Selles mõttes oleme teinud suuri edusamme, et ei pea enam küünlavalgel elama, kuid need nii öelda ,,mugavad kütused" on teinud selle aja jooksul planeedile rohkem paha kui kunagi varem. Fossiilsete kütuste põletamise tulemusel eraldunud süsihappegaas on üheks peamiseks kliimasoojenemise põhjustajaks. Õnneks on tänapäeval hakatud populariseerima ka mitmeid taastuvenergia kasutamisviise. Päikese-, tuule- ja hüdroenergia on arvatavasti peamised märksõnad tuleviku energiakasutuses. Võibolla nende mugavate ressursside vähenemine ongi äratuskellaks, et peaksime rohkem panustama loodussõbralikematesse alternatiividesse. Oleme seni elanud meie planeedi pakutavaid ressursse tarbides ja ära kasutades, kuid nüüd näeme ka selle tegevuse kahjulikku mõju keskkonnale. Me ei saa igavesti jääda lootma imele, et planeet suudab kustutada ise meie aastate jooksul tehtud vead. Selleks, et inimkonnal oleks ka
põhiliselt elektrienergia tootmiseks, aga ka toorainena keemiatööstuses. Maagaasi osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on viimastel aastatel olnud 1112%. Taastuvatest energiaallikatest on kasutusel puit ja väikeses ulatuses ka vooluvesi ning biogaas. Hüdroenergia baasil toodeti 3 GWh elektrienergiat, mis on 0,03% kogu elektritoodangust. Pilootseadmete tasemel tegeldakse tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtuga. Energiakasutuses võib täheldada efektiivsuse tõusu sisemajandusliku kogutoodangu primaarenergiasisaldus on langenud 1990. aastaga võrreldes 30%. Nii elektrienergia tootmine kui ka tarbimine on pärast üleminekuperioodil toimunud suurt langust vähesel määral tõusnud ja viimase 34 aasta jooksul jäänud peaaegu stabiilseks. Soojuse tootmiseks tarbiti põhiliselt kütteõli, maagaasi ja põlevkivi. Soojuse tootmise maht on 1990. a. 79 PJ tasemelt langenud viimasel paaril aastal keskmiselt 45-46 PJ-le
i Majandusarengu pidurdumine i Energia kokkuhoid Võetakse kasutusele teisi energiaallikaid i Majanduse kiire kasv 15. Kuidas on gaasi osatähtsus energiakasutuses aja jooksul muutunud? Gaasi tootmin ja tarbimine on kasvanud. 16. Võrdle paigutusmuutusi söetootmises Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Euroopa Põhja-Ameerika Vanad söekaevanduspiirkonnad Inglismaa, Saksamaal Ruhr, Siber, Apalatsid. Ukrainas Donbass. Uued kaevanduspiirkonnad Siberis Kuzbass
3) nafta keemiline koostis: kõrge keemilise koostisega nafta vastu on suurem huvi 4) kivimite koostis ja struktuur: mõjutab kõige vähem, sest tänapäeva tehnika on hea Millest sõltub nafta hinna kõikumine? Pakkumise ja nõudmise vahekorrast naftaturul. 3.GAAS Esineb kas nafta saategaasina või on looduslikud maagaasi puuraugud eraldi. Põhiline koostisosa on metaan. Suurimad varud: Venemaa-Urengoi. Suurim maagaasi tootev firma - Gazprom Kuidas on gaasi osatähtsus energiakasutuses aja jooksul muutunud? Suurenendu, sest keskkonda saastab vähe ja kütteväärtus on suur. 4.TAHKED KÜTUSED Kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas Maailmaturul kaubeldakse ainult kivisöega (koksisöena). Muul on kütteväärtus väike ja transport mahukas. Koks mettalurgia jaoks terase ja malmitööstusel Söe kaevandamine kaevandustes Söe kaevandamine karjäärides Eelised: Eelised:
saada esimest küsitud hinda jne. Teise astme diskrimineerimine. Selle võtte puhul mingi toote hinnastruktuur kujuneb müüdud ühikute koguse alusel. Üldiseks näiteks on koguseline allahindlus. Selle meetodiga püüab müüja kätte saada teatud osa tarbija hinnasäästust. Kõige kõrgemat hinda küsitakse väikeste koguste ostjatelt ja madalaimat hinda antakse oma piirkulude tasemel suurtele ostjatele. Selle meetodi näiteks on koguselised hinnasoodustused energiakasutuses; kaaluühiku erinevad hinnad erineva suurusega pakendite puhul isegi jaekaubanduses (maisihelbed, kartulikrõpsud jne), friikartulite hinnad kiirtoitlustuskohas jne. Kolmanda astme diskrimineerimine. Eksisteerib juhul, kui firmad saavad oma tarbijaid segmenteerida kahte või enamasse gruppi, millest igaühel on unikaalne nõudlus. Mõnedes segmentides võib hinnatundlikkus olla märksa madalam kui teistes. Ettevõte võib olla kindlaks teinud, et ühelt
annaabi.ee 
