kuid üksnes 33-s neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni. Et kõik põlevkivikihid on õhukesed, tuleb neid kaevandada koos nende vahele jääva lubjakiviga. Põlevkivi moodustab kaevandatavast mäemassist tavaliselt kuni 60%. Inimesed on kasutatud põlevkivi juba ammusest ajast. 19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini. Need ained aitasid rahuldada suurenevaid energeetilisi vajadusi valgustuse ja tööstusrevolutsiooni ajal. Eestis hakati põlevkivi kaevandama Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). Eesti on ainus riik maailmas, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil.
Päikeseenergia sealjuures on kulukam kuid üpriski efektiivne kui päike paistab. Perioodil märts kuni oktoober toodavad Eestis üles seatud päikesepaneelid 90% kogu aastasest energia kogusest ning selle aja jooksul koguneb kokku 1030 kWh. Eestis on palju häid võimalusi alternatiivenergia tootmiseks. Biomass, tuul, vesi ja päike kõiki olulisi allikaid on võimalik ümber töödelda vajalikuks energiaks. Areng on olnud suur ja tundub, et see jätkub tulevikuski. all mõistetakse energeetilisi ressursse, mis on keskkonnasõbralikud ehk mille tootmine energiaks ei kahjusta keskkonda ning tootmisel kasutatavad energiaallikad on taastuvad, näiteks: vesi, tuul, päike, biomass, maasoojus jt.
kliente, aitab arendada uusi tooteid, vähendab toksiliste materjalide kasutamist, suurendab töötajate rahulolu. Tootmis-, kaubandus- ja logistikaettevõtted on kõik omavahel kas otseslt või kaudselt seotud ning vajavad oma tegevuses erinevaid loodusressursse. Peamised tootmises tarvitatavad ressursid on toorained, materjalid ja energia. Kaubandus- ja logistikaettevõtted kasutavad materjalidest peamiselt energeetilisi ressursse, lisaks suurtes kogustes pakkematerjali. Tuleb arvestada, et suurem osa ressurssidest on pärit taastumatutest loodusvaradest, mistõttu on eriti oluline, et pärast toote tarbimist oleks võimalik materjale taaskasutada. Muutumas on ettevõtete ja kogu ühiskonna suhtumine logistikasse ja tarneahelatesse. Logistika praegune areng materjalivoogude intensiivistamise ja ratsionaliseerimise suunas
kujunemises ja arengus. Tsink Koguseliselt kõige rohkem skeletilihastes ja luudes, palju ka neerudes ja maksas. Leidub nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes, paremini omastab inimene tsinki loomsest toidukraamist. Ohutu tsingi päevane kogus pikaajalisel kasutamisel on 25-30 mg. Kroom On vaja kõhunäärmes insuliini sünteesimiseks. Defitsiidi tunnuseks on vere suurenenud insuliini- ja glükoosisisaldus, samas aga rakkudel napib energeetilisi ressursse, sest glükoosi kasutamine on häiritud. Ohutu päevane kogus on 0,2-0,25 mg. Seleen Leidub seleeni maksas, neerudes, spermides ja lihastes. Defitsiidi tunnused on närvikoerakkude pigmenteerumine, nägemisvõime alaareng, nägemisvõime halvenemine, kardiomüopaatia, vähenenud immuunsus, suurenenud reumaatilised probleemid, lihaste valulikus ja nõrkus, kilpnäärme alatalitlus, isutus. Vask Rohkelt maksas, neerudes, südames ja ajus.
17. Liikumise ruumilis-ajalised karakteristikud: 18. Mehaaniline töö: 19. Inimsese kehale mõjuvate jõudude liigitus: 20.Inimese keha tasakaalu liigid: III OSA (Teema: biomehaaniline ergonoomika) 21.Mida uurib ergonoomiline biomehaanika a) selgitab inimese osa tööprotsessis b) organismile tarbetu koormuse vähendamist c) inimsese tugiliikumis- ja närvilihasaparaadis tekkivaid jõude erinevate tööprotsesside sooritamisel d) selgitab inimese energeetilisi aspekte 22.Mida uurib kliiniline ergonoomika a) uuritakse haigete poose, haigete transporti ning proteeside juhtimist b) uuritakse haigete ravi iseloomu ja eripärasid c) uuritakse haigete tervisliku seisundi muutust, sõltuvalt ravi intensiivsusest d) uuritakse haigete tervisliku seisundi muutust, seoses erinevate ravimeetodite kasutamisega 23.Mille poolest erineb inimene masinast uurimissüsteemis „inimene-masin“ a) ei ole suuteline arvesse võtma kõiki ootamatuid olukordi
Inimese füsioloogia 1. Miks me vananeme? Nimetage vananemise tunnuseid (4) Vananeme sest kromosoomide jagunemine lõpeb, DNA kahjustub keskkonnatingimuste mõjul, vabade radikaalida ühinemine hapnikuga. Tunnused: luustiku kulumine, kuulmise nõrgenemine, nägemise halvenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine 2. Selgitage 3-km jooksja energeetilisi kulutusi. Millised on vajalikud ATP allikad, ja nende kasutamise järjekord ja kestvus ning selle alusel selgitage, mis on energeetiline pidevus. Organismi esimese energiavaru moodustavad ATP ja kreatiinfosfaadi varud, millel on väga kõrge energiatootmise võimsus, kuid need varud on organismis väga väikesed. Teisena aeroobne treening, ehk hapniku juuresolul, lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadud rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooniprotsessidest, mille käigus vabaneb energia.
