Tarandi valitsus suuri muudatusi ette ei võtnud, sest eesmärgiks oli valitsust koos hoida need pool aastat kuni uute valimisteni. Tarand kuulub 1996. aastast Sotsiaal Demokraatliku Partei koosseisu. Aastatel 1996-2002 oli ka SDE tollaste eelkäijate Mõõdukate esimees. 2004. aastal valiti Andres Tarand Euroopa Parlamendi liikmeks. Oma tööd kirjeldab poliitik ise järgmiselt: ,,Põhikomisjonis (tööstus, energeetika, teadusuuringud) on mu eelistus mõjutada Eesti energiapoliitikat muutuma samas suunas, kuhu EL samm-sammult ammu liigub. Teadus ei ole ka päris võõraks jäänud. Keskkonnakomisjonis olen ennast kirja pannud kliimamuutuste tundjana ja tegelen sellega ka GLOBE nimelises organisatsioonis. Samuti on enamik looduskaitse teemasid tuttavad." Tarandi pingutused Eesti riiki edasi aidata pole jäänud märkamata ka riigijuhtidel, teda on kolmel korral riiklikult tunnustatud: 1) Taani Maailma Looduse Fondi Panda autastu (1998)
Elu aga peab edasi käima, kõiksugused tööstused vajavad ka pärast nafta, kivisöe jne otsa lõppemist energiat. Esialgseks lahenduseks ongi tuumaenergia. Väikesest kütuse kogusest saab suurel hulgal energiat. Seega tuumajaamade ehitamine lahendab vähemalt mingiks ajaks inimkonna energiavajaduse. Kahjuks minu arvates rohkem positiivset tuumaenergia kasutuselevõtus ei ole. Positiivsetest külgedest tuuakse küll välja, et see muudab energiapoliitikat rahulikumaks, on keskkonnasõbralik.. Aga kõigele sellele saab vastu vaielda. Rahvusvahelisi suhteid muudavad tuumajaamad keerulisemaks. Nende varjus võivad riigid ehitada tuumapomme. Heaks näiteks on praegune olukord Iraanis. Ameerika Ühendriigid kasutavad kõiksuguseid sanktsioone, et peatada Iraani tuumaprogramm, aga sellest pole suuremat kasu. Kui üks iseseisev riik tahab ikka tuumajaama ehitada ja samal ajal salaja ka tuumapommi sepistada., on teda väga raske takistada
Milliseid muudatusi peaks Eesti tegema, et ka tulevikus võiksime rääkida Eestist kui jätkusuutlikust väikeriigist? Peamisteks Eesti jätkusuutlikkuse langemise põhjusteks on noorte inimeste hulga vähenemine ja pensionäride osakaalu suurenemine, tarbimise kasv, loodusvarade ja energia kasutamise madal efektiivsus ning õhusaaste kõrge tase. Üks jätkusuutlik riik peab olema majanduslikult tugev, omama iseseisvat energiapoliitikat ja positiivset iivet, rakendama keskkonnasäästlikku tarbimist ning suutma kaasata rahvast avalikus elus kaasalöömises. Eestil oli põhjust rõõmustada suure majanduskasvu üle, mis sisendas kõigile eestlastele optimismi tuleviku suhtes, kuid praegu peame kahjuks oime tulema majanduskriisiga. Majanduse areng on aga oluline aspekt ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamisel, kuna võimekas majandus võimaldab investeerida võtmevaldkondadesse: haridusse, infrastruktuuri,
· Energiaturud olemasolu reguleeritus · Energiatarned poliitilise relvana USA, OPEC, Venemaa · Maailmastumise mõju kontsentratsioon (firmade koondumine) konkurentsi vähenemine kontroll turgude üle · Järelmid riigid võistlevad rahvusvaheliste kontsernidega riikidel raske reguleerida energiaturge riigid ei suuda teostada õiglast energiapoliitikat Energiajulgeolek: Euroopa Liit Energiaturgude liberaliseerimine ELis vähendab liikmesmaade rolli energiajulgeoleku tagamisel. Ühiste huvide nappus takistab Euroopa Liidu energiajulgeoleku poliitika formuleerimist ja suurendab riigikeskset lähenemist liikmesmaades. Energiajulgeolek- solidaarsus vs. isepäisus. Venemaa · Energiasektori politiseeritus poliitikute sidemed energeetikas riigi ja ettevõtete vastastikused huvid
kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta. Konkurentsivaba küllaltki monopoolne Eesti Energia poolne tegevus asendub Eestis peagi väidetava avatud ja konkurentsirikka börsil kaupleva elektrituruga. Sellised põhimõttelised suunamuutused energeetikas panevad küsima, kes kujundavad Eestis energiapoliitikat ning kas tehtavad otsused on kooskõlas valitud strateegiliste suundadega. Käesoleva referaadi teemaks on valdkonna aktuaalsuse ja autori isikliku huvi tõttu valitud Eesti energiastrateegia ja poliitika. Referaadi teema uurimisel püstitati eesmärgiks selgitada välja Eesti energiaalaseid valikuid mõjutavad tegurid ning mõista kas Eesti on püstitanud energeetika alased strateegilised eesmärgid ja mil määral on neid täidetud
annaabi.ee 
