1 miljonini). lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati ka zepeliine. 11) Šovinism võib esineda mitmetes vormides: Valitseva rahvuse suurriiklik šovinism, millele on omane üleolev suhtumine teistesse rahvustesse; Vähemusrahvuse kohalik šovinism, mida iseloomustab rahvusliku endassesulgumise taotlus ja teiste rahvuste umbusaldamine ehk ksenofoobia. 12) Balti kubermangud Areng oli kiire, rahvaarv kasvas, tööstuse areng muutis linna/maarahvastiku osakaalu Riia areng oli märkimisväärne, kujunes keskuseks, Tallinnast pidi saama Venemaa sõjalaevastiku tugipunkt Läänemerel Maaelus arenes ühistegevus, turumajandus Leedus oli areng madalam, tõi kaasa väljavoolu, mis moodustas hiljem olulise poliitilise jõu õiguste nõudmisel Leedule
EGO-IDENTITEET, KUI TA EI OSKA ÜHENDADA OMA ELU ERI KÜLGI, JÄÄB IDENTSUS ÄHMASEKS; 6) INTIIMSUS VÕI ISOLATSIOON (18.-30. ELUAASTA): ETAPP LÄBITAKSE EDUKALT, KUI NOORUK LOOB LÄHEDASE SIDEME TEISE INIMESEGA, KUI TA SEDA LUUA EI SUUDA, VÕIB ARENEDA ÜKSINDUS- JA ISOLEERITUSTUNNE; 7) GENERATIIVSUS VÕI STAGNATSIOON (30.-60. ELUAASTA): JÄRGMISE PÕLVKONNA KASVATAMINE JA JUHENDAMINE; INIMESED , KES SELLIST TEGEVUST EI LEIA, VALIVAD ENDASSESULGUMISE TEE, MIS TOOB KAASA STAGNATSIOONI; 8) INTEGRAALSUS VÕI MEELEHEIDE (60.-60+): INIMENE VAATAB ELULE TAGASI; VÕIB LEIDA, ET ELUL ON OLNUD TÄHENDUS JA TUNNETADA ISEENDAGA RAHULOLU, KUI TUNNEB VASTUPIDIST (ELU ON ELATUD VALESTI, AGA PARANDADA ON HILJA), JÕUAB INIMENE PÜSIVA MEELEHEITE SEISUNDINI. MEHE JA NAISE ERINEVUSED VÕIMED: NAISTEL ON ARENENUD KEELELISED OSKUSED, ON KA
teistega võrdne. Kui see õnnestub, saab tähelepanu pöörata eneseteostusvajadusele, mis Jacobil antud hetkel täielikult rahuldamata on. Rakendades eelpool toodud meetmeid, saab ta piisavalt enesekindlust langetamaks algul vähetähtsaid, kuid tema jaoks suure saavutusena näivaid otsuseid ja sealt edasi võtta aegamööda vastutus kogu projekti eest. Kindlasti ei tohiks kohe kõike tema õlule suunata kuna see ehmataks Jacobi ära ja põhjustaks tema veelgi suurema endassesulgumise ja tunde, et ta ei saagi millegagi hakkama. Mida madalama astme vajadusega on tegemist, seda suurema jõuga määrab see inimese käitumist, seetõttu tuleb kindlasti alustada turvalisusevajaduse rahuldamisest ja sealt edasi liikuda. Tegemist on intelligentse inimesega ja seetõttu saaks ta oma tööga suurepäraselt hakkama ja ka karjääriredelil ülespoole liikuda, kui julgustada teda ise mõtlema.