8. Mida iseloomustab müomeetria meetodi korral lih... 9. Millistest üksteisel järgnevatest osadest koosneb igasugune tööprotsess? info saamine, võrdlemine ja täitmine 10. 11. 12. 13. 14. Mida uurib biomehaaniline ergonoomika? a) Selgitab inimese osa töö protsessis b) Organismile tarbetu koormuse vähendamist c) Inimese tugiliikumise- ja närvilihasaparaadis tekkivaid jõude .... erinevate tööprotsesside sooritamis.... d) Selgitab inimese energeetilisi aspekte Mida uurib kliiniline ergonoomika? a) Uuritakse haigete poose, haiget ning proteeside juhtimist b) Uuritakse haigete iseloomu eripärasid c) Uuritakse haoigete tervisliku... (siia peab tulema midagi küsige borja käest) d) .............(siia peab tulema midagi küsige borja käest) Millised kehaosad on kõige tundlikumad puuteaistingutele? a) Põlved ja sääred b) Selg ja jalapõhjad c) Otsmik ja põsed d) Sõrmeotsad ja huuled
Aeroobika on muusika saatel läbi viidav tempokas rütmivõimlemise rühmatreening. Sõna aeroobika tuleneb mõistest aeroobne, mis tähistab organismis hapniku vahendusel toimuvaid energeetilisi protsesse, see tähendab aeroobsel treeningul kulgeb energia tootmine hapniku osalusel. See on ka muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis-kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku alusel. Aeroobikatreening algab tavaliselt soojendusega, sellele järgneb kõrge intensiivsusega aeroobne osa ja lihastreening ning lõpuks lõdvestus- ja venitusharjutused. Treeningtunni pikkus on
Päritolu on üsna lähedane nafta päritolule: maagaas on tekkinud samuti miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede ning alamate organismide lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana Koosneb põhiliselt metaanist CH4 Suurimad maagaasivarud on Venemaal, Iraanis, Kataris, Araabia Ühendemiraatides, Saudi Araabias, USA-s jt Keskkonna saaste seisukohalt on kõige puhtam energiaallikas KIVISÜSI Üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid Kivisüsi on tekkinud miljoneid aastaid tagasi soodes ürgsete taimede lasunditest, mis on hiljem kattunud mitmesuguste setetega. Koosneb põhiliselt süsinikust (kuni 95%) Kivisöe kvaliteet, st tema kütteväärtus ja mineraalosade sisaldus (eraldub põlemisel tuhana), sõltub suurel määral leiukohast Kivisöe eriliseks vormiks on antratsiit, mille kvaliteedinäitajad on tavalistest kivisöesortidest märksa kõrgemad.
energia hinda ei mõjuta kütusehindade kõikumine. Puudused: kallis tehnoloogia, tuult pole kogu aeg, tekitavad veidi müra, tormiga ei tööta, võivad häirida linde, tekitavad häirivaid valgusefekte, rikuvad maastiku looduslikku üldilmet, vajavad kõrvale stabiilsemat lisaenergiaallikat. Tuumaenergia Poolt- ja vastuargumendid tuumaelektrijaama ehitamiseks Eestisse. Pooltargumendid: Eestis on energeetilisi ressursse vähe, samas energiavajadus suureneb. Põlevkivi on väikse kütteväärtusega ning kasutamisega kaasneb palju aherainet. Põlevkivi on taastumatu ja ammenduv energiavara. Põlevkivivarud asuvad lõuna suunas järjest sügavamal ning kaevandamine muutub kallimaks. Tagab energeetilise sõltumatuse ja energiajulgeoleku. Võimalus naabritele eksportida. Vastuargumendid: Avarii korral radioaktiivse saaste oht.
Tavaliselt eralduvad esmalt gaasid ja aurud, siis tahked kivimiosakesed ja lõpuks vedel laava. Gaaside eraldumine jätkub ka hiljem. 38. Mis kihid moodustavad maakoore ülaosa ? Maakoore ülaosa moodustavad kolm erinevat kihti. Kõige all on kristalsetest tardkivimitest aluskord, sellel lasub settekivimitest koosnev pealiskord. Kõige ülemiseks kihiks on murenemisproduktidest moodustunud pinnakate. 39. Nimeta Eesti energeetilisi maavarad. Iseloomusta neid. Põlevkivi, diktüoneemaargillit, turvas, maagaas, nafta, fosforiit. 40. Nimeta Eesti looduslikud maavarad. Iseloomusta neid. Paekivi, kruus ja liiv, savi, graniit.
Info andmiseks masina konstruktiivsete iseärasuste, tehniliste ja tehnoloogiliste võimaluste ning ökonoomiliste näitajate kohta kasutatavad arvnäitajaid nim masina tehnilisteks parameetriteks. Lähtudes masinaga kokkupuutuvate inimeste erinevatest vajadustest info mahu järele, jaotatakse esitatavad parameetrid gruppidesse: 1) põhiparameetrid – huvitavad kõiki masinaga kokkupuutuvaid huvigruppe, isel. antud masina valmistamiseks kulutatud materiaalseid vahendeid ja temas realiseeritud energeetilisi ressursse ning isel. kõige täpsemini masina konstruktiivseid, tehnilisi ja tehnoloogilisi võimalusi (nt mass, võimsus, veojõud jne). Masinate tehnilisel täiustamisel, tootlikkuse arvutamisel ja täpselt määratud töö teostamiseks kõige sobivama ja tulusama masina valikul lähtutakse enamasti peaparameetrist – mis reeglina on üks põhiparameetreist, kõige täpsemini isel. antud masina tehnilisi ja tehnoloogilisi võimalusi
entalpiamuutude kaudu. Standardne aurustumisentalpia (e aurustumissoojus) on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli puhta vedeliku üleminekul auruks, kui nii vedel faas algolekus kui ka aur lõppolekus on rõhul 1 baar. H2O(v) H2O(g) St. sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli tahke aine sulatamiseks. H2O(t) H2O(v) St. sublimatsioonisoojus mis on vajalik 1 mooli tahke aine üleminekul auruks (p = 1bar) C(grafiit)C(g) Reaktsiooni energeetilisi efekte mõõdetakse enamasti pommkalorimeetris, seega konstantsel ruumalal. Samas soovitakse enamasti andmeid avatud nõus (konstantsel rõhul) toimuvate protsesside kohta. Kui reaktsioonis ei osale gaase, on erinevus U ja H vahel väga väike ning U = H HESSI seadusEntalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! Kui ainet elementidest otse sünteesida ei saa, kasutatakse tema
