metsavendlus. Vastupanuliikumine Eestis sai arvestada rahva laia enamuse toetusega. Kaasajooksjaid uue korraga oli vähe ja need sattusid üldise põlguse ning viha alla. Et täpselt määratleda, keda lõppraportis käsitletakse, leppis komisjon kokku, et terminit "eestlane" kasutatakse vaid kodakondsuse tähenduses. Kui me peame vajalikuks nimetada Eesti kodanike konkreetseid etnilisi või usulisi rühmi, kasutame vastavat terminit. Enamusrahvuse määratlemiseks kasutame me terminit "etnilised eestlased". Oma esimesel koosolekul otsustas komisjon kasutada käesolevale raportile lisatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 1998. aasta Rooma statuudi artiklis 7 sätestatud "inimsusevastaste kuritegude" definitsioone. Kuigi nimetatud definitsioonid töötati välja palju aastaid pärast meie poolt uuritud sündmusi, oleme veendunud, et need kajastavad standardit, mis on nende sündmuste puhul kohane. Komisjon ei ole kohus; kõik õiguslikud
taastamisele." Samas levib aina rohkem tõsiasi, et Euroopa solidaarsus on kadunud nagu tina tuhka, sest kõik elavad selles järgi, et saaks ise maailmas hakkama. Liitu kuuludes on tähtis ka teistega arvestada, kuid me kipume seda unustama, mõeldes vaid endale. Eestis eksisteerib väga selge väärtustepõhine eristumine eestlaste ja Eesti venelaste vahel, mis on Euroopa võrdluses suurim rahvaste vähemuse ja enamusrahvuse väärtushinnangute lõhe. Ida-Virumaa maakond on eestlaste poolt halvustatud, sest seal elab suures enamuses venelasi. See aga ei ole nende suhtes salliv, sest ka nemad on inimesed nagu meie. Samas on aga eestlastel õigus, sest minnes Ida-Virumaale poodidesse, siis ilma vene keeleta hakkama ei saa. Eestlasel on kujunenud selline arusaam, et kui elad Eestis siis peab olema ka eesti keel selge, mis on muidugi ka õige. Nagu eespool mainitud väärtustab Euroopa
rühma venelased ja ongi integratsiooni selga pööranud enda väärtustest, rääkimata ukrainlased e. programmis üheks omale. Teisisõnu, emakeelest. Ei muulased. Paljudel peamiseks tahetakse väärtustata puudub eesti põhieesmärgiks, mis sotsialiseeruda nii enamusrahvuse kodakondsus ja kes ei ideaalis väljendub eestlaste kui ka kultuuri ja suhtutakse ole Eesti kodanikud. kodakondsuse emakeelt kõnelevate sellesse pigem Peale iseseisvumise omandamises. isikutega. Teiseks ükskõiksusega. Ei algusaastail ei olnud Võimalust säilitada ,,väljundiks" võiks väärtustata eesti
Klassifikatsiooniskeemid näitavad, kelle vaatenurgast või sotsiaalselt positsioonilt millelegi vaadatakse. Klassifikatsiooniskeemid süstematiseerivad reaalsust teatud kindlal viisil, mis põhineb ideoloogilisel vaatel sellele reaalsusele. Sellele alaküsimusele vastamine aitab välja tuua ka diskursuses kõnelevaid ,,hääli". (Nt: Eesti elanike klassifitseerimine eestlasteks ja mitte-eestlasteks iseloomustab teatud määral enamusrahvuse domineerivat positsiooni ühiskonnas. See tuleb selgemini ilmsiks võrdluses varasema aja diskursustega, mil Eesti elanikke liigitati sakslasteks ja mittesakslasteks.) Kas esineb sõnu, mille eest või vastu ideoloogiliselt võideldakse mis on ideoloogilise võitluse fookuses? (Nt: 1940ndatel aastatel ilmunud Johannes Käisi aabitsas ,,Esimesed vaod" kasutati kuni aastani 1944 mõisteid ,,isamaa" ja
annaabi.ee 
