Põhja-ja Lõuna-Dakotas. · Maardla avastati juba 1951. aastal, veel 1999. aastal koostatud aruandes põlati varud liiga kalliks. · Kasutuselevõetava maardla ligikaudseks mahuks hinnatakse 200 miljardit barrelit, mis tõstaks USA varud 220 miljardi barrelini ning võrreldavaks Saudi Araabiaga. · Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt peavad aastal 2030 Euroopa Liidu 27 liikmesriiki importima 93% vajaminevast naftast. · Rahvusvaheline energiaagentuur ennustab, et 2030. aastal vajab maailm juba 120 miljonit barrelit päevas ehk 44 miljardit aastas. Kuid tänases tempos jätkates siis enam naftat ei ole. · Maagaasi varude olukord on lootustandvam kui see oli nafta puhul. · Inimesed, kes sünnivad aastail 2030-2050, näevad oma elu jooksul naftaajastu langust. Inimesed, kes sünnivad aastal 2100, elavad maailmas, kus nafta majanduselus ei domineeri. · Optimistlike prognooside kohaselt saabub naftatipp
kunagi. Näiteks tekitab seesama mittetäielik põlemine kasvuhoonegaase, mis põhjustavad muutusi maakera atmosfääris ning mõjutab kliimat, muutes ilmastiku soojemaks. Ning kui kliima soojeneb, põhjustab see omakorda igikeltsa sulamist, mis asub poolustel. See omakorda viib suurte uputusteni ning katastroofideni. Nafta on kasutusel paljudel aladel, eriti keemiatööstuses ning kütusetööstuses, kuid kauaks seda jätkub. Rahvusvaheline Energiaagentuur on mõned aastad tagasi öelnud, kui tarbimine jääb samale tasemele, jätkub nafta varusid umbes 45 aastaks.Nafta on tänapäeva majandusele väga tähtis. Enamike teenuste ja kaupade hinnad sõltuvad suuresti just naftahinnast. Nafta on küll majandust arendanud tohutult ning kindlasti ka teadust, kuid mis hinnaga? Kui uusi maardlaid lähiajal ei leita, saab ka nafta otsa. Lisaks sellele põhjustavad naftareostused
· Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) · ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) · Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) · Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni-ja Arengupank (IBRD) · Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC) · Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) · Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICCt) · Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon (Interpol) · Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) · Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) · Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Liiga (IFRCS) · Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon (IFC) · Rahvusvaheline Põllumajanduse Arengufond (IFAD) · Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO) · Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) · Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) · International Mobile Satellite Organization (IMSO) · Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) · Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM)
lämmastikoksiidid ning karbonaatdioksiidid. Sudu on eriti suur probleem paljudes Türgi linnades, eriti Istanbulis. Suurenev energiatarbimine ning kasvav autode hulk on suurendanud õhusaastet ning kui Türgi jätkab samal moel oma majanduse arendamist halveneb olukord veelgi. Nende probleemide tõttu on Türgi riigi valitsus ning linnavalitsused võtnud käsile mitmeid meetmeid, et vähendada õhusaastet, mis on tekkinud energia tootmisel. Rahvusvaheline Energiaagentuur on kritiseerinud Türgi katseid vähendada saastet, märkides, et praegused meetmed on olnud liiga leebed ning ei paranda midagi. Agentuuri väitel peaks Türgi kasvatama ühissõidukite arvu, eriti linnades, et vähendada muude sõidukite arvu ja seega ka õhusaastet. Energia tarbimine Türgi energiatarbimine on dramaatiliselt tõusnud viimase 20 aasta jooksul. Ühelt kvardmiljonilt Btu-d(energiaühik)1980. aastal on Türgi siseriiklik energiatarbimine kolmekordistunud- 2000
annaabi.ee 