tööks, hammaste ja luude moodustumiseks, lihaste töö reguleerimiseks, paljude ensümaatiliste protsesside kontrollil osalemiseks, B-kompleksi vitamiinide aktiveerimiseks. · Energeetilised ained, süsivesikud ja rasvad, etendavad rolli rakkude tootmisel, seedimisel ning püsiva kehatemperatuuri säilitamisel. · Reguleerivad ained, vesi, vitamiinid ja mineraalained, võimaldavad kehal tõhusalt omastada energeetilisi aineid ja sünteesielemente. Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoitaineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes teiste mikrotoitainetega. Makrotoitaineid ehk põhitoitaineid vajab organism päevas suhteliselt suurtes kogustes- grammides (valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi). Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles
Arvatakse, et selline suur toiduvalgu hulk kujutab pikaajalisel tarbimisel ohtu inimese neerudele. Lisaks koormab pidev liigne valk toidus ka maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. Vale on arusaam, et valgurikka (tihti varjatult rasvarikka) dieediga saab kehakaalu langetada. Kaalulangetamiseks on sobiv dieet, milles on adekvaatselt valku ja minimaalselt energeetilisi substraate: rasvu ja süsivesikuid. Valgurikkad dieedid soodustavad ka kaltsiumi väljutamist. Pole mõtet koostada dieeti, milles valk kataks rohkem kui 15% organismi energiavajadusest. See kehtib ka sportlaste ja raske kehalise töö tegijate suhtes - ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest. Maailmas on tunduvalt rohkem siiski levinud hoopis teine äärmus - toidu valguvaegus. Toiduvalgu puudus on iseloomulik arengumaade elanike, eriti laste toidule. Valguvaegus
Turvast kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena. Turvas on konkurentsi- võimeline kohalik kütus eeskätt väikeenergeetikas (katlamajades ja väikestes elektri- ja soojuse koostootmisjaamades). Eestis kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks osaliselt turvast Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades, kuid turvast on võimalik koos põlevkiviga põletada ka Narva elektrijaamade renoveeritud energiaplokkides. Kivisüsi - Kivisüsi on üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid. Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam- vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ning antratsiit (vanim ja kõrgema moondumise tasemega kivisöe modifikatsioon). Nende vahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit. Seega võib turbast
Kõige enam kulub energiat valkude, siis lipiidide ja kõige vähem süsivesikute omastamiseks. Keskmiselt üldisest energia bilansist läheb postprandiaalseks 7%. 2. Määramine viiakse läbi lamades, katsealune peab enne määramist 30 minutit eelnevalt lamama, et organism viia puhkeolekusse. 3. Ruumi temperatuur peab olema 20-22 kraadi, toaT. Seda temperatuuri loetakse komfordi tsooni kuuluvaks. Sellel temperatuuril ei teki lisa energeetilisi kulutusi keha temperatuuri hoidmiseks ega liigse soojuse äraandmiseks. Kui riietus on napim, on komfordi tsoon kõrgem. Rannas on komfordi tsoon 28-29, olenevalt tuulest, tuul soodustab soojuse äraandmist. Kui ruum on jahedam, tuleb tekk peale panna, kuum ei tohi ka olla (ei tohi higistada). PAV määramiseks kasutatakse hapniku tarbimise määramist, tavaliselt 10 minuti jooksul.
viimastel aastatel on järsult suurenenud suremus tapmiste ja liiklusõnnetuste tagajärjel. Suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse on üha sagedamini surma põhjuseks keskealiste meeste hulgas. Alates 1960. aastatest pole vähenenud ka vähisuremus. Asustus N. Liidu tööstuspoliitika on ajaloo jooksul vaieldamatult olulisim Eesti regionaalset arengut mõjutanud tegur. Tööstusühiskonnast saame rääkida alates 1950. aastaist, mil N. Liit hakkas kasutama Eesti energeetilisi ja tööjõuressursse ning rakendas suurtootmise mudeli, mida võime teatud mööndustega nimetada ka sotsialistlikuks fordismiks. Tööstuskasv tingis välisrände idast, millele tuginev rahvastiku juurdekasv oli peamine Eesti rahvastikku 1 miljonilt rohkem kui 1,5 miljonile (1989) kasvatanud tegur. Eesti-siseselt toitis linnastumist 1950. aastail põllumajanduse sundkollektiviseerimisest tekitatud ränne. Eelisarendatud
puuvilju, metsa- ja aiamarju ning lillede kroonlehti. Puuviljades ja marjades leidub erinevaid bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis koosmõjus omavad kosutavat ja tervendavat mõju. Kindlasti leidub neis bioflavonoide ja C-vitamiini, mis on tuntud antioksüdandid ja etendavad tähtsat osa veresoonte elastsuses ja tugevuses. Orgaanilised ained (õun-, sidrun-, viin- ja merivaikhape) soodustavad toitainete imendumist, mõjutavad energeetilisi protsesse ja aitavad kudedel taastuda. Puuviljades ja marjades leidub kergesti omastatavaid suhkruid fruktoosi ja glükoosi. Puuviljade ja marjade toimel viiakse organismist tõhusalt välja jääkaineid (kusihape, kusiaine ja kolesterool). Tee valmistamiseks kasutada keeva vett ning tassi vee kohta võtta kaks teelusikatäit teepuru. Soovituslik tõmbeaeg puuviljateede puhul on kaheksa kuni kümme minutit. Enimkasutatavad koostisained puuviljateedes:
