probleeme ja mõtlemisainet. Nafta hind üle maailma kerkib kiirustel, mida mõni dekaad tagasi ei suudetud isegi ette kujutada. See tuleneb ka sellest, et sel ajal ei osatud aimata, et maailmast võib saada taoline tarbijaskond nagu ta praegu on. Tihti süüdistatakse energiaprobleemides ületarbimist, mis ei pruugigi üldse vale olla. Kasutame ju tõesti meeletutes kogustes energiat, mõtlemata, kust või mis teid pidi see meieni jõuab. Mõtlemisaineks on paras see kas meie suur energiajanu võib olla globaalse soojenemise tekkepõhjuseks? Põletades fossiilseid kütteallikaid paiskame õhku suurtes kogustes jääkaineid. Väidetavalt söövad need mürgised gaasid meie osoonkihti auke, eksponeerides meid ohtlikult päikesele. Kas on asjal ka säravam külg? Kuskil 20. sajandi lõpus tegi inimkond kurvastava avastuse - meie massiivselt kasutatavad energiaallikad nagu õli, nafta ja gaas ei pruugi meile enam väga kauaks piisavaks osutuda
Auto on aluseks uutele äärelinnadele, kus uus auto on justkui kindlus, mis asub turvalisel kaugusel lämmatavast kesklinnast, ja kus kasitud majarivid kössitavad ummiktänavate ümber. Mõne õnneliku riigi mudelist on saanud ülemaailmne unistus, mida propageerib televisioon üle planeedi. Isegi Peking on kopeerinud ja ehitanud neid majarivisid, mis on pühkinud kaardilt templid. Autos on saanud mugavuse ja edu sümbol. Mida rohkem maailm areneb, seda suuremaks muutub ta energiajanu. Kõikjal masinad kaevavad, puurivad ja rebivad maapõue sügavustest sinna ilma algusest maetud tähetükke ehk mineraale. Järgmise 20 aasta jooksul kaevatakse maapõuest rohkem mineraale kui inimajaloo jooksul seda seni tehtud on. Riikide võimsuse tõttu tarbib 80% mineraalirikkusest 20% Maa elanikest. Enne selle sajandi lõppu on liigse kaevandamise tõttu pea kõik maailmavarad ammutatud. Laevatehased vorbivad naftatankereid,
annaabi.ee 
