määratleme kitsalt, selleks on vaid inimeste hulk I. Interpretatsioonis peame silmas peale seksuaalse armastuse ka mõningaid muid armastuse vorme, nt kristlik armastus, emaarmastus, endaarmastus jne. Indiviidile Jüri vastaku indiviidikonstant j ning indiviidile Mari indiviidikonstant m. Järgnevalt kirjutame laused ning neile vastavad valemid: Jüri armastab Marit ja iseennast: Rjj & Rjm. Kui Jüri armastab Marit, siis ta pole endaarmastaja: Rjm → ¬Rjj. Jüri armastab Marit ilma vastuarmastuseta: Rjm & ¬Rmj. Jüri ja Mari armastavad teineteist: Rjm & Rmj. Kui me peame arvesse võtma ka teisi peale Jüri ja Mari, läheb meil vaja ka kvantoreid. Nt lause „Jüri ja Mari armastavad ainult teineteist”, st, et Jüri armastab Marit ja mitte kedagi teist ning et Mari armastab Jürit ja mitte kedagi teist: Rjm & Rmj & ∀x [(Rjx→ x = m) & (Rmx→ x = j)].
määratleme kitsalt, selleks on vaid inimeste hulk I. Interpretatsioonis peame silmas peale seksuaalse armastuse ka mõningaid muid armastuse vorme, nt kristlik armastus, emaarmastus, endaarmastus jne. Indiviidile Jüri vastaku indiviidikonstant j ning indiviidile Mari indiviidikonstant m. Järgnevalt kirjutame laused ning neile vastavad valemid: Jüri armastab Marit ja iseennast: Rjj & Rjm. Kui Jüri armastab Marit, siis ta pole endaarmastaja: Rjm ¬Rjj. Jüri armastab Marit ilma vastuarmastuseta: Rjm & ¬Rmj. Jüri ja Mari armastavad teineteist: Rjm & Rmj. Kui me peame arvesse võtma ka teisi peale Jüri ja Mari, läheb meil vaja ka kvantoreid. Nt lause ,,Jüri ja Mari armastavad ainult teineteist", st, et Jüri armastab Marit ja mitte kedagi teist ning et Mari armastab Jürit ja mitte kedagi teist: Rjm & Rmj & x [(Rjx x = m) & (Rmx x = j)].
annaabi.ee 