soojusenergia tootmiseks. Raske kütteõli ehk küttemasuut on nafta töötlemisel pärast kergete naftasaaduste eraldamist saadav vedelkütus. Kasutatakse soojus- ja elektrienergia tootmiseks. Kui kerged vedelkütused on reaalsetel temperatuuridel hästi voolavad (pumbatavad), siis küttemasuut (lühidalt - masuut) on tunduvalt "paksem" ja vajab pumpamiseks eelnevat kuumutamist, eriti talvetingimustes. Tahkete kütuste destillaadid Eelnimetatud vedelkütustega sarnaseid energeetilisi kütuseid võib saada ka tahkete kütuste töötlemisel - utmisel (destilleerimisel). See tuleb kõne alla vaid siis, kui erikaalutlustel teiste kütuste kasutamine ei ole otstarbekas. Eestis on Narva lähistel Eesti Elektrijaama territooriumil põlevkivi ümbertöötamise energotehnoloogiline tsehh. Selles tsehhis toodetavat (põlevkivi utmisel saadavat) õli kasutatakse Eesti Elektrijaamas. See toodang moodustab vaid väikese osa elektrijaamas kasutatavast energeetilisest kütusest
puuvilju, metsa- ja aiamarju ning lillede kroonlehti. Puuviljades ja marjades leidub erinevaid bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis koosmõjus omavad kosutavat ja tervendavat mõju. Kindlasti leidub neis bioflavonoide ja C-vitamiini, mis on tuntud antioksüdandid ja etendavad tähtsat osa veresoonte elastsuses ja tugevuses. Orgaanilised ained (õun-, sidrun-, viin- ja merivaikhape) soodustavad toitainete imendumist, mõjutavad energeetilisi protsesse ja aitavad kudedel taastuda. Puuviljades ja marjades leidub kergesti omastatavaid suhkruid fruktoosi ja glükoosi. Puuviljade ja marjade toimel viiakse organismist tõhusalt välja jääkaineid (kusihape, kusiaine ja kolesterool). Tee valmistamiseks kasutada keeva vett ning tassi vee kohta võtta kaks teelusikatäit teepuru. Soovituslik tõmbeaeg puuviljateede puhul on kaheksa kuni kümme minutit. Enimkasutatavad koostisained puuviljateedes:
Turvast kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena. Turvas on konkurentsi- võimeline kohalik kütus eeskätt väikeenergeetikas (katlamajades ja väikestes elektri- ja soojuse koostootmisjaamades). Eestis kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks osaliselt turvast Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades, kuid turvast on võimalik koos põlevkiviga põletada ka Narva elektrijaamade renoveeritud energiaplokkides. 8. Kivisüsi Kivisüsi on üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid. Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam-vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ning antratsiit (vanim ja kõrgema moondumise tasemega kivisöe modifikatsioon). Nende vahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit.
soovitava päevakoguse valku. Arvatakse, et selline suur toiduvalgu hulk kujutab pikaajalisel tarbimisel ohtu inimese neerudele. Lisaks koormab pidev liigne valk toidus ka maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. Vale on arusaam, et valgurikka (tihti varjatult rasvarikka) dieediga saab kehakaalu langetada. Kaalulangetamiseks on sobiv dieet, milles on adekvaatselt valku ja minimaalselt energeetilisi substraate: rasvu ja süsivesikuid. Valgurikkad dieedid soodustavad ka kaltsiumi väljutamist. Pole mõtet koostada dieeti, milles valk kataks rohkem kui 15% organismi energiavajadusest. See kehtib ka sportlaste ja raske kehalise töö tegijate suhtes - ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest. Maailmas on tunduvalt rohkem siiski levinud hoopis teine äärmus - toidu valguvaegus. Toiduvalgu puudus on iseloomulik arengumaade elanike, eriti laste toidule. Valguvaegus võib
suhted - ühele organismile kahjulik, teisele kasulik (kisklus,parasitism, herbivoorlus).Miks on mõõduka häiritusega aladel suur bioloogiline mitmekesisus? Suurem ruumiline heterogeensus-Lokaalses skaalas,Maastiku skaalas.Suktsessioonirea alguses ja lõpus olevate liikide samaaegne kooseksisteerimine.Hoiab ära konkurentsist tuleneva väljalangemise.Produktiivse-stabiilsuse hüpotees-Eeldatakse, et mitmekesisus on suurim stabiilses ja produktiivses keskkonnas, kuna saadaval on rohkesti energeetilisi ressursse.Konkurentsi-röövluse hüpotees-Röövlus suurendab liigirikkust juhul kui saakloom on konkurentsis dominant. Miks on troopikas kõrgeim mitmekesisus?1)Troopikas on liikide väljasuremiskiirus madalam2) Troopiline keskkond on stabiilsem Konkurentide kooselu homogeenses stabiilses keskkonnas on võimalik kui : Tugevamate konkurentide pop. vähendatakse perioodiliselt,Konkurentide väljatõrjumise protsessi aeglustatakse niivõrd, et
biokeemiliste protsesside (kasvamine, ainevahetus, rakkude taastootmine, seedimine) olulisteks teguriteks [6]. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja just seetõttu eriti vajalikud organismi elutegevuses [4, lk 8]. Ehkki vajame vitamiine väikeses koguses, ei saa neid teiste toitainetega asendada. Sellise asendamatuse pluss on see, et vitamiinide sünteesi ja lähteainete arvel hoitakse inimkehas kokku rohkesti energeetilisi ja ainelisi varusid. Miinuseks on aga vajadus saada toiduga järjepidevalt piisavas koguses vajalikke vitamiine [1, lk 18]. Vitamiinivajadus oleneb peamiselt elueast, mõne vitamiinivajadus ka soost. Täiskasvanu vitamiinivajadus oleneb ka üldisest energiakulust [2]. Vitamiinid, mida inimese organism ise ei sünteesi, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt. 4 3. VITAMIINIDE DEFITSIIT