iseseisvaks. Tähtis saada aru kes ma olen? Kui tal ei kujune välja terviklik ego-identsiteet, siis jääb tema identsus ähmaseks. 6. intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga. Eduaks etapp siis, kui nooruk loob lähedase sideme teise inimesega, kui mitte, või areneda üksinud ja isoleeritustunne. 7. Generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga. Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamisega. Need kes ei leia sellist tegevust, valivad sageli endassesulgumise tee, mis toob kaasa stagnatsiooni. 8. integraalsus (terviklikkus) või meeleheide hiline täiskasvanuiga. Inimene vaatab sageli elule tagasi. Võib leida, et elul on olnud tähendus, on rahul. Võib tunda vastupidist, see inimene jõuab püsiva meelehetie seisundini. Mehe ja naise erinevused · Meeste ja naiste võimed on üldjoontes üsna ühesugused. Tüdrukutel paremini arenenud keelelised oskused, poistel ruumiline mõtlemine.
Kui ta seda luua ei suuda, võib tal areneda üksindus- ja isoleeritustunne. 7. Generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamise ja juhendamisega. Mõeldud on nii laste kasvatamist kui laiemaid ettevõtmisi, milles osaletakse ja mille kaudu järgmist põlvkonda mõjutatakse (nt õpetamine, poliitika). Need, kes endale sellist tegevust ei leia, valivad sageli endassesulgumise tee, mis toob kaasa stagnatsiooni. 8. Integraalsus (terviklikkus) või meeleheide hiline täiskasvanuiga Inimene vaatab tihti elule tagasi. Ta võib leida, et tema elul on olnud tähendus, tunnetada endaga rahulolu. Kuid ta võib tunda ka vastupidist - kogu elu on elatud valesti, aga midagi parandada on juba hilja. See inimene jõuab püsiva meeleheite seisundini.
iseseisvaks;otsitakse vastust küsimusele ,, Kes ma olen?"; kui ei oska ühendada elu eri külgi,jääb tema identsus ähmaseks. 6.Intiimsus või isolatsioon hiline noorkuiiga;eeldus,et noor loob lähedase sideme teise inimesega;kui ei suuda luua,areneb üksildus-ja iseleeritustunne 7. Generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanu iga;Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamise ja juhendamisega;kui ei leita tegevust,mis mõjutaks põlvkonda võib tekkida endassesulgumise tee,mis toob kaas stagnatsiooni. 8. Integraalsus(terviklikkus) või meeleheide hiline täiskasvanuiga;vaadatakse tihti elule tagasi;leiab,et elul on olnud tähendus ja tunnetab iseendaga rahulolu või vastupidi kogu elu on elatud ja valesti ja parandada on hilja.
hiline noorukiiga üksindus- ja isoleeritustunne. Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamise ja 3. Generatiivsus juhendamisega. Mõeldud on nii laste kasvatamist kui laiemaid või ettevõtmisi, milles osaletakse ja mille kaudu järgmist põlvkonda stagnatsioon mõjutatakse (nt õpetamine, poliitika). Need, kes endale sellist täiskasvanuiga tegevust ei leia, valivad sageli endassesulgumise tee, mis toob kaasa stagnatsiooni. 4. Integraalsus Inimene vaatab tihti elule tagasi. Ta võib leida, et tema elul on olnud (terviklikkus) tähendus, tunnetada endaga rahulolu. Kuid ta võib tunda ka või meeleheide vastupidist - kogu elu on elatud valesti, aga midagi parandada on juba hiline täiskasvanuiga hilja. See inimene jõuab püsiva meeleheite seisundini. Mehe ja naise erinevused
