akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m). Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad sissesõitnud näitetrupid iga kord ise. 1821 teostatakse hoone põhjalik ümberehitus, valmib alaline lava ja orkestriruum, publiku jaoks
linn hakkas kujunema maakonna keskuseks. Uued kaubandussuhted slmiti esmalt Madalmaadega, senine transiitkaubandus asendus eksportkaubandusega. 18. sajandi teisel poolel, Katariina II valitsemisajal, sai alguse sajandipikkune itseaeg Pärnu ülemerekaubanduses, mis saabus koos vilja, lina, puiduekspordi kasvuga (philiselt Portugali ja Inglismaale). See andis muuhulgas paljudele Lääne-Euroopa riikidele tuke avada oma konsulaaresindused just Pärnus. 20. sajandil on läbi aastakümnete Pärnu sadama suurimaks ekspordi-artikliks olnud puit. 1997. aastal vedasid ligi 700 laeva välja 1,2 miljonittonni paberipuitu, puidutoo-teid, turvast ja muud kaupa. 1906. aastal asutati Pernauer Yachtsklub, tänase Pärnu Jahtklubi eelkäija. Ligi sajandipikkused purjetamistraditsioonid ja heal tasemel külalissadama teenused on 1994. aastast alates hinnatud Euroopa Sinilipu nöutele vastavaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