ning subjekt (mõjuallikas) ja objekt (mõjutatav) pole üks ja sama isik. 15.Ressursid ja võim? Ressursside all mõistetakse kõigi nende võimaluste ja tingimuste, võtete ja vahendite, meetodite ja tegevusvormide kogumit, mida subjekt on võimeline kasutama mõju avaldamiseks, selle üleskasvatamiseks võimuks. Mõistagi on oma roll ka objektide valmisolekus olla just selle võimu objektiks. Laiemas tähenduses võib ressurssidena vaadelda subjekti energeetilisi võimalusi bioloogilisest aspektist, kitsamalt võttes on aga tegemist teatud genotüübiga, mis on seotud eeldustega teostada võimu. Ressurssid võivad olla iseloomult sellised, et nad mõjutavad objekti väliselt, kuulumata tema seesmisse struktuuri. Sel juhul suurendab subjekt oma mõju sellise astmeni, et objekt hakkab mõjuallika poole tõmbuma või temale alluma. Sotsiaalsete suhete vallas võivad
teadlikult kasutama, on puit. Puitu kasutati ja kasutatakse praegugi peaasjalikult soojusenergia saamiseks. Tänapäeval kasutatakse puitu vaid seal, kus muude energiaallikate kasutamine on liiga kallis. Paemiselt kasutatakse puidujäätmeid, kuid viimasel ajal on hakkatud kasutama ka energiavõsa. Energiavõsa kasvab ruttu ja tema puitunud võresid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. (Kroon, K) Üks vanemaid ja enamlevinuid energeetilisi kütuseid on kivisüsi. Kivisüsi on tekkinud miljonite aasatega soodes ürgsete taimede lasunditest. Kivisüsi koosneb peamiselt süsinikust (kuni 95% kivisöest). Põlemisel muudetakse kivisöe keemiline energia soojusenergiaks. Kivisöe kvaliteet (kütteväärtus ja mineraalosade sisaldus) sõltub suuresti selle leiukohast. (Kroon, K) Põlevkivi on miljonite aastatega merepõhja sadestunud elusorganismide kivistunud jäänused. Ta sisaldab küllaldasel määral orgaanilist ainet
kasutama, on puit. Puitu kasutati ja kasutatakse praegugi peaasjalikult soojusenergia saamiseks. Tänapäeval kasutatakse puitu vaid seal, kus muude energiaallikate kasutamine on liiga kallis. Paemiselt kasutatakse puidujäätmeid, kuid viimasel ajal on hakkatud kasutama ka energiavõsa. Energiavõsa kasvab ruttu ja tema puitunud võresid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. (Kroon, K) Üks vanemaid ja enamlevinuid energeetilisi kütuseid on kivisüsi. Kivisüsi on tekkinud miljonite aasatega soodes ürgsete taimede lasunditest. Kivisüsi koosneb peamiselt süsinikust (kuni 95% kivisöest). Põlemisel muudetakse kivisöe keemiline energia soojusenergiaks. Kivisöe kvaliteet (kütteväärtus ja mineraalosade sisaldus) sõltub suuresti selle leiukohast. (Kroon, K) Põlevkivi on miljonite aastatega merepõhja sadestunud elusorganismide kivistunud jäänused. Ta sisaldab küllaldasel määral orgaanilist ainet
Keelatud on profülaktiline ravi antibiootikumidega. Geneetiliselt muundatud organismide kasutamine on mahepõllumajanduses keelatud. 3. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) 1. Autotroofsuse seadus. - Ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet. 2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka üksikute maaviljelussüsteemi komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine j.t. ) tasemete kohta. 3.Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus.
soojuskadu tuha ja lendtuhaga tuha füüsikaline soojus ja põlemata süsiniku tõttu saamata jäänud soojus kütuse niiskusest põlemisel tekkinud veeauru sisaldusest tingitud soojuskadu, mida võetakse arvesse siis, kui põlemise kasuteguri arvutamisel soovitakse lähtuda kütuse ülemisest (bruto) kütteväärtusest 59. Nimetage soojuselektrijaamade põhisi seadmeid ja selgitage nende tööd. Katlad- veeauru või kuuma vee tootmiseks auru- ja gaasiturbiinid- Energeetilisi gaasiturbiine kasutatakse kiire käivitusvõimaluse ja suhteliselt madalate investeeringukulude tõttu energiasüsteemides tipukoormuse katmiseks ja ka kombineeritud tsükliga energiaplokkides auruturbiinid - potentsiaalse energia muundamiseks esmalt kineetiliseks ja seejärel pöörleva rootori mehaaniliseks energiaks. ventilaatorid ja pumbad- 60. Milliseid soojusjõumasinaid elektroenergeetikas kasutatakse? auruturbiine, otto mootor, gaasiturbiin, diiselmootor 61
Jalalihaste maksimaalse jõu arendamisel kasutatakse kükke maksimaalse raskusega ning koormuse tõstmine on hüppeline. Viimane on oluline ka juhul, kui näiteks ühel ja samal süsteemil arendatakse mingil treeninguetapil kaht omadust - jõudu ja vastupidavust. Mõlemat korraga arendada ei ole otstarbekas. Jõu arendamine nõuab valguainevahetuse intensiivistamist, spetsiaalset toitumist. Kui samal ajal arendada intensiivselt vastupidavust, mis nõub suuri energeetilisi kulutusi, lähevad valgud mitte lihaste ehitusmaterjaliks, vaid ka ümbertöötamiseks mehaaniliseks energiaks, soojuseks jne. Ühe või teise süsteemi eelistatud arengut ei saavutata. 4) Püüdke eristada süstemaatilisuse ja süsteemsuse printsiipi. 9 Süsteemsus on kõigi treeningu komponentide otstarbekas kooslus. Süstemaatilisus on regulaarsus ja järjestikkus.
Keelatud on profülaktiline ravi antibiootikumidega. Geneetiliselt muundatud organismide kasutamine on mahepõllumajanduses keelatud. 3. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) 1. Autotroofsuse seadus. - Ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet. 2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka üksikute maaviljelussüsteemi komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine j.t. ) tasemete kohta. 3.Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus.
