Liibüa nafta eksport on poliitiliste konfliktide tõttu langenud märgatavalt ning Euroopa, kes sõltub riigi naftatarnest kõige rohkem, otsib uusi ostuvõimalusi Iraanist. Joonisel 1 on toodud informatsioon sellest mis riigid ja mil määral sõltuvad Liibüa naftast. Vaatamata sellele, et Liibüa nafta eksport on langenud ning Euroopa otsib uusi ostuvõimalusi Iraanist, ei näe Rahvusvaheline Energia Agentuur vajadust võtta kasutusele varusid. Rahvusvahelise Energiaagentuuri sõnul on globaalne naftatootmine Liibüa tõttu vähenenud 500 000 750 000 barrelit ehk 1 protsendi võrra. Väga huvitav, et vaatamata sellele, et Liibüa osakaal on ainult ligikaudu 2% kogu maailma naftatoodangust, turud reageerivad Liibüas toimuvatele sündmustele väga aktiivselt. Möödunud nädala esimeses pooles kinnitas Maailma suurim naftaeksportija Saudi-Araabia Kuningriik, et nad on valmis astuma samme, et kompenseerida Liibüa naftatarne vähenemist
et nad suudavad CO2 kinni pidada vähemalt tuhandeid aastaid. Seda ladustamismoodust katsetatakse Euroopa Liidu RECOPOL-projekti raames, välikatse tehakse Poolas. 3.3 KUI PALJU MAKSAB CO2 KINNIPÜÜDMINE, MAASSEPUMPAMINE JA LADUSTAMINE? CO2 kinnipüüdmiseks kulub elektrijaamades lisaenergiat ning see tõstab elektri hinda. Kui palju kulud suurenevad, oleneb elektrijaama tüübist (kivisüsi- või gaasküttega) ja kütuse hinnast. Uurimused, sh Rahvusvahelise Energiaagentuuri kasvuhoonegaaside R&D programm, on näidanud, et CO2 kinnipüüdmine suurendab elektritootmiskulusid 1,33 eurosenti kWh kohta. Teine võimalus on lisakulutusi väljendada välditud CO2 -heite kaudu. CO2 kinnipüüdmine maksab praegu 2560 eurot välditud CO2 -heite tonni kohta. 9 Alla Rajur Tööohutus
Energiasektori efektiivsuse näitajat vähendavad ka kaod elektri- ja kaugküttevõrkudes ning muundatud energia (elekter, põlevkiviõli ja -koks, turbabrikett, puiduhake) eksport. Sisemajanduse koguprodukti energiamahukus (primaarenergiaga varustatuse suhe SKP-sse) on Eestis tunduvalt vähenenud, jäädes 2005. aastal esimest korda alla 1000 kgoe8 1000 euro kohta. Siiski jääb Eesti selle säästva arengu näitaja osas Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel veel oluliselt maha EL keskmisest tasemest, samuti võrreldava kliimaga naaberriikidest. Ennekõike on see tingitud meie SKP madalast tasemest. Eesti energiaressurssides ja primaarenergia bilansis on kodumaiste energiaallikate osatähtsus kõrge, baseerudes suures osas põlevkivil. See annab elektrivarustuses arvestatava strateegilise sõltumatuse (imporditavate energiaallikate osakaal on meil ~1/3, EL liikmesriikides keskmiselt ~2/3). Põlevkivi suuremahulise kasutamise
Majanduslikust aspektist on juba praegu otstarbekas väikeettevõtetel ja üksikisikutel kasutusele võtta päikeseenergia. Areng tehnoloogias annab eelise päikeseenergiale, sest päikeseelektrijaamade efektiivsus suureneb progressiga ning aja möödudes langevad seeläbi ka päikesepaneelide ja kollektorite hinnad. Veidi aja pärast langeb hind nii madalale, et päikeseenergia saab olema paljudes maailma regioonides fossiilsetest kütustest odavam. Vastavalt Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetele päikeseenergiast saab 2050. aastaks maailma suurim elektrienergia liik,. Praegu on päikeseenergia osakaal alla ühe protsendi. Lähitulevikus saab tegelikuks aga vastupidine tendents gaas ja kivisüsi kaotavad oma mõjuvõimu päikeseenergiale. Töö kirjutamisel on lähtutud peavoolumeediast, teaduskirjandusest ja uuringutest. Probleemiks on inimeste vähene teadlikkus päikeseenergiast, mistõttu puudub neil huvi või
Venemaa viisavabaduse alased läbirääkimised. 13) 17. märtsil 2014 kehtestas EL sissesõidukeelu ja varade külmutamise mitmeile Venemaa ja Ukraina kõrgametnikele. 14) 28. aprillil 2014 kehtestas EL nn teise ringi sanktsioonid Venemaa vastu, lisades “musta nimekirja” veel 15 mõjukat Venemaa ametiisikut. 15) 5.juunil 2014 teatas riikideklubi G-7 Brüsselis, et ei luba oma tööst osa võtta agressiivsel Venemaal ja ei toeta tema vastuvõttu OECD-sse ning Rahvusvahelisse Energiaagentuuri. Samas tühistati EL-i ja Venemaa tippkohtumine. 16) 31. juulil 2014 jõustas EL kolmanda ringi sanktsioonid Venemaa tundlike majandussektorite (finantssektor, kaitsetööst5us, energiasektor, kaubandus jms) vastu. 17) 2014.a. augustis kehtestas Venemaa EL-ile vastusanktsioonid toiduainete ja mitmete tööstuskaupade impordikeelu näol. 18) 18. detsembril 2014 EL kehtestas mitmed investeeringukeelud Krimmi. 19) 16. veebruaril 2015 laiendas EL sanktsioone Venemaa 151-le üksikisikule ja 37-le
eesmärgil, kuid statistikas kajastatakse seda kütuste (ja mitte soojuse!) lõpptarbimisena. Joonistel (vt Joonis 1 .1 Joonis 1 .6) esitatud energiastatistilisi andmeid saab värskendada veebipõhiste statistika andmebaaside abil, mida uuendatakse keskmiselt kord aastas ja mille baasil koostatakse statistilisi aastaraamatuid. Kogu maailma hõlmava jooksva energiastatistikaga on soovitav tutvuda Rahvusvahelise Energiaagentuuri (International Energy Agency IEA) veebist allalaetavate publikatsioonide Key World Energy Statistics või eriti põhjaliku World Energy Outlook kaudu. Euroopa Liidu energiastatistika värskeid andmeid saab leida statistikaagentuuri Eurostat'i energiaportaalist. Eesti statistilised andmed, sh ka energiastatistika, on väga mugavalt kättesaadavad Eesti Statistikaameti veebipõhisest andmebaasist [19], kusjuures kasutaja võib ise välja valida teda
annaabi.ee 
