KUIDAS SÄÄSTA ENERGIAT? Lülitage välja tühjas toas põlev lamp. Valige oma elekrtitarbimisele vastav energiapakett. Võimalisel kasutage energiasäästu seadmeid. Eelistage säästupirve või LED-e Küttekulude vähendamiseks uuendage seadmeid. Tõmmake päevaks kaardinad eest ära. Eelistage lühiajalist entensiivset tuulutust. Teleri, audio- ja videotehnika mittekasutamisel on mõttekas need kohe ooterezsiimile lülitada. Kodumasinad ja elektroonikat soetades erinevate seadmete elekrtitarbimist. Kui lahkute arvuti juurest lõhemaks ajaks, siis pange see ootereziimile, kui aga pikemaks, siis
21% 33% 4% Joonis 1: Eesti energiatarbimine energialiigi järgi, 2011. Allikas: Statistikaamet Euroopa Energeetika - üks tugevamalt Euroopa poolt reguleeritud valdkondi Muudatuste tegemisel võrdlusaastaks tihti võetud 1990 Üksikuid näiteid erinevatest kokkulepetest, mille järgi Eesti peab oma energeetikat kujundama: Euroopa Liidu kolmas elektri ja maagaasi siseturu pakett Euroopa Liidu kliima- ja energiapakett Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava Ajalooline taust ja olemasolevad ressursid Nõukogude Liidus ressursi ja energiamahukas tööstus Oli vajadus suure koguse energia järele Pärandina üksikud hüdroelektrijaamad, valdav energia põlevkivist Tööstus kukkus oluliselt Joonis 2. Allikas: "Eesti energeetika 1991-2000", Majandusministeerium 2001 Eesti eesmärgid
osapoolte, teiste hulgas praeguste EL liikmesriikide, poolt 1997. aastal sõlmitud Kyoto protokolliga. Praeguseks on EL võtnud tugevaid meetmeid nimetatud rahvusvaheliste õigusaktide eesmärkide kindlustamiseks Euroopa tasandil: EL direktiivi 2003/87/EÜ alusel on loodud maailmas ainulaadne kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise skeem. Palju on regulatsioone energiatõhususe vallas, hiljuti võeti vastu nn kliima-energiapakett, mis hõlmab kuut eri valdkonna õigusakti, mis kõik peaks panustama kliimamuutuse vastasesse võitlusse. Kuigi regulatsioonid on saanud kriitikat, tuleb neid maailma mõistes eesrindlikeks lugeda. Kindlasti ei puudu EL riikide tegemistel kliimamuutusega seoses varjukülg. Hoolimata ühtsest õiguslikust regulatsioonist, on liikmesriikide praktika Kyoto protokolliga võetud kohustuste täitmisel olnud väga erinev. EL vanade tööstusriikide suutlikkus 2012
11.2016). IPCC (Intergovenmental Panel on Climate Change) valmistab ülevaated kliimamuutuste olukorra kohta. Ei teosta ise uuringuid, vaid kogub kokku ja analüüsib saadaoleva info (uuringud, artiklid, jms). PARIISI KOKKULEPE: 180 riiki ratifitseerinud; Hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus tuntavalt alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga; Vajadus peatada heitkoguste kasv võimalikult kiiresti, tunnistades et see võtab kauem aega arengumaadel. EL KLIIMA- JA ENERGIAPAKETT: 1)EL eesmärgid aastaks 2020 (20-20-20) 2) 20% KHG heite vähenemine (vrd 1990) 3)Taastuvatest allikatest toodetava energia osakaalu suurendamine 20%-ni. 4)Energiasäästu 20%-line paranemine. KHG HEITE ÜLEKANDUMINE: Seoses karmistuva kliimapoliitikaga ühes riigis selle riigi KHG heide väheneb, kuid teises riigis suureneb. Võib tähenda nii konkureerivate ettevõtete kasvu kui ka tootmise ümberkolimist (rangema keskkonnapoliitikaga riikidest leebemate nõuetega riikidesse).
annaabi.ee 