soovitava päevakoguse valku. Arvatakse, et selline suur toiduvalgu hulk kujutab pikaajalisel tarbimisel ohtu inimese neerudele. Lisaks koormab pidev liigne valk toidus ka maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. Vale on arusaam, et valgurikka (tihti varjatult rasvarikka) dieediga saab kehakaalu langetada. Kaalulangetamiseks on sobiv dieet, milles on adekvaatselt valku ja minimaalselt energeetilisi substraate: rasvu ja süsivesikuid. Valgurikkad dieedid soodustavad ka kaltsiumi väljutamist. Pole mõtet koostada dieeti, milles valk kataks rohkem kui 15% organismi energiavajadusest. See kehtib ka sportlaste ja raske kehalise töö tegijate suhtes - ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest. Maailmas on tunduvalt rohkem siiski levinud hoopis teine äärmus - toidu valguvaegus. Toiduvalgu puudus on iseloomulik arengumaade elanike, eriti laste toidule. Valguvaegus võib
selgitamises rakendatud jõudude mõjul, samuti liigutustegevuse energeetiliste aspektide ja tasakaalutingimuste uurimises · Põhineb liigutustegevuse dünaamiliste (inertsiaalsete, jõu- ja energeetiliste) karakteristikute registreerimisel Liigutustegevuse dünaamiline analüüs võimaldab hinnata · Lihaste kontraktsioonijõu ja välisjõudude rakendamise efektiivsust liigutustegevuse erinevates faasides · Energeetilisi kulutusi liigutustegevustel · Mehaanilist ökonoomsust liigutustegevusel Liigutustegevuse dünaamilisel analüüsil kasutatavad põhilised uurimismeetodid: · Dünamomeetria ja dünamograafia · Ergomeetria Liigutustegevuse elektromüograafiline analüüs · Elektromüograafiline analüüs seisneb töötavate lihaste topograafia määramises liigutustegevustel ja kehaasendite säilitamisel
Päikesepõimik ego kollane Seksuaaltshakra, seksuaalsus punakasoranz häbemekeskus Juurtshakra, õndraluukeskus füüsiline vastupidavus, jõukus punane 6. Mis on bioenergeetiline ravimine? Sellist ravimist võiks nimetada oskuseks korrastada ja parandada patsiendi energeetilisi struktuure ehk aurat. Bioenergeetilise ravi mitmesuguseid meetodeid on kasutatud edukalt mitmesuguste haiguste ja psüühikahäirete ravil (migreen, allergiad, gripp, mitmesugused põletikud, kasvajad, jne.). Iga inimene on pidevas energiavahetuses nii maaga kui ka kõige ümbritsevaga. Kui see side mingil põhjusel on katkenud, tekib häire kas tshakras või meridiaanides, mis kutsub välja haigestumise. Selleks, et ravida inimest tuleb tasakaalu viia tema energia
tahkumisel; mittekomponentsed füüsikalis-keemilised süsteemid, mis koosnevad ühest või mitmest tasakaalulisest faasist; sulamitel üldjuhul füüs omadustest(võrreldes puhastega) madalam sulamistemp, väiksem elektrijuhtivus. Keemiline energeetika ja tasakaal: Keemiline reaktsioon: lisaks "valemilisele küljele" veel energeetiline külg. Keemiline termodünaamika - energiavormide üleminekud keemilistes protsessides. Termodünaamika (TD) uurib süsteemide üldisi energeetilisi omadusi, mitte süsteemide siseehitust. Olekuparameetrid:T(K); P(Pa); V(m3,dm3);n(mol). Keemil. reaktsioonidel (peaaegu alati) eraldub või neeldub soojust.Homogeensed:kogu ulatuses ühtlased, omadused samad või muutuvad ühtlaselt (pidevalt). Heterogeensed- omadused muutuvad hüppeliselt, süsteemid koosnevad eri faasidest. Termokeemia: soojusefektide arvutamine ja mõõtmine. Soojusefekte uuritakse tavaliselt tingimusel, mil üks olekuparameeter on const
kujuneda suurel mitmekesisusel. Populatsioonid olid stabiilsed ja fluktuatsioonidest tingitud väljasuremiskiirus oli madal. 2. Struktuurihüpotees – taimekoosuste liigirikkusega kaasneb ka teiste taksonite liigirikkus. 3. Produktiivsusestabiilsuse hüpotees – eeldatakse, et mitmekesisus on suurim stabiilses ja produktiivses keskkonnas, kuna saadaval on rohkesti energeetilisi ressursse. Saadaolev energia jaotub indiviidide vahel võrdselt ja liigid on positiivselt korreleeritud primaarpoduktsiooniga. Probleem on selles, et see ei kehti alati, kuna mõned maailma produktiivsemad ökosüsteemid on liigivaesed (jõedeltad). 4. Konkurentsiröövluse hüpotees – röövlus suurendab liigirikkust juhul kui saakloom on konkurentsis dominant
(Toitumissoovitused). Energia vajadusest arvutatakse edasi, kui palju on vaja erinevaid toitaineid nagu süsivesikud, valgud ja rasvad. Uurimuste järgi peetakse sobivaks vahekorraks 55-60% (suhkur 10%), rasvad 25-30% ning valgud 10-15%. Lõpuks on vaja kogu energiavajadus jaotada päeva peale ära ning soovitavaks päevaseks energia jaotuseks loetakse: 30% hommikusöök, 45-50% lõunasöök ning 20-25% õhtusöök. Tähtis on arvutamise juures teada ka toitainete energeetilisi väärtusi. Energeetilised väärtused 1 grammi toitaine kohta: süsivesikud 4,1 kcal; rasvad 9,3 kcal; valgud 7,1 kcal. Peale energeeriliste väärtuste on kõigil toitainetel oma lisaväärtused, millega peab samuti arvestama, mille tõttu ongi vajadused protsentuaalsetes vahemikes antud (Toitlustuse alused). Välja töötatud toidu püramiid, mis näitab, millised toidud peaksid olema meie toidulaual ülekaalus, mida vähem jne
3) RNA molekulidele teatud nukleotiidide lisamine otsmistesse piirkondadesse 4) RNA molekulide lämmastikaluste keemiline muutmine Translatsioon: Koht: Eeltuumsetel vabaltasetsevates ribosoomides, päristuumsetel karedapinnalise tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrite ja kloroplastide ribosoomides Aeg: Eel- ja päristuumsetes koguaeg Eeldused: 1) Vaja ribosoome 2) vaja kõiki 3 tüüpi RNA molekuli 3) vaja energeetilisi faktoreid (nii ATP-d, kui GTP-d) 4) vaja ensüüme (kõige tähtsam peptiidi süntetaas sünteesib peptiidsidet) 5) vaja kõiki aminohappeid (20) Komplementaarsus: mRNA G C A U C G tRNA C G U A G C Komplementaarsus realiseerub kolmeste nukleotiidiplokkide kaupa. Tegemist on geneetilise koodi põhisüsteemiga Olemus: Tegemist on kodeerimistüüpi matriitsreaktsiooniga. Koodivõti 3: 1. Kolmele mRNA nukleotiidile vastab 1 aminohape.
