Isiksus ja stress Rainer Terras 10.A Stressitekitavate sündmuste mõju Stressitekitavad sündmused ei mõjuta inimesi ühtemoodi. Sündmus, mis võib ühe inimese viia apaatiasse, annab teisele hoopis energiapuhangu. Kuidas inimesed stressiolukordi kogevad, see sõltub suuresti nende isiksusest. Väga oluline on suhtumine oma elu sündmustesse. Kui inimene peab ebaõnnestumisi alati enda süüks, siis muutub ta abituks ja võib jõuda depressioonini. Näiteks kui üks lahutuse osapool seletab lahkuminekut vaid oma halva iseloomuga, kaob tal eneseusaldus ning ta hakkab kartma, et tema tulevased suhted lagunevad samamoodi.
talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepetteid tekitavad ained Kepikesed inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, hämaras nägemiseks KNS kesknärvisüsteem. peaaju reguleerib kogu elutegevuse Kofeiin legaalne stimulant. Kokaiin legaalne stimulant, põhjustab energiapuhangu Kolvikesed silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, värvuste nägemiseks Kompensatsioon ühe haistinguliigi korvamine teisega Kompimine ehk puudutamine, kindlaks teha eseme kuju, materjali, suurust jne Kurt puudub kuulmine või on tugevalt häiritud. Mõne haiguse või trauma tagajärjel Kurttumm sünnist saati. Ei kuule ja seega ei oska ka rääkida Kuulmine võime eristada helilaineid LSD hallutsionigeen Maitsmine nelja maitse eristamine, magus, hapu, kibe ja soolane
Lisaks tekivad unetus, hirm, krambid. Seksuaalne huvi väheneb. Võõrutusnähtudeks on apaatsus, depressioon, ärrituvus, nõrkustunne, unisus, võimalikud segadusseisundid. Mõõduka kokaiinidoosi tekitatud eufooria kestab üle poole tunni. Tarvitajad väidavad, et kokaiin parandab tähelepanu, lühendab reaktsiooniaega, kiirendab mitmete vaimsete ülesannetega toimetulekut ja teritab mälu. Kokaiin tekitab eufooriat. Tegu on stimulandiga, mis põhjustab energiapuhangu, aine mõju kadudes ilmneb füüsiline kurnatus, tekivad ärevus ja depressioon. Suurte koguste korral võib esineda hallutsinatsioone. Crack on odav kokaiini vorm, mis on saadud alkaloidi segamisel söögisoodaga ja on määratult populaarne. Crack-iks nimetatakse seda segu heli tõttu, mis tekib tüki või kamaka kuumutamisel suitsetamise käigus. Kuna crack on lenduv, saab seda suitsetada sigarettides ja klaaspiipudes
kasutatud valu kõrvaldamiseks vähi puhul. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine, kultivatsioon ning levitus on üle maailma keelatud. Mõõduka kokaiinidoosi tekitatud eufooria kestab veidi üle poole tunni. Kokaiin parandab tähelepanuvõimet, lühendab reaktsiooniaega, kiirendab mitmesuguste vaimsete ülesannetega toimetulekut ja teritab mälu. ( 8 ) Kuna tegu on stimulandiga, siis põhjustab see energiapuhangu, ent aine mõju kadudes ilmneb füüsiline kurnatus, tekivad ärevus ja depressioon. Suurte dooside korral võib esineda hallutsinatsioone. ( 9 ) Kuni 1910. aastani sisaldas kokaiini ka coca-cola, nüüd maitsestatakse seda jooki kokapõõsalehtede kokaiinivaba ekstraktiga. Kuid oma adrenaliinisarnase toime tõttu muutus kokaiin ka uimastiks ja just rikaste uimastiks, sest ta hind kujunes suhteliselt 8
Samas võib pidev stress kurnata organismi ja viia mitmete haiguste ning probleemideni (südame rütmihäired, kõrgenenud vererõhk, depressioon, immuunsüsteemi häired). Selleks, et üleliigset stressi oma elus vältida ja võimalikke terviseprobleeme ennetada võiks teadlikult tähelepanu pöörata stressiga toimetulemise võimalustele. 5.5 Isiksus ja stress Stressitekitavad sündmused ei mõjuta inimesi ühtemoodi. Sündmus mis võib ühe inimese viia apaatiasse, annab teisele hoopis energiapuhangu. Kuidas inimesed stressiolukordi kogevad, see sõltub suuresti nende isiksusest. Väga oluline on suhtumine oma elu sündmustesse. Kui inimene peab ebaõnnestumisi alati enda süüks, siis muutub ta abituks ja võib jõuda depressiooni. Kui ta aga teeb vähem pessimistliku järelduse, siis suudab ka säilitada nii endausu kui ka elujaatava hoiaku. Stressiga seoses kirjeldatakse A- ja B- tüüpi isikuid: A-tüüpi isikud neil on alati kiire, nad kõnnivad ja söövad kiiresti
annaabi.ee 
