vastavalt Euroopa Nõukogu otsustele seaduseelnõusid kliimamuutuste ohjeldamiseks. Aastaks 2020 on plaanis 20-protsendiline heitmete vähendamine nii heitmelimiite kasutavates kui ka teistes majandussektorites. Heitmelimiidid ei ole kasutusel mh liikluses, ehituses ja põllumajanduses. Kuni 40% Euroopas kasutatavast energiast kulutavad ehitised. Ehk siis umbes kaks korda nii palju kui kulub energiat liiklusele. Euroopa ühisele energiapoliitikale soovitakse teed rajada kliima-ja energiapaketiga. Selles on igale EL-i liikmesriigile rahvuslikud kohustused, et saavutada heitmete vähendamine. Soomel tuleb muuseas vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri heitmist heitmelimiitide süsteemi mittekuuluvates sektorites 16%. Soome hoonete energiakulutus tekitab kolmandiku terve riigi kasvuhoonegaasidest. Passiivmajad saavad vähendada kasvuhoonegaase. Kuna passiivmaja kriteeriumidele vastava uue või remonditud ehitise kütmiseks vajatakse võrreldes tavaliste majadega umbes 70 %
mõju omanud, kuna võrdlusaluseks aastaks valitud 1990. aastal tegutsesid siin ressursimahuka tootmisega suurettevõtted, mille kokkukukkumise tõttu on statistiliselt Eesti seni oma keskkonnamõjusid vähendanud poole võrra. Nii on Eesti saanud oma ülejäänud kvoodi müüa maha riikidele, kel on Kyoto protokolliga nõutud heitkoguste vähendamisega probleeme olnud. (Europa.eu, 2012) Sammu võrra edasi mindi Euroopa Liidu kliima- ja energiapaketiga, millega võeti siht 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra ning tõsta taastuvenergia osakaal 20%-ni primaarenergia lõpptarbimisest. Eesti on eesmärgiks võtnud 2020 aastaks jõuda 25% taastuvenergia osakaaluni. (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, 2008). Olulist mõju on avaldanud ka Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud Euroopa
annaabi.ee 