seega enese säilitamiseks ühiskonda. (Adler.A, 1995, lk.19 – 20) Ühiskond tähendab aga suhtlemist. Iga inimese hingeelu on omaette müsteerium, ning mida rohkem keegi oma sisemust paljastab, seda kergem on teistel teda mõista. Mida aga teha, kui hingeelus on olemas selline osa, mis ei lase end avada? Just hing on ju see, mis alati haiget saab, kui ollakse solvunud, vihane, petetud. Enamasti tingivad varasemad hingehaavad ka hilisema endassesulgumise, kinnisuse ning umbusu, mis on aga omakorda ladusa suhtluse mõrvar. 4 ENESEAVAMINE KUI EDUKA SUHTLEMISE ALGUS Eneseavamine võib olla mõnele inimesele sama hirmus kui ohte täis sügavikku sukeldumine. Reeglina hoiab inimene end tagasi, kartes tõrjumist või halvakspanu, kuigi tavaliselt on asi just vastupidi – eneseavamine loob lähedust. Eneseavamine tähendab informatsiooni edastamist teisele inimesele, mis hõlmab lisaks
Moodi tulnud süüvimist kohalikku ainesesse on seostatud Napoleoni sõdade järgse biidermeieriajastuga, mis oli olemuslikult sissepoole vaatav. Seda, kuidas 1830.1840. aastatel muutusid eestlased üha sagedamini kunstilise kujutamise objektiks ning toona avaldunud estofiilsust ülepea on Tiina Abel tõlgendanud ühe biidermeierliku patriotismi ilminguna. Baltisaksa kunstis kestis biidermeierlik vaimulaad Euroopa äärealal asumisest ja Balti erikorrast tuleneva endassesulgumise tingimustes iseäranis kaua, üle 19. sajandi keskpaigagi. Kujutavas kunstis väljendasid seda rakursid justkui jumalikust kõrgusest, avarad panoraamid, samas teatav sissepoole koduseinte vahele tõmbumine ja eskapism: ,,Imeliselt täpne looduse ilme taasesitus kujuneb universumi tervikliku pildi avaldumisvor-miks, klassitsistliku maalikunsti ideaalide kaudu võimendunud filosoofiliseks mõtiskluseks.
Väikelaps – usaldus umbusu vastu. Varane lapsepõlv – autonoomia häbi ja kahtluse vastu. Mänguiga – initsiatiiv süütunde vastu. Kooliiga – töökus ja usinus alaväärsuse ja teovõimetuse vastu. Noorukiiga – oma rolli ja eluideaali leidmine rolli määramatuse, vaimse segaduse vastu. Noorusiga – inimlik ja intiimne lähedus isolatsiooni vastu. Täiskasvanuiga – produktiivsus, sotsiaalne vastutus endassesulgumise vastu. Küpsusiga – rahulolu tehtuga, iseenda terviklikkuse tunnetamine pettumuse ja meeleheite vastu. Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teiste heaolu eest. Prekonventsionaalsed astmed
sellest nõrgast kohast, mida on vaja arendada, tugevndada Objektiivsed seisukohad enda nõrkuste kohta peaks olema teisesed kui subjektiivsed seisukohad enda nõrkuste kohta primaarsed Margaret Mahler (1897-1985): Lapse arengu ja individualiseerimise teooria Põhihuviks lapse normaalne areng Kãsitleb ema ja lapse suhet ja mängu kui olulisi aspekte lapse normaalses mentaalses ja füüsilises tervises Arenguetapid: 1. Normaalne autism endassesulgumise järk, laps on suheldes hooldajaga ükskõikne; tohutu aistingute tulv sündides paneb lapse sulguma, et uuega toime tulla 2. Normaalne sümbioos laps tunneb, et on oma hooldajaga üks; see annab maailma kontrollimise võime (nt. hüüan ja ema tuleb), turvalisustunde ja hiljem lubab see kellegisse kiinduda (sümbiootilises arengujärgus olev laps süüdistab kõiki teisi, ei näe halba endaga seostuvana vaid ainult head)
teooria) teooria) k teooria) Vanadus Rahulolu tehtuga, iseenda terviklikkuse tunnetamine pettuse ja meeleheite vastu Keskiga Produktiivsus, sotsiaalne vastutus endassesulgumise vastu Genitaalne staadium Formaalsete (abstraktsete) operatsioonide staadium Varane Inimlik ja intiimne täiskasvanuiga lähedus isolatsiooni
annaabi.ee 
