpuhastuseks. ANAEROOBNE PROTSESS: Siin puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub lisaks biomassile süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4). Metaani võib kasutada energia tootmiseks. Anaeroobsel lagunemisel on elektroni vastuvõtjaks sulfaatioon, nitraatioon, süsinikdioksiid või orgaaniline aine. Anaeroobsel lagunemisel vabaneb suurem osa ühendite energiasisaldusest metaanina ja biomassi moodustub vähe. Orgaaniliste ühendite lagunemine toimub kahes faasis (joon. 2.8). Esimeses faasis lagunevad orgaanilised ained rasvhapeteks. Järgmises faasis muudavad metaanibakterid rasvhapped metaaniks ja süsihappegaasiks. Anaeroobses puhastustehnikas püütakse luua baktereile selliseid tingimusi, et kõik anaeroobse lagunemise eri faasides osalevad bakterid saaksid paljuneda. Baktermassi kasvu
Vähikivides sisalduvast kaltsiumist piisab siiski vaid peamiselt suuosade kõvendamiseks ja kestumise järel vajab vähk lisakaltsiumi keskkonnast. Mida kõrgem on vee kaltsiumisisaldus, seda kiiremini kõveneb koorik - seepärast ongi vähikasvatuseks sobivaimad kaltsiumirikkad veed. Eestis on enamus veekogudest lubjakivirikka pinnase tõttu piisava kaltsiumisisaldusega, erandi moodustavad rabaveed. Vähid on kõigesööjad ja nende toiduvajadus sõltub toidu energiasisaldusest ning veetemperatuurist. Talvel vähid peaaegu ei söö ega ole aktiivsed. Vähkide värvuse erinevused võivad olla pärilikud või tuleneda keskkonnast, näiteks toidu koostisest. Kasvanduses on mitmekesine sööt vajalik kaubavähi värvi kujundamiseks, tarbija maitsele vastavaks. Vähid hingavad seljakilbi all asuvate lõpuste abil. Seni kui lõpused püsivad niiskeina võivad vähid liikuda ka kuival maal. Sobivais niisketes ja jahedates tingimustes püsivad
omastada (= hangitud toidu koguenergia – väljutatud materjali energia). Erinevat toitu söövad organismid on erineva efektiivsusega: ● loomtoidulistel, kes toituvad selgroogsetest, võib assimilatsiooni efektiivsus olla kuni 90% ● putuktoidulistel loomadel 70 – 80% ● enamustel herbivooridel 30 – 60% ● fütoplanktonist toituvatel zooplankteritel 50 – 90%. Kõige väiksema efektiivsusega imetaja on hiidpanda, tema suudab oma toidust energiat kätte saada vaid 20% selle energiasisaldusest. Kõige väiksema efektiivsused esinevad veekogude setetest toitujatel, kelle toidu orgaanilise aine sisaldus on väga väike. Ühel krabiliigil on mõõdetud selleks 0,19%. Kui organism on energia omandanud e. assimileerinud võib ta seda kasutada kaheks otstarbeks. Hingamine e. respiratsioon hõlmab endas keha alalhoidmise (vigastuste ja muude kahjustunud struktuuride pärandamise) ja eluprotsesside käigushoidmine. Teine
annaabi.ee 