raku elutegevusprotsessid. Seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Kromosoom- niitjas nukleoproteoodne organell,mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Karüotüüp- liigile omane kr-de arv, suurus ja kuju. Antud organismi somaatiliste kromosoomide komplekti kõik morfoloogilised iseärasused. 15.Autonoomselt replitseeruvad struktuurid Mitokondrid autonoomsed, paljunevad iseseisvalt, oma DNA- maatriks. Täidavad energeetilisi ülesandeid: hingamine ja ATP süntees. Plastiidid- autonoomsed, omavad enda DNA-d, ribosoome. 16.Plasmageenide olemasolu kindlaxtegemine tsütoplasmas: plasmageen on pärilikkuse kandja tsütoplasmas. 17. CMS tsütoplasmaline isaline steriilsus Alloplasmalised liinid 18.Pärilikkuse kromosoomiteooria: 1. Pärilikkuse materiaalsed kandjad paiknevad rakutuumas asuvates kromosoomides. 2. Geenid paiknevad kromosoomides lineaarselt, alleelsed geenid homoloogiliste kromosoomidega
- DNA vigade tuvastamine ja parandamine Koht : - eeltuumsetel tsütoplasmas - päristuumsetel tuumas, mitokondrites, kloroplastides. Aeg : - kogu aeg va. Meioos ja mitoos. Reaktsiooni tüüp : - lokaalne kopeerimistüüpi reaktsioon Komplementaarsus : - Sama mis DNA replikatsioonil. Eeldused : - vea teke (ühe ahela tasandil) - ensüümsüsteemi olemasolu, mis fikseerib veatekke koha ja alustab selle kõrvaldamist. - DNA nukleotiidide olemasolu - Vastavad ensüümid (DNA polümeraas) - Energeetilisi ja valgulisi faktoreid. Tulemus : - taastatud struktuuriga DNA Replikatsiooni mõte : - kaitseb meid mutatsioonide ja kasvajate tekke eest. RNA süntees e. transkriptsioon Toimumiskoht : · eeltuumsetel tsütoplasmas · päristuumsetel tuumas, mitokondris, kloroplastides. Aeg : - Kogu aeg va. Mitoos, meioos. Olemus : - Kopeerimistüüpi lokaalne matriitsreaktsioon Komplementaarsus : G-C C-G A-U T-A Eeldused : 1. üksikahelalise DNA lõik info kandjana 2
Valgud, rasvad, süsivesikud jõuavad maksa. Vitamiinid, mineraalained. Kõik mis üle jääb, lähevad üle jämesoolde. Võib imenduda vett, süsivesikud. Ainevahetus. Ainevahetus koosneb kahest poolest assimilatsioon(seedimine, organismi viidud ainete ümbertöötlemine, mida on võimeline omastama), dissimilatsioon(organismi solevate ainete lõhustamis protsess-kogu peab uuendama rakke, tegevuse jaoks on vaja energiat, energeetilisi aineid pidevalt lõhustada. Valgud keemilised ühendid, lämmastik, organismis omastatav lämmastik-saame valkude koostisest olevast lämmastikust. Lõhustatakse aminohappeteks, üle 20, ehitusmaterjel. Valk on kõige põhilisem ja peamine ehitusmaterjel. Biokatalüsaatorid-keemiline protsess ei toimu ilma valkudeta. Regulatsiooni osad on valgulise koostisega. Erutuselevik-vaja valke. Lihasekokkutõmme-nelja valgu koostmõju tulemus. Hemoglobiin-liitvalk. Müoglobiin-energiat oota lihastes
Kord tekkinud nad enam ei lagune ilma suurt hulka energiat rakendamata. Bioloogiline membraan peab olema nii stabiilne, et see püsiks ilma energiat rakendamata ja teiselt poolt peab ta võimaldama ainete transporti läbi membraani ja peab olema väga dünaamiline, et rakk saaks liikuda ja kasvada. See dualistlik olek tagabki, et struktuur on stabiilne ja dünaamiline. Kui lipiidi molekulid omavahel kohti vahetavad või molekul pöörleb ümber oma telje, siis energeetilisi barjääre ei rikuta ja võimaldab dünaamilisuse. Bioloogilistesse membraanidesse võivad sisenenda ka muud molekulid, eeldusel et neil on samad keemilised omadused (hüdrofiilse pea ja hüdrofoobse sabaga). Näiteks kolesterooli molekul, mille hüdrofiilse pea moodustab polaarne hüdroksüülrühm, hüdrofoobne saba hetrotsüklist, mille küljes ripub rasvhappe jääk. Kui selline molekul siseneb membraani, siis väheneb sellega dünaamilisus. Kolesterooli
Seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Kromosoom- niitjas nukleoproteoodne organell,mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Karüotüüp- liigile omane kr-de arv, suurus ja kuju. Antud organismi somaatiliste kromosoomide komplekti kõik morfoloogilised iseärasused. 15.Autonoomselt replitseeruvad struktuurid Mitokondrid autonoomsed, paljunevad iseseisvalt, oma DNA- maatriks. Täidavad energeetilisi ülesandeid: hingamine ja ATP süntees. Plastiidid- autonoomsed, omavad enda DNA-d, ribosoome. 16.Plasmageenide olemasolu kindlaxtegemine tsütoplasmas: plasmageen on pärilikkuse kandja tsütoplasmas. 17. CMS tsütoplasmaline isaline steriilsus Alloplasmalised liinid 18.Pärilikkuse kromosoomiteooria: 1. Pärilikkuse materiaalsed kandjad paiknevad rakutuumas asuvates kromosoomides. 2
* Keskmine vertikaalne (joogas nimetatakse seda «Susumna») * Vasak vertikaalne (joogas nimetatakse seda «Ida»; see asub keskmisest kanalist vasakul) * Parem vertikaalne («Pingala»; selle asukoht on keskmisest kanalist paremal) Keskmine vertikaalne kanal asub selgroo sees, kuid ta ei ole piiratud inimkeha pikkusega vaid jütkub peast ülespoole ja õndraluust allapoole. Negatiivsed mõtted ja emotsioonid põhjustavad haigusi sellepärast, et energiavool moondub. Puhtaid energeetilisi häireid on kergem parandada kui neid, mis on juba võtnud füüsiliste haiguste vormi. Muladhara asukoht on õndraluu otsas. Tema sees on kogu inimese potentsiaalne energia, tema varjatud energeetilised võimalused. Füüsilises plaanis vastutab ta luusüsteemi, jalgade, prostata, puusa alumise osa ja soolestiku eest. Hästi arenenud ja õigesti töötav Muladhara annab inimesele toonuse, kindlameelsuse, teovõime, julguse ja hea materiaalse seisundi.
