pikana). Mass ja energia – klassikalises füüsikas loetakse kehamassi alati ühesuguseks, vaatamata sellele, kas keha liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest(mida kiirem, seda suurem mass) 17.Massi ja energia vaheline seos. massi ja energia ekvivalentsuse seadus – energia ja mass ei eksisteeri kunagi eraldi. (Iga massiga seotud kindel hulk energiat, igal energial kindel mass). Iga massimuutus toob kaasaa suure energiamuutuse; kuuma triikraua mass suurem kui külma triikraua _________________________________________________ 18.Mõisted: teepikkus, nihe, taustsüsteem. Kui mõõdame alg- ja lõppasukoha vahekauguse täpselt piki trajektoori, saame teepikkuse. Mõõtes kaugust aga mööda sirgjoont ehk linnulennul, saadakse nihe Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. 19.Ühtlase sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand ja graafik.
Kanali ristlõigete 1 ja 2 vaheline voolu element vahetab läbi kanali seinte energiat soojuse q ja tehnilise töö lt kujul juhul kui toimub seinte ümberpaiknemine. Ristlõigete 1 ja 2 vahel toimub voolu elemendi masside vahetus. Iga sisenev massikilogramm suurendab süsteemi energiat i1 + 12 /2 võrra ja iga eralduv kilogramm vähendab energiat i2 + 22 /2 võrra (kus 1 ja 2 on gaasi voolamiskiirused ristlõigetes 1 ja 2 ; i1 ja i2 entalpia). Üldise süsteemi energiamuutuse massiühikule saame kõikide mõjude energiamuutuste liitmisel: e = q + (i1 + 12 /2) (i2 + 22 /2) - lt , (103) Kuna gaasivool on statsionaarne ja ei soorita tehnilist tööd, siis süsteemi energia ei muutu, st e = 0 . Sellisel juhul saame võrrandi (103) ümber kirjutada selliseks: i = q - (2 /2) lt , (104) kus i = i2 i1 gaasi erientalpia muutus ristlõigete 1 ja 2 vahel ;
annaabi.ee 
