lõpeb põlevkivi ning seisame fakti ees, kus sõltume naaberriikide energiast - vene gaasist, norra naftast või leedu tuumaenergiast. Minu arvates on tähtis see, et energeetika vallas oleks me võimalikult mitmekülgsed. Tänapäeval muudmoodi võimalik lihtsalt pole. Energia saamiseks peaks olema vähemalt paar kolm suuremahulist allikat. Praegused põlevkivil töötavad elektrijaamad ja tuulegeneraatorid meie tulevikuvajadusi katta ei suuda. Energeetikal on uskumatult suur võim, mida paljud praeguses maailmas ei taju.Venemaa gaasikraanid on sulgunud mitmeid kordi ning jätnud paljud Euroopa riigid gaasita. Kõige hullem on see, et neil on selleks reaalne õigus ning keegi ei saa sellessuhtes mitte midagi teha, sest gaasi müümine mujale on täielikult nende enda teha. Mitte tegutsedes võime peagi ise sellises olukorras olla, kus sõltume kellestki teisest. Monopoolses seisundis riigid võivad nõuda
Praeguste tootmisvõimsuste juures oleks aastal 2014 kaevandatava kaubapõlevkivi koguseks vaid 10 miljonit tonni. [8] Põlevkivi kasutamise hetkeseis Lõviosa kaevandatud põlevkivist kasutatakse hetkeseisuga elektritootmiseks, vähesel määral põlevkiviõli tootmiseks Narva õlitehases. Kuna AS Eesti Energia on käivitanud uue õlitehase rajamise, suureneb alates aastast 2012 nn õlikivi vajadus. Üldistatult on lähiaastatel põlevkivitarbimise põhirõhk siiski energeetikal. [8] Põlevkivi nn fikseeritud vajadus on hetkel järgmine: · ca 13 mln tonni kulub elektritootmiseks (aastani 2020); · ca 1,8 mln tonni kulub olemasoleva õlitehase tarbeks Narvas; · alates aastast 2012 ca 2,2 mln tonni uue õlitehase jaoks. Kokku on põlevkivi vajadus alates 2012. aastast seega 17 mln tonni. [8] 2.2. Põlevkivi kaevandamine Eestis Eestis on põlevkivi kaevandatud juba üle 90 aasta, kahjuks täpsed andmed algulaastail kaevandatud koguste kohta puuduvad