[1] WTO peaülesanne on tagada võimalikult vaba, tõketeta ning etteaimatava strateegiaga rahvusvaheline kaubandus. WTO on juriidiline isik, millel on samasugused privileegid ning puutumatus kui ÜRO eriorganisatsioonidel [3]. 3 1.1. WTO tegevusvaldkond haarab kolme lepinguga sätestatud reguleeringuid Kaubandust reguleeriv 'GATT 1994' leping, mille põhimõteteks WTO liikmete vahel kaupade vaba liikumise garanteerimine, enamsoodustusrezhiimi kohandamine liimetele ning kõigi lepingu osapoolte võrdne kohtlemine; teenuskaubandust reguleeriv GATS kokkulepe, mis sätestab võrdse enamsoodustusrezhiimi mistahes WTO liikmesriigis tegutsevatele teise liikme teenusemüüjale, kohustab liikmeid järgima antud valdkonna poliitikas läbipaistvuse põhimõtet ning pakub arenenud riikidega võrreldes suuremat kaitset alles kujuneva teenindussektoriga arengumaadele; intellektuaalomandi õiguskaitset reguleeriv laiaulatuslik
aastal on käsitletud ka intellektuaalomandi õiguskaitse alaseid küsimusi. Kõige suurem läbimurre toimus aastatel 1986-1993 peetud Uruguay voorus. Selle lõppedes sõlmitud Marrakechi lepingu üheks osaks oli eelmpoolmainitud TRIPS kokkulepe, lisaks nähti voorus ette WTO loomine ja kokku enam kui 2200 lehekülje ulatuses seadusandlust. GATT-i tegevuse alusteks oli 4 põhimõtet (A. Kukrus 'Eurointegratsioon ja tööstusomandi õiguskaitse', lk 127): · eranditeta enamsoodustusrezhiimi (Most Favoured Nation ehk MFN põhimõtte) kehtestamine kõigi osapoolte vahel, soodustused ühele osapoolele pidid automaatselt laienema kõigile teistele; · kohalikku tootmist ei olnud lubatud kaitsta sisseveotollide- ja kvootidega; · hädavajalikke impordipiiranguid rakendav osapool pidi kõigepealt konsulteerima teiste liikmesriikidega; · pidi organiseeritama läbirääkimisi tollide edasise alandamise suhtes.
annaabi.ee 