Kinemaatil anal seisneb liigutustegevuse välise pildi uurimises. Põhineb liigututeg kin karakteristikute registreerimises (filmi- ja vidiotehnika, aktselerograafia, goniograafia). Dünaamiline anal seisneb liikumise tekke ja selle põhjuste selgitamises rakendatud jõudude mõjul, samuti liigutustegevuse energeetiliste asbektide ja tasakaalutingimuste uurimises (liigutus teg dün karakteristikute reg). Dün anal võimaldab hinnata: *energeetilisi kulutusi liigusteg, *meh ökonoomsust liigutusteg, *lihaste kontrjõu ja a välisjõudude rakendumise efektiivsust liigutusteg erinevates faasides (kasut dünamomeetria ja dünamograafia, ergomeetria). Elektomüograafiline analüüs seisneb töötavate lihaste topograafia määramises H-te sooritamisel, seadmed võimaldavad registreerida lihaste aktiivsust vahetult sportlike harjutuste sooritamise ajal. Biomehhaanilised:
Kr. Populatsiooni suurus ca 100 miljonit II etapp: 500 e.Kr. – 1800 AD Kasv 100 miljonist 1 miljardini (kasvu alguses põhjus ebaselge) Põllumajanduse algus 12000 a BP. III etapp: alates 1800 AD-21.saj. algus ajaloos pretsedenditu kasv Kasv 1 miljard- 6miljardit (kasvu indeks 0,9) Alates Homo habilis-st küttide-korilaste periood 99% ajaloost. Alates Homo sapiens-st 88% Suurim tehnoloogiline saavutus - kontroll tule üle 0,5 milj. a BP. Võimaldas toiduks kasutusele võtta uusi energeetilisi ressursse. Somaatilisele energiale lisandub eksomaatiline energia. Inimenergia ekvivalent (IE): inimesele vajalik somaatilise energia hulk 10 MJ (106J) päevas. Tule kasutuselevõtuga tarbis inimene energiat 2 IE päevas Inimühiskonna ajalugu on jagatav kolme faasi: 1) küttimine-korilus, kestis 90000 a, lõpus indiviide 4 miljonit. I ≡ P * A * T, P ja A väga väikesed; T väga lihtne, välist energiat per capita 1 HEE (Human
piirkonda, kus maakoor sukeldub vahevööse, hävivad pinnavormid ning kivimid sulavad ülese. Mille tardudes võib uuesti tekkida moonde kivimeid(gneis, gvartsiid) Magma jahtumisel ja tardumisel maakoores tekivad mitmesugused mettalsed maavarad. Nii näiteks on maailma suurimad värviliste metallide(plii, tsink, tina, vask ,goobalt jt.) leijukohad vanade määstike määmassiivide ümbruses. Settekivimites leidub harilikult mitmesuguseid energeetilisi(nafta, gaas, süsi, põlevkivi) ja ehitusmaterjalidena(dolomiit, kips, savi, kruus jt.) kasutatavaid maavarasid. Bedosfäär. See on Maa sfäär, mis hõlmab muldasid. See sfäär hakkas arenema alles koos elusa loodusega. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed loomad ja mikro organismid aktiivselt kasutavad. Muld tekib elusa ja eluta looduse pikaajalise vastasikusel toimel, ning organismid ja nende jäänuste
Stabiilsuse/aja hüpotees pikad stabiilsuse perioodid, mil püsib keskkond võimaldas kujuneda suurel mitmekesisusel. Populatsioonid olid stabiilsed ja fluktuatsioonidest tingitud väljasuremiskiirus oli madal. Struktuurihüpotees taimekoosuste liigirikkusega kaasneb ka teiste taksonite liigirikkus. Produktiivsuse-stabiilsuse hüpotees eeldatakse, et mitmekesisus on suurim stabiilses ja produktiivses keskkonnas, kuna saadaval on rohkesti energeetilisi ressursse. Saadaolev energia jaotub indiviidide vahel võrdselt ja liigid on positiivselt korreleeritud primaarpoduktsiooniga. Probleem on selles, et see ei kehti alati, kuna mõned maailma produktiivsemad ökosüsteemid on liigivaesed (jõedeltad). Konkurentsi-röövluse hüpotees röövlus suurendab liigirikkust juhul kui saakloom on konkurentsis dominant. Sel juhul peatub konkurentsist tingitud liikide välja langemine kooslusest.
Veekaotus suureneb kehalisel tööl sõltuvalt selle intensiivsusest ja kestusest, aga ka riietusest, õhu temperatuurist ja niiskusest Kõigepealt tuleb kindlaks teha kehalise aktiivsuse koefitsient, et teada tema üldist kaloraazi. Määrata erinevate toitainete osakaalud kaloraazis, mis sõltub treeningu iseloomust (vastupidaladel rohkem SV-d ja jõualadel valke). Arvutada osakaalud kilokaloritest grammideks kasutades erinevate toitainete energeetilisi väärtust. Jaotada vastavad kogused toidukordade vahel, normaalne jaotus oleks: H-25%, oode 10%, L-35%, oode 10%, Õ- 20%. Koostada ideaalmenüü arvestades inimese individuaalseid eelistusi toiduainete suhtes. Analüüsida ka vitamiinide, minainete ja mikroelementide koguseid menüüs, äkki on vajalik lisa preparaadid. Toitumise 9 põhitõde spordiga tegelejale 1
annaabi.ee 
