Bodeni järvest lõunasse Como järveni ulatuv sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida Alpideks. Ida-Alpid on madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim punkt Mont Blanc, mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit. Esimesena tõusid Mont Blanci tippu prantslased M.Paccard ja J.Balmat aastal 1786. Alpide nõlvult saab alguse palju energiarohkeid jõgesid: Rein, Rhohe, suurem osa Doonau lisajõgesid (Sava, Drava, Inn, Isar, Iller), Po ja selle vasakpoolsed lisajõed. Alpide põhja- ja lõunajalamil paikneb Euroopa suurimaid järvi (Bodeni, Genfi, Como ja Garda järv ning Lago Maggiore). Alpide mäestik on 1800 meetrini metsane, kõrgemal, 2300 meetrini on lähis alpiinne vöönd, veel kõrgemal alpiniidud, igilumi ja igiliustikud (liustike kogupindala on 4120 km²). Madalate
5.2. Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mis ulatub kuue riigi piiridesse. Selle keskmine, kõrgem osa, koosneb kristalsetest kivimitest, ääreosad aga settekivimitest. Bodeni järvest Como järveni ulatub põhja-lõunasuunaline sügav org, mis jagab mäestiku kõrgemaks lääne- ja madalamaks idaosaks. Alpide kõrgeim tipp on Mont Blanc (4807 m) Prantsusmaa ja Itaalia piiril. (17 lk 234) Alpide nõlvult saab alguse energiarohkeid jõgesid: Rein, Po, Doonau, Rhone jne. Mäestiku põhja- ja lõunajalamil paiknevad Euroopa suurimaid järvi Genf, Gadra, Bodeni, Como jm. (27 lk 157) Kuna Alpid tõkestavad merelisi lääne- ja jahedaid põhjatuuli, on nende läänenõlvadel kliima tunduvalt niiskem, idas kuivem ja lõunas soojem. Läänenõlvadel 20
annaabi.ee 
