Taastumatud energiad annavad rohkem soojust ja on suurema kütteväärtusega, taastuvad energiavarad on väiksema efektiivsusega. Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks? Päikeseenergia, vee-energia, tuuleenergia, loodete energia, maasisene soojus. Nafta töötlemine: küttegaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut. Mootorkütus, naftakeemia(naftatöötlemisproduktidest mitmesuguste sünteetiliste materjalide valmistamine), ahjukütus (soojusenergia tootmiseks, energiajaamade kütteks). Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispaigas? Kuna nafta ammutamispaik asub tarbijatest väga kaugel ja töötlemine on kallis, mida arengumaad endale lubada ei saa. Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased? Tarbijale lähedale, arenenud riikidesse, sadamalinnadesse. Milline keskkonnareostus võib kaasneda nafta ammutamise, transpordi ja kasutamisega? Ammutamisel võib nafta sattuda pinnasesse (pinnas ja magevee varud hävivad), tankeritega juhtub avariisid
Kuna põlevkivi kaevandamise kulud suurenevad põlevkivilasundite sügavuse kasvu, kütteväärtuse languse, transpordi ja tehnilise taseme hoidmiseks vajalike investeeringute, lõhketööde ja tööjõu kallinemise ning keskkonna- ja ressursimaksude kasvu tõttu, siis prognoositakse arengukavas põlevkivi kasutamise aeglast vähenemist. Kuigi põlevkivi osatähtsus energiabilansis hakkab langema ka seoses uute efektiivsete põletustehnoloogiate kasutamise ja energiajaamade rajamisega, võimaldab see kodumaine kütus koos turba ja puiduga tagada elektritootmise sõltumatust impordist ning aidata kaasa vedelkütuse strateegilise varu loomisele kodumaise põlevkiviõli tootmise baasil. Gaaskütuste osas näeb arengukava ette maagaasi osatähtsuse olulist tõusu, arvestades eelkõige selle kütuseliigi vähest keskkonnaohtlikkust. Energiatarbe juurdekasvust kaetakse suurem osa maagaasiga, mille osatähtsus primaarenergia tarbimises 1015 aastaga
energiakaod, mis on hetkel Eestis 15- 18%. Veeenergia kasutamine soodustab energeetiliste varude hajutamist. Väikesed hüdroelektrijaamad parandavad veevahetust ning ühtlustavad jõe vooluhulka, nii ei põhjusta aeglane veevool kallastel suurt erosiooni. Ülavoolu saab tõsta veetaset, kus kalad saavad kuival perioodil elada. Hüdrojaama tehnoloogia abil on võimalik reguleerida suurvett, mis aitab ära hoida üleujutustest tulenevaid kahjustusi teatud aladele. Vee-energiajaamade keskkonnamõjude negatiivsus sõltub suuresti asukoha valikust. Nii võivad ühe hüdrojaama poolt põhjustatavad negatiivsed mõjud ümbritsevale osutuda teise jaama ümbruse puhul positiivseteks. Hüdroelektrijaama ehitusel kahjustatakse jões ja selle ümbruses elavaid taimi ja loomi põhjustades müra, tolmu, masinatest tulenevat saastet ja pinnase kahjustusi. Veejõujaama seadmetest võib eralduda saasteaineid, näiteks pumpate ebakvaliteetsel puhastamisel." [2: 26]
normatiivnõuetega; Tõhususe / tegevuskava audit – kontrollida leevendavate meetmete täidetavust ja KMH praktika kooskõlalisust. Projekti järgne analüüs: Projekti-järgne analüüs viiakse läbi tavaliselt peale ehitusetappi ja enne opereerimise etappi. Projekti-järgne analüüs tähendab keskendumist projekti spetsiifilisele KMH kogemustele, näiteks seoses tammide, kiirteede, jäätmehoidlate või energiajaamade ehitamisega. Selles kontekstis, projekti-järgne analüüs võib sisaldada tõhususe ja tulemuste ülevaate aspekte, kasutades mõju ja leevenduste andmeid, mis on saadud järelvalvel, seirel ja auditil Keskkonna normid on referents (taust)numbrid või loodusressursi kasutusmäärad toote ühiku kohta, mis on kehtestatud keskkonna kvaliteedile, jäätmete kogumahule või jäätmete kogusele toote ühiku kohta.
Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. 13 Energiajaamade paiknemine 14 7. Põllumajandus Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800 mm/a, mägedes üle 1000mm/a, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami
annaabi.ee 
